Võru: Lepinguraamat (1891-1901)
| Leidandmed | EAA.3381.1.29 |
|---|---|
| Kaader | 156 157 158 |
| Daatum | 20.04.1898 |
| Protokolli number | 10 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Wõru walla kohus Wõru walla majas sel 20 aprilil 1898 aastal.
Kohtu liige J. Plado
Juures olli Kohtu liige J. Raag
Kohtu liige J. Jõgewa
Ette tulli Wõru walla pirides olewa Kroonu Potti Ritsu rentniku Walga liina burjer Isak Treimuti wolinik Samuel Treimuth Woru liinast nink Wõru walla liige Hindrik Johani poeg Jõgewa nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu kokko omma kõnelnu mida walla kohtu akti ramatuse sisse kirjo-
tada nink kinnitada paluwa
Lepping om järgmine:
Isak Treimuth wõttab Hindrik Jõgewa oma pidamises seiswa Potti kõrtsu puhwetsikus, ühe aasta peale se om 23 aprilist 1898 aastast kooni 23 aprilini 1899 aastal. -
§ 2.
Isak Treimuth massab puhwetsiku Hindrik Jogewale nimitud aasta palka kaks sada wiiskümmend rubla (250) ja annab temale pruukimiseks poole wakka maad kahe suure tee weerest ja kõrtsi tagumest külge mööda nelja süla laiuselt nii pikalt kui kõrtsi sein ulatab. -
§ 3.
Et puhwetsik Jõgewa nii kalli palga saab sis peab tema oma kulul tarwilised puhweti paberid Isak Treimuthi nime peale ja selli paberi oma nime peale õigel ajal ära ostma nisama ka kiik tarwilise kauba puhwetise sisse ostma mida temal aasta lõppul om luba ära wija kõik mis üle jääb. -
§ 4.
Isak Treimuth annab puhwetsik Jõgewale pruukimiseks kaks puhweti kõrwal olewad tare ühe köögi, keldri ja kaks sahwrid ja ka kõrdsi alusest pool osa nii et ühelgi, teise eloruumidese puutumist ei ole
§ 5.
Puhwetsnik Hindrik Jõgewa peab kiige selle eest wastutama, kui kaebtus tuleb, kas puhweti, keeletud ajal wallale oleku, ehk wiina ehk muu kauba wõlsista-
mise perast, nii et tema nisugust süüdi ehk wastutamist määratselgi teel Isak Treimuthi peale weeretada wi woi. -
§ 6.
Puhwetsnik Hindrik Jõgewa wõib oma hääs arwamise järele kõrtsu tagomest külge mööda pruuki nimitud maad ümbre aida tetta nisama ka mõnda paran-
damist ehk säädmist ette wõtta, ilma et selle eest midagi tasomist nõuda oleks.
§ 7.
Kui kummaltgi poolt peaks enne selle leppingu otsa saamise termini leppingu rikkumist ette tulema, sis massab se tõisele, kelle poolt leppingu rikumine om tulnud, kahjo tasomist sel mõõdul mis toine pool selle läbi on kahjo saanud.
§ 8.
Punkt 2 leppitud palga 250 rubla on Isak Treimuth täna keik puhwetnik Hindrik Jogewale ära masnu.
§ 9.
Et Isak Treimuth 1898 a. kõrtsi aluse, ümbre ehitust ette wõtta tahab sis ei ole puhwtsnikul selles midagi keelda.
§ 10.
Puhwetsnik Hindrik Jõgewa massab ka 1898 a. puhta kasu maksu selles summas mis okladi poogna järele maksa tuleb. -
§ 11.
Tule kahjo ehk muu õnnetuse kõrral ei ole kummalgi kumma käest kahjo tasomist nõuda.
§ 12.
Kui peas kumbgi selle leppingu tegija pool leppingu aja sees ära surema sis jääb se lepping ikka muutmata kooni lõppuni perijade kohta edasi. -
§ 13.
Kui peas aga kroonu poolt midagi muudatust tulema, sis ei ole puhwetsnikul õigust selle eest midagi tasomist nõuda. -
Hindrik Jõgewa Samuel Treimuth
Eenseiswa lepping om walla kohtus leppingu tegijatele pooltele, Isak Treimuthi wolinikule Samuel Treimuthile nink Hindrek Jogewale ette loetud nink kui nemad oma täit rahule olemist leppingu tingimiste üle awaldasid sis kirjotasid sellele ala Hindrek Jogewa oma kaega nink Samuel Treimuth oma käega
Hindrek Jogewa om walla kohtu liikmedele palelikuld tuntaw nisamuti ka Isak Treimuthi wolinik Samuel Treimuth kellel ka leppingu tegemise tarwis Wõru walla walitsuse poolt kinnitadud wolikiri sest 20 aprilist 1898 a Nr 422 al ette naidada olli. tunistawa alkirjadega sel 20 april 1898 a.
