PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1881-1883)

LeidandmedEAA.3298.1.5
Kaader
108
109
110
Daatum12.08.1883
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

Krimanni kogokonna kohtus 12 August 1883.

Siit Perremees  Jaan Kurg tulli ette ja kaebas et minna ollin minnewa pühhapäewa õhto ämmariko aego  Mai Pasteli kätte sanud kes omma poija  Josepiga minno rükki akkide wahhel olliwad ja akkide sissest wihkusid wälja kiskunuwad ja katte hunnikusse pannuwad teisi 19 ja teisi hunniko 11 wihko mis nemmad ärra warrastata tahtsiwad Temma poeg  Josep Pastel mis minna selgest tundsin olli ärra jooksnud agga  Mai Pasteli ollin minna õkwa selsammal korral wõi õhtul Kohtomees  Margus Koorti pole winud ja  Mai Pastel ütles sääl Kohtomehhe een et Temma ei ollewad mitte tahtnud rükkid warrastata ent temma ollewad Saggara talus käinud ja säält ülle nurme tahtnud koddo minda. Siis läksin Kohtomees Margus Koortiga selsammal õhtul Sagaralt perra küssima agga Mai Pastel ei olnud mitte sel õhtul Saggaral käinud ja enne sedda olli minno nurmegst ka mitme akkide sissest rükkid wälja kissutud ja ärra warrastud.

 Mai Pastel tulli ette ja ütles: minna käisin sel pühhapäewa õhtul  Anno Kutsari pool ja läksin säält koddo minnema siis tulli mulle üks wasto, minna hakkasin jooksma nink pelgama et keagi mulle perra jooksis ja kui mind kätte sai, siis näggin et Jaan Kurg mind kinni wõttis ja ütles et sinna tahtsid minno rükkid warrastata nink oli mind sel õhtul  Margus Koorti pole winud aga rükkid ei olnud minna mitte warrastata tahtnud ja omma poega Josepid ei olnud minna ka mitte näinud ja need tored rükkid mis minno Saunast asseme alt maast Kohtomees Margus Koort olli ärra winud eespäew homiko ei olnud mitte warrastud sest minno poeg Josep olli need rükkid essimesest rehhest külmalt rabbanud seemne tarwis mis jo 2 näddalis sääl põrmandul maas olliwad seisnud.

Kohtomees  Margus Koort tulli ette ja ütles: kui  Jaan Kurg  Mai Pasteli pühha päewa õhto minno pole tõi siis ütles  Mai Pastel et minna käisin Saggara talus nink läksin koddo minnema agga  Jaan Kurg olli mind tee peal kinni wõtnud et ollen tahtnud Temma rükkid warrastata, siis läksin minna sel õhtul Saggara tallust perra küssima et kas  Mai Pastel käis pühhapäewa õhtul Saggaral, säält öeldi et Temma ei ollewad mitte sel õhtul Saggaral käinud ja Jaan Kurre nurme peal olliwad kül 2 hunnikud wihkusid rükki akkidest wälja kistud, essimeses hunnikus olli 11 ja teises hunnikus 19 rükki wihko ärra wimise tarwis pantud ja kui koddo läksin siis ütlesin Mai Pastelile et sinna jäed öösiks minno pole ja hommiko saan sind kohto maija manno  wima agga kui ülles tullin olli Mai Pastel eespäew hommiko minno poolt ärra pagenud. Siis läksin homiko kogokonna kirjutajaga Mai Pasteli maija läbbi otsima ja jälgi pera kaema, nink leidsin siis Temma majast põrmanda päält asseme alt ⅓ wakka torid rükkid ja Josep Pastel ütles et Temma ollewad essimessest rehhest need rükkid seemne tarwis külmalt peksnud ja ütles: need rükkid liggi 2 näddalit Sauna põrmandul seisnud ollewad ja ollen ka nurme pealt jäljed leidnud kuhho Josep Pasteli Suwwa jälg sisse passis.

Josep Pastel tulli ette ja ütles: minna ollin sel pühhapäewa õhtul talguselt tulnud ja ei olnud kuski näinud need rükid mis Kohtomees Margus Koort minno poolt olli ärra winud ollin essimessest rehhest külmalt peksnud seemne tarwis ja need rükkid ollid liggi 2 näddalit tarre põmandul seisnuwad aga se et mino Suwwad nende jälgi sisse passisiwad se wõib olla et minno emmal pühhapäew minno suad jallas olliwad.

