Mari Jantra kaebduses wastu Jaan Blumberg, nõudmise pärast, prtokoll N197, said tunnistajad kuulatud:
Tunnistaja Kusta Kutsar ütles küsimise pääle, et Jaan Blumberg ei ole mitte käsknud Peeter Jantrat sõnnikut wedama minna, waid teda weel tagasi pidanud. See hobune, kellega Peeter Jantra sõnnikut wiinud, olnud üks laisk hobune. Temale awaldanud Peeter Jantra ise, et tema jalaluu selle läbi katki läinud, et tema maha karganud ja ohjas jalga jäänud.
Tunnistaja Peeter Stammberg ütles küsimise pääle, et Jaan Blumberg ei ole mitte käsknud Peeter Jantrat sõnnikut wedama minna, waid weel sellest tagasi hoidnud. Peeter Jantra on ühe koguni laisa wana hobusega sõnnikut metsa wiinud.
Tunnistaja, karjatüdruk Miina Kuus ütles, et Peeter Jantra on hobust kinni pidanud, wankrist maha läinud, puhmusest witsa murdnud ja siis wankrisse läinud ja minema läinud. Muud ei olla tema näinud.
Tunnistaja Jaan Waher ütles küsimise pääle, et tema on näinud kui Peeter Jantra olnud oma hobust seisma jätnus ja ise lepistikust witsa murdnud. Jala luu katki minekut ei olla temanäinud.
Johan Liiwamägi ütles küsimise pääle, et tema on Peeter Jantra Nuustakule wiinud. Kodus saanud wankresse põhk ja kotid nenda säetud, kuidas Peeter Jantra seda omale haigusele paremaks arwatud ja walu wähem olnud.
Teed mööda saanud koguni ettekaelikult edasi mintud kunni Nuustakule. Peeter Jantra ema soowimise järele on tema selle sama wankrega Peeter Jantral Nuustakul olewa tohtri juure wiinud ja ema olnud ühes. Tohter ei olla kodus olnud ja saanud siis Peeter Janta tohtri kõiki ema juures olles ilusaste maha pantud, tema sõitnud tohtri järele, toonud tohtri kodu ja saanud tema kaasaitamisel Peeter Jantra jalg kinni seotud.
Mari Jantra ja tema abielumees Johan Jantra ja ka Jaan Blumberg oliwad tulnud ja said neile tunnistused ette loetud.
Mõistus: Et täieste awalikuks saanud on, et Jaan Blumbergil Peeter Jantra jala luu katki mineku juures mitte ühtegi süüdi ei ole, waid selle wasta Jaan Blumberg weel Peeter Jantrat sõnnikut wedamast tagasi hoida tahtnud ja kui õnnetus sündinud oli, on Jaan Blumberg hoole ja ette kaemiseda Peeter Jantrat Nuustakule wanemate hoole alla ja tohtri abi lähidale saatnud ja sääl ka Peeter Jantra kohe tohtri juure toimetatud, siis saab Jaan Blumberg kõigest süüst ja wastamisest selle õnnetuse juures wabaksja priiks mõistetud ja Mari Jantra kaebdus tema wastu tühjaks arwatud.
Kohtu mõistus sai Mari Jantrale eestkostjaga oma abielumehe Johan Jantraga ja Jaan Blumbergile sääduse järele kuulutatud.
Mari Jantra kaebduses wastu Jaan Blumberg, nõudmise pärast, prtokoll N197, said tunnistajad kuulatud:
Tunnistaja Kusta Kutsar ütles küsimise pääle, et Jaan Blumberg ei ole mitte käsknud Peeter Jantrat sõnnikut wedama minna, waid teda weel tagasi pidanud. See hobune, kellega Peeter Jantra sõnnikut wiinud, olnud üks laisk hobune. Temale awaldanud Peeter Jantra ise, et tema jalaluu selle läbi katki läinud, et tema maha karganud ja ohjas jalga jäänud.
Tunnistaja Peeter Stammberg ütles küsimise pääle, et Jaan Blumberg ei ole mitte käsknud Peeter Jantrat sõnnikut wedama minna, waid weel sellest tagasi hoidnud. Peeter Jantra on ühe koguni laisa wana hobusega sõnnikut metsa wiinud.
Tunnistaja, karjatüdruk Miina Kuus ütles, et Peeter Jantra on hobust kinni pidanud, wankrist maha läinud, puhmusest witsa murdnud ja siis wankrisse läinud ja minema läinud. Muud ei olla tema näinud.
Tunnistaja Jaan Waher ütles küsimise pääle, et tema on näinud kui Peeter Jantra olnud oma hobust seisma jätnus ja ise lepistikust witsa murdnud. Jala luu katki minekut ei olla temanäinud.
Johan Liiwamägi ütles küsimise pääle, et tema on Peeter Jantra Nuustakule wiinud. Kodus saanud wankresse põhk ja kotid nenda säetud, kuidas Peeter Jantra seda omale haigusele paremaks arwatud ja walu wähem olnud.
Teed mööda saanud koguni ettekaelikult edasi mintud kunni Nuustakule. Peeter Jantra ema soowimise järele on tema selle sama wankrega Peeter Jantral Nuustakul olewa tohtri juure wiinud ja ema olnud ühes. Tohter ei olla kodus olnud ja saanud siis Peeter Janta tohtri kõiki ema juures olles ilusaste maha pantud, tema sõitnud tohtri järele, toonud tohtri kodu ja saanud tema kaasaitamisel Peeter Jantra jalg kinni seotud.
Mari Jantra ja tema abielumees Johan Jantra ja ka Jaan Blumberg oliwad tulnud ja said neile tunnistused ette loetud.
Mõistus: Et täieste awalikuks saanud on, et Jaan Blumbergil Peeter Jantra jala luu katki mineku juures mitte ühtegi süüdi ei ole, waid selle wasta Jaan Blumberg weel Peeter Jantrat sõnnikut wedamast tagasi hoida tahtnud ja kui õnnetus sündinud oli, on Jaan Blumberg hoole ja ette kaemiseda Peeter Jantrat Nuustakule wanemate hoole alla ja tohtri abi lähidale saatnud ja sääl ka Peeter Jantra kohe tohtri juure toimetatud, siis saab Jaan Blumberg kõigest süüst ja wastamisest selle õnnetuse juures wabaksja priiks mõistetud ja Mari Jantra kaebdus tema wastu tühjaks arwatud.
Kohtu mõistus sai Mari Jantrale eestkostjaga oma abielumehe Johan Jantraga ja Jaan Blumbergile sääduse järele kuulutatud.
