Ehmja mõisa walitsuse kaebtus Nr 19. 26 August 1888. pag. 151.
Ehmja mõisa walitsuse kirja peal 18 October Nr 24 said üle kuulatud ja Protocolli üles wõetud.
ad.1. Mihkel Jürgen Rebase koha peremees, üttles wälja et tema on härra lubaga seda teind ja härral seda rääkind. Sest Hindrek Kimsto ja Mihkel Jürgen on molemad Baron härra juures käind seks luba küsimas, et wõib pooled maad Hendrik Kimsto kätte anda.
ad.2. Mihkel Jürgen üttles wälja, et see soo heinamaa on tegemata sest et see ei kõlband teha, ja on Tallitajal teadmata, kui paljo seda maad on ja kui palju seal rohto oli, ja on ka teadmata kas teistel tehtud ehk mitte. Jula Kimsto tunnistas ka et see tükk heinamaad ei lasknud teha.
ad.3. Mihkel Jürgen üttles wälja et mino sulane kaskis oma tükki heinamaad mis mina temale palga eest andsin, raha eest ära teha, heinad pidid tehtud saama, ja siis senna kuhja pandud, ja Rebasel ära saama söödetud, tegijad need olid Kustas Laurits oma naesega Saniko külast.
ad.4. Mihkel Jürgen üttles wälja et tema sulased teeniwad rendi eest mõisas, Jaan Jürgen, ja Sassa Kimsto. Jaan Jürgenil on tema heino maad annud, palga eest, sest muud temal ei ole anda, need kaks sulast saawad peremehe poolt leiba kotti kui ka palga, ja ei saa mõisast mitte koppikud palka, waid nemad teeniwad koha renti sellega, 5 pääwa on naad kumbgi mõisas ja ühe pääwa kodo.
ad.5. Rebase maade peal on pärast ahela mõetmisega leitud lina maad olema 3 1/3 wakkamad.
ad.6. Mihkel Jürgen ja Hendrik Kimsto üttlesid wälja et Rebase kesa maad on 1888 aastal saand sõnnikud 2/3 kolmandiko 1/3 on ilma sõnnikuta jäänd. Tallitaja ja kohtomehed tunnistasid et nemad on seda orast järel waadand ja leidnud et seal ei ole wahet sõnnikud saanud ehk ilma jäänud maa peal, ja sõnnikud ei ole wälja wiidud, waid on keik senna maade peal pandud mis sealt saadud. Ja Hendrik Kimsto on weel kogoni kewade kolm koormad sõnnikud oma sauna juurest Rebasele wiind.
Prido Wäli üttles Wälja 1887.a. jähid pooled Rebase maad ilma sõnnikuta, ja Mihkel Jürgen üttles sellepeal et mõisa walitsus andis mul 68 koormad aga nende poolede maade jäoks.
Otsus: Ülemal nimetud protocoll on mõisa walitsusele sisse saata. Wälja walm. kiri Nr 173.
Ehmja mõisa walitsuse kaebtus Nr 19. 26 August 1888. pag. 151.
Ehmja mõisa walitsuse kirja peal 18 October Nr 24 said üle kuulatud ja Protocolli üles wõetud.
ad.1. Mihkel Jürgen Rebase koha peremees, üttles wälja et tema on härra lubaga seda teind ja härral seda rääkind. Sest Hindrek Kimsto ja Mihkel Jürgen on molemad Baron härra juures käind seks luba küsimas, et wõib pooled maad Hendrik Kimsto kätte anda.
ad.2. Mihkel Jürgen üttles wälja, et see soo heinamaa on tegemata sest et see ei kõlband teha, ja on Tallitajal teadmata, kui paljo seda maad on ja kui palju seal rohto oli, ja on ka teadmata kas teistel tehtud ehk mitte. Jula Kimsto tunnistas ka et see tükk heinamaad ei lasknud teha.
ad.3. Mihkel Jürgen üttles wälja et mino sulane kaskis oma tükki heinamaad mis mina temale palga eest andsin, raha eest ära teha, heinad pidid tehtud saama, ja siis senna kuhja pandud, ja Rebasel ära saama söödetud, tegijad need olid Kustas Laurits oma naesega Saniko külast.
ad.4. Mihkel Jürgen üttles wälja et tema sulased teeniwad rendi eest mõisas, Jaan Jürgen, ja Sassa Kimsto. Jaan Jürgenil on tema heino maad annud, palga eest, sest muud temal ei ole anda, need kaks sulast saawad peremehe poolt leiba kotti kui ka palga, ja ei saa mõisast mitte koppikud palka, waid nemad teeniwad koha renti sellega, 5 pääwa on naad kumbgi mõisas ja ühe pääwa kodo.
ad.5. Rebase maade peal on pärast ahela mõetmisega leitud lina maad olema 3 1/3 wakkamad.
ad.6. Mihkel Jürgen ja Hendrik Kimsto üttlesid wälja et Rebase kesa maad on 1888 aastal saand sõnnikud 2/3 kolmandiko 1/3 on ilma sõnnikuta jäänd. Tallitaja ja kohtomehed tunnistasid et nemad on seda orast järel waadand ja leidnud et seal ei ole wahet sõnnikud saanud ehk ilma jäänud maa peal, ja sõnnikud ei ole wälja wiidud, waid on keik senna maade peal pandud mis sealt saadud. Ja Hendrik Kimsto on weel kogoni kewade kolm koormad sõnnikud oma sauna juurest Rebasele wiind.
Prido Wäli üttles Wälja 1887.a. jähid pooled Rebase maad ilma sõnnikuta, ja Mihkel Jürgen üttles sellepeal et mõisa walitsus andis mul 68 koormad aga nende poolede maade jäoks.
Otsus: Ülemal nimetud protocoll on mõisa walitsusele sisse saata. Wälja walm. kiri Nr 173.