Tunnistaja Anno Kutsar tulli ette ja ütles pühhapäewa ühto ei olnud kunnagi Mai pastel minno pool käinud agga üks eespäew homiko warra tulli Mai Pastel minno poole ja palus mind et minna pean tunnistama et Temma pühhapäew õhto se on heila õhto minno pool on käinud ja pakkus weel mulle selle eest üks tük leiba agga mina ütlesin Jummal hoidko mind walle tunnistuse eest ja ei wõtnud ka mitte Temma käest leiba wasto.

Jaan Kurg tulli ette ja ütles: minna tunnistan sedda tõttest et Mai ja Josep Pastel minno rükki hakkide sissen olliwad ja nõuan enda kahjo mis ärra warrastanuwad 20 R. hõb.

Mõistus 23 Septbril 1883.

Et  Jaan Kurre nurmest jo enne rükkid olli warrastud ja et  Josep Pasteli tarrest on ⅓ wakka torid rükkid leitud peab  Josep Pastel ⅓ wakka rükkid Jaan Kurrele maksma ja 2seks Mai Pasteli enda kõnnede ja üllem seiswa tunnistuse peale on Mai Pastel ja Temma poeg Josep süidlaseks arwatud selle et tored rükkid ei wõinud 2 näddalit ilm wälja kassumata lämmis tarre põrmandul seista nink palub se kogokonna kohhus nende nurme warguse ülle kullemine Keiserliko Silla kohto ülle kullemiste wõi mõistmise alla.

Kohto lauan olliwa:

Peakohtomees Jaan Põdderson XXX

Kohtomees Johan Kärik XXX

Margus Koort XXX

Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/

Keiserliko Tarto Maakohto kirja peale mis 23 Novbril sub № 14799 kirjutud et se assi alla 10 R. olli on Protokoll tagasi sadetud.

Mõistus Kogokonna kohtus 3 Febr. 1884.

Kogokonna kohhus mõistis et Mai Pastel saab 3 päewaks wangi pantud ja Josep Pastel maksab 2 R. waeste ladiko trahwi mis 14 päewa sissen peab ärra maksma

Peakohtomees J. Põdderson XXX

Kohtomees Johan Kärik XXX

" Johan Kõra XXX

Mai ja Josep Pastel nink Jaan Kurrel sai mõistus 3 Febr. säed. ette kulutud.

Mai Pastel ja Temma poeg Josep Pastel on Protokolli 3 Febr. wälja wõtnud.

Jaan Kurg on Protokolli 3 Febr wälja wõtnud.

 Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/

Krimanni kogokonna kohtus 12 August 1883.

Siit Perremees  Jaan Kurg tulli ette ja kaebas et minna ollin minnewa pühhapäewa õhto ämmariko aego  Mai Pasteli kätte sanud kes omma poija  Josepiga minno rükki akkide wahhel olliwad ja akkide sissest wihkusid wälja kiskunuwad ja katte hunnikusse pannuwad teisi 19 ja teisi hunniko 11 wihko mis nemmad ärra warrastata tahtsiwad Temma poeg  Josep Pastel mis minna selgest tundsin olli ärra jooksnud agga  Mai Pasteli ollin minna õkwa selsammal korral wõi õhtul Kohtomees  Margus Koorti pole winud ja  Mai Pastel ütles sääl Kohtomehhe een et Temma ei ollewad mitte tahtnud rükkid warrastata ent temma ollewad Saggara talus käinud ja säält ülle nurme tahtnud koddo minda. Siis läksin Kohtomees Margus Koortiga selsammal õhtul Sagaralt perra küssima agga Mai Pastel ei olnud mitte sel õhtul Saggaral käinud ja enne sedda olli minno nurmegst ka mitme akkide sissest rükkid wälja kissutud ja ärra warrastud.

 Mai Pastel tulli ette ja ütles: minna käisin sel pühhapäewa õhtul  Anno Kutsari pool ja läksin säält koddo minnema siis tulli mulle üks wasto, minna hakkasin jooksma nink pelgama et keagi mulle perra jooksis ja kui mind kätte sai, siis näggin et Jaan Kurg mind kinni wõttis ja ütles et sinna tahtsid minno rükkid warrastata nink oli mind sel õhtul  Margus Koorti pole winud aga rükkid ei olnud minna mitte warrastata tahtnud ja omma poega Josepid ei olnud minna ka mitte näinud ja need tored rükkid mis minno Saunast asseme alt maast Kohtomees Margus Koort olli ärra winud eespäew homiko ei olnud mitte warrastud sest minno poeg Josep olli need rükkid essimesest rehhest külmalt rabbanud seemne tarwis mis jo 2 näddalis sääl põrmandul maas olliwad seisnud.