Kohtu liige J Plado
Kohtu liige J Jõgewa
Kohtu liige J Raag
Kirjotaja /allkiri M Melz/.
Wõru walla kohus Wõru walla majas sel 20 aprilil 1898 aastal.
Kohtu liige J. Plado
Juures olli Kohtu liige J. Raag
Kohtu liige J. Jõgewa
Ette tulli Wõru walla pirides olewa Kroonu Potti Ritsu rentniku Walga liina burjer Isak Treimuti wolinik Samuel Treimuth Woru liinast nink Wõru walla liige Hindrik Johani poeg Jõgewa nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu kokko omma kõnelnu mida walla kohtu akti ramatuse sisse kirjo-
tada nink kinnitada paluwa
Lepping om järgmine:
Isak Treimuth wõttab Hindrik Jõgewa oma pidamises seiswa Potti kõrtsu puhwetsikus, ühe aasta peale se om 23 aprilist 1898 aastast kooni 23 aprilini 1899 aastal. -
§ 2.
Isak Treimuth massab puhwetsiku Hindrik Jogewale nimitud aasta palka kaks sada wiiskümmend rubla (250) ja annab temale pruukimiseks poole wakka maad kahe suure tee weerest ja kõrtsi tagumest külge mööda nelja süla laiuselt nii pikalt kui kõrtsi sein ulatab. -
§ 3.
Et puhwetsik Jõgewa nii kalli palga saab sis peab tema oma kulul tarwilised puhweti paberid Isak Treimuthi nime peale ja selli paberi oma nime peale õigel ajal ära ostma nisama ka kiik tarwilise kauba puhwetise sisse ostma mida temal aasta lõppul om luba ära wija kõik mis üle jääb. -
§ 4.
Isak Treimuth annab puhwetsik Jõgewale pruukimiseks kaks puhweti kõrwal olewad tare ühe köögi, keldri ja kaks sahwrid ja ka kõrdsi alusest pool osa nii et ühelgi, teise eloruumidese puutumist ei ole
§ 5.
Puhwetsnik Hindrik Jõgewa peab kiige selle eest wastutama, kui kaebtus tuleb, kas puhweti, keeletud ajal wallale oleku, ehk wiina ehk muu kauba wõlsista-
mise perast, nii et tema nisugust süüdi ehk wastutamist määratselgi teel Isak Treimuthi peale weeretada wi woi. -
§ 6.
Puhwetsnik Hindrik Jõgewa wõib oma hääs arwamise järele kõrtsu tagomest külge mööda pruuki nimitud maad ümbre aida tetta nisama ka mõnda paran-
damist ehk säädmist ette wõtta, ilma et selle eest midagi tasomist nõuda oleks.
§ 7.
Kui kummaltgi poolt peaks enne selle leppingu otsa saamise termini leppingu rikkumist ette tulema, sis massab se tõisele, kelle poolt leppingu rikumine om tulnud, kahjo tasomist sel mõõdul mis toine pool selle läbi on kahjo saanud.
§ 8.
Punkt 2 leppitud palga 250 rubla on Isak Treimuth täna keik puhwetnik Hindrik Jogewale ära masnu.
§ 9.
Et Isak Treimuth 1898 a. kõrtsi aluse, ümbre ehitust ette wõtta tahab sis ei ole puhwtsnikul selles midagi keelda.
§ 10.
Puhwetsnik Hindrik Jõgewa massab ka 1898 a. puhta kasu maksu selles summas mis okladi poogna järele maksa tuleb. -
§ 11.
Tule kahjo ehk muu õnnetuse kõrral ei ole kummalgi kumma käest kahjo tasomist nõuda.
§ 12.
Kui peas kumbgi selle leppingu tegija pool leppingu aja sees ära surema sis jääb se lepping ikka muutmata kooni lõppuni perijade kohta edasi. -
§ 13.
Kui peas aga kroonu poolt midagi muudatust tulema, sis ei ole puhwetsnikul õigust selle eest midagi tasomist nõuda. -
Hindrik Jõgewa Samuel Treimuth
Eenseiswa lepping om walla kohtus leppingu tegijatele pooltele, Isak Treimuthi wolinikule Samuel Treimuthile nink Hindrek Jogewale ette loetud nink kui nemad oma täit rahule olemist leppingu tingimiste üle awaldasid sis kirjotasid sellele ala Hindrek Jogewa oma kaega nink Samuel Treimuth oma käega
Hindrek Jogewa om walla kohtu liikmedele palelikuld tuntaw nisamuti ka Isak Treimuthi wolinik Samuel Treimuth kellel ka leppingu tegemise tarwis Wõru walla walitsuse poolt kinnitadud wolikiri sest 20 aprilist 1898 a Nr 422 al ette naidada olli. tunistawa alkirjadega sel 20 april 1898 a.
Kohtu liige J Plado
Kohtu liige J Jõgewa
Kohtu liige J Raag
Kirjotaja /allkiri M Melz/.