Krimanni Kogokonna kohtus 18 Novbr. 1883.
Margus Koort tulli ette ja kaibas et Hans Margk olli omma naesega üks õhto mind sõimanus se on minna käisin sel õhtul ämmariko aego Josep Pastelid endale rehhele kutsumas ja kui Hans Margki maijast möda tullime siis ollin enda pistoli tee peal lahti lasknud ja selle peale olli Hans Margki naene ja ka Hans Margk mind wargaks ja Seakarjuse kohtumehheks sõimanud ja ütlesiwad et minna ollewad tahtnud nende lihha ärra warrastata, mis Josep Pastel ja Jaan Wihm wõiwad tunnistata.
Hans Margk tulli ette ja ütles: et minna ja ka minno naene ei olnud mitte Margus Koorti sõimanud ent on aga Margus Koorti peale kaibamist et Temma üks õhto pimedas püssiga olli minno usse aija peale lasknud ja minno naese kes wäljas olli ärra ehmatanuwad ja selle läbbi olleks ka wõinud suur õnnetus tulla sest püssi trop olli peale paugo weel hulk aega üsse aija peal tarre kõrwal põllenud ja siis ollin minna tänitanud et pea kinni kes sa olled ja kuis sinna tohhid üsseaija peal püssi laske siis ütles Margus Koort te pealt minna ollin lasknud ja kui tahhad wõin teise paugo weel laske ja siis ütles Joosep Pastel lasse ja se peale olli Margus Koort weel teise paugo lasknud, siis ollin minna üttelnud isse olled sinna kohtomees ja seaduse mees ja teed ni suggusid häbbemata tükkisid agga sõimanud ei olnud ma Tedda mitte mis Kadri Age ja Marri Toffer wõiwad tunnistata nink palun et Margus Koort ja Josep Pastel trahwitud saaksiwad et püssiga holimata kombel ümber käiwad ja Jaan Wihma ei wõttan minna ka mitte tunnistajaks wasto selle et Temma minno hainad minnewa aasta warrastanud mis praegust Maakohto al seisab ja Josep Pastel on püssi laskmise man nisamma süidlane kui Margus Koort on.
Tunnistaja Kadri Age ja Marri Toffer ei olnud 2 Decembril seie kohto ette tulnud.
Tunnistaja Kadri Age tulli 9 decembril ette ja ütles minna ollin lauda man omma lambid söötmas ja kuulsin et püssi pauk tarre pool olli aga et pimme olli ei näinud kes olli lasknud ja kui lauda mant ärra tullin siis ütlesiwad et Matsi Margus olli püssi lasknud ja Perrenaese wäega ärra ehmatanud kes maijas olnud ja Perremees ja perrenaene olliwad wägga pahhanud aga sõimanmist ei olnud mitte.
Tunnistaja Marri Toffer tulli ette ja ütles: kui se püssi pauk wäljas olli lastud siis jooksin tarrest wälja ja nägin kui püssi trop usse aija peal suitses ja pallas Perrenaene olli wäljas ja tännitas, kes seal on kes püssiga laskis, siis ütles Margus Koort minna lassin ja lassen weel nink olli ka siis weel teise paugo lasknud enda koddo pool se peale ollid Perremees Hans Margk ja Perrenaene üttelnuwad sinna olled isse kohtomees ja seaduse mees ja ehmatad öösi meid ilmaego aga sõimamist ei olnud mitte.
Mõistus 9 Decembril 1883.
Et Margus Koort ilma mingi sugguse wabbandusega õhto pimmedas on üsse aija peal püssi lahti lasknud kelle läbbi suurt õnnetust olleks wõinud sündida peab 3 R. hõb. waeste ladiko trahwi maksma ja sai ka kohto polest nomitud ja Margus Koorti kaibtus sõimamise perrast on üllem seiswa tunnistuste perra tühjaks arwata sanud.
Kohto lauas olliwa
Peakohtomees Jaan Põdderson XXX
Kohtomees Johan Kärik XXX
" Jürri Lipp XXX
Mõistus sai Margus Koortil ja Hans Markil 9 Dec. säeduselikult ette kulutud.
Hans Margk olli Protokolli 9 Dec. wälja wõtnud.
Margus Koort olli Protokoli 9 Dec. wälja wõtnud.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
Krimanni Kogokonna kohtus 18 Novbr. 1883.
Margus Koort tulli ette ja kaibas et Hans Margk olli omma naesega üks õhto mind sõimanus se on minna käisin sel õhtul ämmariko aego Josep Pastelid endale rehhele kutsumas ja kui Hans Margki maijast möda tullime siis ollin enda pistoli tee peal lahti lasknud ja selle peale olli Hans Margki naene ja ka Hans Margk mind wargaks ja Seakarjuse kohtumehheks sõimanud ja ütlesiwad et minna ollewad tahtnud nende lihha ärra warrastata, mis Josep Pastel ja Jaan Wihm wõiwad tunnistata.
Hans Margk tulli ette ja ütles: et minna ja ka minno naene ei olnud mitte Margus Koorti sõimanud ent on aga Margus Koorti peale kaibamist et Temma üks õhto pimedas püssiga olli minno usse aija peale lasknud ja minno naese kes wäljas olli ärra ehmatanuwad ja selle läbbi olleks ka wõinud suur õnnetus tulla sest püssi trop olli peale paugo weel hulk aega üsse aija peal tarre kõrwal põllenud ja siis ollin minna tänitanud et pea kinni kes sa olled ja kuis sinna tohhid üsseaija peal püssi laske siis ütles Margus Koort te pealt minna ollin lasknud ja kui tahhad wõin teise paugo weel laske ja siis ütles Joosep Pastel lasse ja se peale olli Margus Koort weel teise paugo lasknud, siis ollin minna üttelnud isse olled sinna kohtomees ja seaduse mees ja teed ni suggusid häbbemata tükkisid agga sõimanud ei olnud ma Tedda mitte mis Kadri Age ja Marri Toffer wõiwad tunnistata nink palun et Margus Koort ja Josep Pastel trahwitud saaksiwad et püssiga holimata kombel ümber käiwad ja Jaan Wihma ei wõttan minna ka mitte tunnistajaks wasto selle et Temma minno hainad minnewa aasta warrastanud mis praegust Maakohto al seisab ja Josep Pastel on püssi laskmise man nisamma süidlane kui Margus Koort on.
Tunnistaja Kadri Age ja Marri Toffer ei olnud 2 Decembril seie kohto ette tulnud.
Tunnistaja Kadri Age tulli 9 decembril ette ja ütles minna ollin lauda man omma lambid söötmas ja kuulsin et püssi pauk tarre pool olli aga et pimme olli ei näinud kes olli lasknud ja kui lauda mant ärra tullin siis ütlesiwad et Matsi Margus olli püssi lasknud ja Perrenaese wäega ärra ehmatanud kes maijas olnud ja Perremees ja perrenaene olliwad wägga pahhanud aga sõimanmist ei olnud mitte.
Tunnistaja Marri Toffer tulli ette ja ütles: kui se püssi pauk wäljas olli lastud siis jooksin tarrest wälja ja nägin kui püssi trop usse aija peal suitses ja pallas Perrenaene olli wäljas ja tännitas, kes seal on kes püssiga laskis, siis ütles Margus Koort minna lassin ja lassen weel nink olli ka siis weel teise paugo lasknud enda koddo pool se peale ollid Perremees Hans Margk ja Perrenaene üttelnuwad sinna olled isse kohtomees ja seaduse mees ja ehmatad öösi meid ilmaego aga sõimamist ei olnud mitte.
Mõistus 9 Decembril 1883.
Et Margus Koort ilma mingi sugguse wabbandusega õhto pimmedas on üsse aija peal püssi lahti lasknud kelle läbbi suurt õnnetust olleks wõinud sündida peab 3 R. hõb. waeste ladiko trahwi maksma ja sai ka kohto polest nomitud ja Margus Koorti kaibtus sõimamise perrast on üllem seiswa tunnistuste perra tühjaks arwata sanud.
Kohto lauas olliwa
Peakohtomees Jaan Põdderson XXX
Kohtomees Johan Kärik XXX
" Jürri Lipp XXX
Mõistus sai Margus Koortil ja Hans Markil 9 Dec. säeduselikult ette kulutud.
Hans Margk olli Protokolli 9 Dec. wälja wõtnud.
Margus Koort olli Protokoli 9 Dec. wälja wõtnud.
Kog. kirjut. M. Baumann /allkiri/
