Seletada oli Ehmja mõisa herra Baron v. Huene kaebduse asi mõisa walitsuse nimel: Et endine Kristohwri koha peremees Jaan Saar, kes kolme aasta eest se nimetud kohta äraannud, on kaks heina küüni, mis mõisa põhja raamatus Kristohwri perekoha jauks kirjas seista, (salaja) ilma mõisa teadmatta äramüünud mööda läinud talwel. Nõudis ühtlasi herra Baron v. Huene, et süüdlane oma süümõedul trahwitud saaks.
Wastuse alla sai kutsutud Jaan Saar. Süüd wabandades oli mehel ette näidata üks sedel St. Martna kihelkonna kohtu poolt, mis teist kohtualust küüni tema päris omaks tunnistas; sellewasta aga ei saanud ta selgeks teha, et ka tema omand ja õigus teise küüni kohta üleüldiselt oleks maksnud, ehk ta kül suusõnaga kinnitas, seda niisamma omast kulust ehitand olewat.
Kui nüüd mõisa walitsuse kaebduse põhjusmõte nimelt see oli, et Jaan Saar nimetud küünide palgid oma maa pealt raiunud, siis leidis kog. kohus tarwilise, tallitajat lasta üle waadata, mis puud otse õiendatawa küüni sees oleks, sest et Jaan Saarel Ehmja maa pealt üksnes wõimalik kõweraid lehtpuid saada wõinud olla. Pärast ülewaatust on tallitaja Jüri Kotkas ülesannud, et küüni palkide hulgas 9 puud okaspuid olnud.
Et Jaan Saar ei ole wõinud tunnistust saada, et küün tema oma igas tükkis on - nii kui ka tema kohus oleks olnud teise küüne üle, ehk se kül tunnistuse järele tema omaks langeb, oma ettewõetud nõuu teatada ehk tunnistust ettenäidata kohalise walitsusele - tema seda aga salaja ärawedanud on, mõistis kohus: Et Jaan Saar wiib küüni wana koha peale tagasi ligemal talwel, jääb peale seda oma okaspuude hinnast ilma ja maksab 1 Rbl trahwi Ehmja walla laekasse.
1 Rbl on Jaan Saar kohtu otsuse kuulutamise järel wälja maksnud.
Seletada oli Ehmja mõisa herra Baron v. Huene kaebduse asi mõisa walitsuse nimel: Et endine Kristohwri koha peremees Jaan Saar, kes kolme aasta eest se nimetud kohta äraannud, on kaks heina küüni, mis mõisa põhja raamatus Kristohwri perekoha jauks kirjas seista, (salaja) ilma mõisa teadmatta äramüünud mööda läinud talwel. Nõudis ühtlasi herra Baron v. Huene, et süüdlane oma süümõedul trahwitud saaks.
Wastuse alla sai kutsutud Jaan Saar. Süüd wabandades oli mehel ette näidata üks sedel St. Martna kihelkonna kohtu poolt, mis teist kohtualust küüni tema päris omaks tunnistas; sellewasta aga ei saanud ta selgeks teha, et ka tema omand ja õigus teise küüni kohta üleüldiselt oleks maksnud, ehk ta kül suusõnaga kinnitas, seda niisamma omast kulust ehitand olewat.
Kui nüüd mõisa walitsuse kaebduse põhjusmõte nimelt see oli, et Jaan Saar nimetud küünide palgid oma maa pealt raiunud, siis leidis kog. kohus tarwilise, tallitajat lasta üle waadata, mis puud otse õiendatawa küüni sees oleks, sest et Jaan Saarel Ehmja maa pealt üksnes wõimalik kõweraid lehtpuid saada wõinud olla. Pärast ülewaatust on tallitaja Jüri Kotkas ülesannud, et küüni palkide hulgas 9 puud okaspuid olnud.
Et Jaan Saar ei ole wõinud tunnistust saada, et küün tema oma igas tükkis on - nii kui ka tema kohus oleks olnud teise küüne üle, ehk se kül tunnistuse järele tema omaks langeb, oma ettewõetud nõuu teatada ehk tunnistust ettenäidata kohalise walitsusele - tema seda aga salaja ärawedanud on, mõistis kohus: Et Jaan Saar wiib küüni wana koha peale tagasi ligemal talwel, jääb peale seda oma okaspuude hinnast ilma ja maksab 1 Rbl trahwi Ehmja walla laekasse.
1 Rbl on Jaan Saar kohtu otsuse kuulutamise järel wälja maksnud.