Kohtomees  Margus Koort tulli ette ja ütles: kui  Jaan Kurg  Mai Pasteli pühha päewa õhto minno pole tõi siis ütles  Mai Pastel et minna käisin Saggara talus nink läksin koddo minnema agga  Jaan Kurg olli mind tee peal kinni wõtnud et ollen tahtnud Temma rükkid warrastata, siis läksin minna sel õhtul Saggara tallust perra küssima et kas  Mai Pastel käis pühhapäewa õhtul Saggaral, säält öeldi et Temma ei ollewad mitte sel õhtul Saggaral käinud ja Jaan Kurre nurme peal olliwad kül 2 hunnikud wihkusid rükki akkidest wälja kistud, essimeses hunnikus olli 11 ja teises hunnikus 19 rükki wihko ärra wimise tarwis pantud ja kui koddo läksin siis ütlesin Mai Pastelile et sinna jäed öösiks minno pole ja hommiko saan sind kohto maija manno  wima agga kui ülles tullin olli Mai Pastel eespäew hommiko minno poolt ärra pagenud. Siis läksin homiko kogokonna kirjutajaga Mai Pasteli maija läbbi otsima ja jälgi pera kaema, nink leidsin siis Temma majast põrmanda päält asseme alt ⅓ wakka torid rükkid ja Josep Pastel ütles et Temma ollewad essimessest rehhest need rükkid seemne tarwis külmalt peksnud ja ütles: need rükkid liggi 2 näddalit Sauna põrmandul seisnud ollewad ja ollen ka nurme pealt jäljed leidnud kuhho Josep Pasteli Suwwa jälg sisse passis.

Josep Pastel tulli ette ja ütles: minna ollin sel pühhapäewa õhtul talguselt tulnud ja ei olnud kuski näinud need rükid mis Kohtomees Margus Koort minno poolt olli ärra winud ollin essimessest rehhest külmalt peksnud seemne tarwis ja need rükkid ollid liggi 2 näddalit tarre põmandul seisnuwad aga se et mino Suwwad nende jälgi sisse passisiwad se wõib olla et minno emmal pühhapäew minno suad jallas olliwad.

Tunnistaja Anno Kutsar tulli ette ja ütles pühhapäewa ühto ei olnud kunnagi Mai pastel minno pool käinud agga üks eespäew homiko warra tulli Mai Pastel minno poole ja palus mind et minna pean tunnistama et Temma pühhapäew õhto se on heila õhto minno pool on käinud ja pakkus weel mulle selle eest üks tük leiba agga mina ütlesin Jummal hoidko mind walle tunnistuse eest ja ei wõtnud ka mitte Temma käest leiba wasto.

Jaan Kurg tulli ette ja ütles: minna tunnistan sedda tõttest et Mai ja Josep Pastel minno rükki hakkide sissen olliwad ja nõuan enda kahjo mis ärra warrastanuwad 20 R. hõb.

Mõistus 23 Septbril 1883.

Et  Jaan Kurre nurmest jo enne rükkid olli warrastud ja et  Josep Pasteli tarrest on ⅓ wakka torid rükkid leitud peab  Josep Pastel ⅓ wakka rükkid Jaan Kurrele maksma ja 2seks Mai Pasteli enda kõnnede ja üllem seiswa tunnistuse peale on Mai Pastel ja Temma poeg Josep süidlaseks arwatud selle et tored rükkid ei wõinud 2 näddalit ilm wälja kassumata lämmis tarre põrmandul seista nink palub se kogokonna kohhus nende nurme warguse ülle kullemine Keiserliko Silla kohto ülle kullemiste wõi mõistmise alla.

Kohto lauan olliwa:

Peakohtomees Jaan Põdderson XXX

Kohtomees Johan Kärik XXX

Margus Koort XXX

Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/

Keiserliko Tarto Maakohto kirja peale mis 23 Novbril sub № 14799 kirjutud et se assi alla 10 R. olli on Protokoll tagasi sadetud.

Mõistus Kogokonna kohtus 3 Febr. 1884.

Kogokonna kohhus mõistis et Mai Pastel saab 3 päewaks wangi pantud ja Josep Pastel maksab 2 R. waeste ladiko trahwi mis 14 päewa sissen peab ärra maksma

Peakohtomees J. Põdderson XXX

Kohtomees Johan Kärik XXX

" Johan Kõra XXX

Mai ja Josep Pastel nink Jaan Kurrel sai mõistus 3 Febr. säed. ette kulutud.

Mai Pastel ja Temma poeg Josep Pastel on Protokolli 3 Febr. wälja wõtnud.

Jaan Kurg on Protokolli 3 Febr wälja wõtnud.

 Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS