Ärakiri

                                                                                                         Lepping.

Timo moisa poole tera sulastele. 23 aprilist 1898 a. kooni 23 aprilini 1899 om Timmo moisa walitsuse ja ülewal nimetatud poole tera sulaste wahel tänasel päewal alseisaw lepping labi raagitud ja kinnitatud.

                                                                                                   §. 1.

Alawal nimetatud poole tera sulased lubawad kõik järel seiswad moisa walitsuse poolt kästud tööd ilma wasto panemata, ja korra pärast, oma perega ehk sulastega wai ka tarwilikul kõrral palkatud päewa töölistega iga üks kahe hobuse ja kõige oma põllu harimise riistatega, need Timo moisa nurmed harida ja nimelt: üks nurm rükki, üks nurm keswa, üks nurm kaeru, kaks nurme ristikheina üks nurm kesa, ja ühest nurmest lina maa ja ühest nurmest kartohwli maa. -

                                                                                                    § 2.

Kõik pollu tööd ja harimist peawad poole tera mehed mõisa walitsuse käsu järele ja korralikuld tegema, ja nimelt kokko panema, sisse wedama, peksma, kuiwatama, aita wedama ja puhasta ja se moisa wilja ja kartohwli ome kottega sinna ära wedama, kus mõisa kaupa om tennu; nii sama ka aja pääle ristik hei-

na tegema mõisa ruumide sisse wedama ja korra perast paika panema. -

                                                                                                   § 3.

Kõik pollu töö riistad peawad poole tera mehel omad ja korralikud olema ja nimelt, igal ühel üks saksa maa ader ja kahe hobuse raud ägli. -

                                                                                                   § 4.

Kõik need Timmo moisa hooned peawad pool tera sulased parandama moisa annab meistrid ja materiali omalt poolt, aga pool tera mehed peawad materiali juurde wedama ja ka ise abiks tööd tegemas olema ilma maksuta, kui ka üle pea kõik muud tööd, mis mõisa pääl põllu wirtschahwtis ette tuleb ilma hinnata tegema. -

                                                                                                   § 5.

Poole tera mehed peawad koik puud ja hago mis moisa tarwitab ühe korraga mõisale wedama kust neid ostetakse ja moisa hoowi pääl sülda panema ja 120 punta gipsi Isborskist ehk kust teda ostetakse moisahe wedama, seda sama ka ära tampima, jahwatama nink ristik heina nurme peale kulwama. Mõisa ea keldre peawad pool tera mehed januari kuul korra perast eaga täitma.

                                                                                                    § 6.

Kõik karja tee aijad peawad pooletera mehed parandama ehk uuesti tegema. Kõik sõnnik mis moisa elajatest kui ka sulaste elajatest saap, mõisa pollu pääle wedama, aga iga sulane wõib oma aija maa ja nurme söögi kartohwlite tarwis 6 ühe hobuse koormat sõnnikut wedada ja peawad ka mõisa söögi kartohwlid sõnnikuga maha panema. -

                                                                                                     § 7.

Ristik heina nurmen peawad pooltera mehed kewade kiwid ära korjama ja unikuse wedama, uwwe ristik heina pääl rükki kõrs trullima, riibuma ja kõrs moi-

sale wedama. Mõisa õue platsi peawad pooletera mehed puhta hoidma ja ei ole neil luba seda heina perida, niisama ei tohi poole tera mehed ega nende pere ristikheina kraawidest heina põima waid teistest nurme kraawidest, ja saab niisugusel korral poole tera mees ilma kohtuda ühe rublaga trahwitud. -

                                                                                                     § 8.

Poole tera sulased tehwad hendale sääduses, heinamaad seeni kui heina tegemiseni terwe hoida; niisama ei ole neil luba wilja kokko panemise, sisse weda-

mise ja rehe peksu aegu omi hobusid wiljaga sööta. Pääle heina niitmise ei tohi heina maa pääle oma, ei ka wõerast karja pääle laske, ja ei tohi ka enne moisa karja oma karja wäljas käija laske. Rükki orasel ei tohi sügise suuri elajit, lambit ehk zigu laske ja saap iga niisuguse selle paragrahwi wastu eksinud korra eest poole tera mees ilma kohtuta ühe rublaga trahwitud. -

                                                                                                    § 9.

Poole tera mehel ei ole luba kahjo tegewid elajit, nagu partse hanne ja kanno pidada; lahtist elajat ei tohi moisa hoowi ega wälja pääl näha olla, ja saap sell korral poole tera mees, kelle elaja nee omma, ilma kohtuta ühe rublaga trahwitud. -

                                                                                                   § 10.

Mõisa annab tarwitaw puu maschinaga rehe peksmise nink ka wilja kuiwatamise tarwis ja maksab ka pool maschina pruukimise nink kuiwuse raha, kui wili muijal kuiwatedas ja poole tera mehed maksawad üle kolme tõise poole maschina kulu ja kuiwatuse raha, toowa maschina Timmo, säält, kust mõisa walit-

sus käsep ja wiiwa jälle ära, kos neil wiida kästas; ka peawad nemad rehepessu aegu maschina juurde ööwahi panema, niisama ka wilja kuiwatamise aegu.

Wili peab warsti kohe pääle peksmise kuiwatadus ja puhastadus saama. -

                                                                                                  § 11.

Oppetaja moona maksab iga poole tera mees 5 garnetzid rükki ja 5 garnetzid keswi jaama ja keriku maksu maksawad poole tera mehed mõisale iga üks ni-

melt kiriku maksu 10 rbl, kümme rubla nink jaama maksu 3 kolm rubla. Kesa nurme kraawi puhastamise maksawad poole tera mehed moisaga pooles. -

                                                                                                 § 12.

Iga poole tera sulane maksab moisale kauba tegemise ajal 20 rubla kaks kummend rubla kautsjooni sisse. Kui tööd mitte aja pääl ja nõnda kui säädus on ära ei sa tettu, sis on mõisa walitsusel õigus kahjo hoidmises seda tööd teisel selle kulu pääle tetta laske, ja sest kautsjooni rahast wälja maksa. Kui poole tera mees ehk tema pere seast keegi moisa walitsuse, rendi proua ehk nende asemiku käsku ei täida sis saap tema ilma kohtuta iga kord ühe rublaga trahwitud, Teep tema aga kõik tööd mõisa walitsuse tahtmist mööda aja pääle ära, annap kõik mõisale tagasi, nagu hoonet, põllu redelid ja kärbikut, nink ei ole mõisal tema ehk tema pere läbi ühtegi kahjo sündinu sis saab see sisse mastud kautsjooni raha ilma wiibimata tagasi mastud, kui tema ära lähab. 

                                                                                                 § 13.

Kui poole tera sulased kõik need ülewal nimetadud tööd ja kohused korralikuld mõisa walitsuse käsu järele ja ilma wastu panemata täidawad, siis neile moisa poolt palgaks lubatud pool selle Timo moisa wilja, aga seeme saab enne maha arwatud; kõik maa heina saak kolme poole trea mehe pääle jagatud aga iga üks peab kaks koormat, se om /50/ wiiskümmend puuda kõige paremaid lehikasi maa heinu, mis lambad sööwad mõisale tagasi andma nink suwel kohe heina tegemise aigu mõisahe tooma ja küüni panema; pool tõu wilja põhku, ja kolmas jago rükki olgedest 1 1/3 wakamaad wastsed ja 1 1/3 waka maad wana ristikheina nurme tagomitsest otsast igale poole tera mehele. Selle eest et poole tera mehed hariwad moisale 4 wakamaad wikki maad wedawad iga waka-

maa pääle 25 koormat talli sõnnikut, külwawad mõisa seemnega nink panewad eda kokku, wedawad küüni, ja et naad moisale panewad kuus /6/ wakamaad kartohwlid, hariwad nink wõttawad üles wedawad kuhja ehk keldrese, annab moisa neile igale uhele 2 wakkamaad kartohwli maad sest 1897 aast üles kün-

netud ristikheina nurmest, nink 3 wakkamaad lina maad sest 1897 aasta keswa nurmest. Seda maad ei tohi aga poole tera mees teisele anda, ja peab temal oma kartohwli ja lina seeme olema. Mõisa kartohwli peawad kewade enne poole tera meeste kartohwlid maha pantus saama ja ka sügise enne üles woetus saama, aga kartohwli maa peab kohe pääle poole tera meeste kartohwli wotmist jälle enne neide maa korjamist äestamise ja kündmise järel korra perast korjatus saama. -

                                                                                                       § 14.

Iga poole tera mees saab hendale üks tare elu korteris, elajade nink hobuste tarwis lauda aseme, ja peab iga poole tera mees hendale 4 sarw elajat selle põ-

huga üle talwe pidama ja suwel ei tohi rohkemb kui 4 sarw elajat 9 lammast ja kaks siga moisa maa pääle karja laske moisa paneb oma karja Timo mõisa nii paljo kui ta arwab ja on õigus kigin paigun karjal käija lasta, nink moisa peab henda poolt pää karjuse, aga poole tera mehed saatwad henda poolt abi karju-

se ja ka üks lehma lüpsaj Märdi päiwast kooni kapsta maarja paiwani ja ka ühe sia ja lamba karjuse kes ka moisa sigu ja lambadega suurest karjast erale hoidma peab  Et moisa poolt lamba karjas oinas peetas, selle perast ei tohi poole tera mehed oinast karja laske. -

                                                                                                         §. 15.

Kõik heina ja põhk, mis poole tera mees saab, piab mõisan ära söödetus saama, nink ei ole luba ei wälja laenata ei ka müwwa, ehk üttegi teise moodu al moisast  wälja wija. -

                                                                                                           §. 16.

Kui poole tera mees wargust wasto wõttab, ehk ise warastab, sis om moisa walitsusel õigus teda kohe moisast wälja ajada, ilma et wõiks mingi sugust kahjo tasomist moisa käest nõuda ja lahab tema saamine kõik teiste kätte, kes tema eest tööd pidanud ära tegema. -

                                                                                                            § 17.

Poole tera mehe wõlg ja kohus om kiiki leppingun nimetadu punkte ausal wijel täita, ja ise nisama tema pere. Moisa rendi proua ja moisa walitsuse ehk nende asemikude wastu tasane ja aupaklik olla õue ja nurme pääl mitte larmi ehk pahandust teha, ja üle üldse henda kohtu sundmiste ja trahwi est hoida. -

                                                                                                            § 18.

See maa, mis pooletera meestele lubatud lina maast ja kartohwli maast üle jääb, on mõisal oma prugimise tarwis ja ei saa poole tera mehed sellest jago. Üks wakka maa herned wõiwad poole tera mehed üle kolme oma seemnega külwa selle nurme pääle, kus keswa külwetas, kellest mõisale mitte jago ei saa. Poole tera mehed piawad seeme ristikheina aja pääle kokko panema, sisse wedama ja ära peksma nink saawa selle eest ristik heina agana hendale nink mõisale saab seeme ja õle. Kui peaks ristik heina adalad karjale söötmisest sügise üle jääma, sis pandwa pooletera mehed seda kokko ja wedawa mõisale küüni. Sügise peawa pooletera mehed kõik Tim(m)o moisa nurmed üles kündma ja ära äestama mõisa walitsuse juhatamise järele, ja massab poole tera mees iga kündmata jäänu wakkamaa eest üks rubla mõisale kahjo tasomist.-

                                                                                                       § 19.

Kiiki neide eeseiswa punkte täitmises ja kohuste kindluses panep iga poole tera mees pääle kautsioni raha weel kõik oma warandust, see om kaks hobust ja nelli karja elajad, lambat siad ja põllu harimise riistad Timmo mõisa walitsuse kätte pandis, seeni kui kõik ära om täidetu, ja nimelt sügise põllu üles künnetu, ja hoone käest antu, ja on moisa walitsusel õigus kui poole tera mehel selle leppingu sees nimetadud kohusid täitmata on jättetu ja ära tahab minna seda tema warandust mida tema pandis om pandnu, ilma kohtuda kinni hoida seeni kui tema rahaga omad wõlad ära maksab.

                                                                                                         §. 20.

Kui need poole tera sulased ehk moisa walitsus tahab seda leppingut tühjaks teha ehk muuta sis peab iga üks kõige hiljem kummaltgi poolt 1 nowembril 1898 aastal ülesse ütlema.

                                                                                                           21.

Et siin allseiswad poole tera sulased, Mihkel Saarnitz, Peter Sabas ja Johan Wenne koiki neid leppingu paragrahwid tunnewad nende koigidega rahul om, ja truuiste lubawad selle järele teenida, selle tunistuse kinnituseks on iga üks oma käega ise oma nime ala kirjotanud, -Timo moisas sel 26 januaril 1898

Leppingu wäärtust arwawi mõlemba leppingu tegija pooled 250 rubla. -

E. Mühlbergi wolinik Ludwig Hääl /alkiri/

                                    Peter Saabas /alkiri/

                                    Mihkel Saarnitz /alkiri/

Johan Wenne palwe peale kirjod ala Mihkel Saarnitz /alkiri/

                          Algus kirja järel õige

                         Kohtu Eesistuja J Plak

                                                                   Kirjotaja  /allkri m Melz/

                    

.