Ette tuli kaibaja, Kustas Meister, oma ära söödud heina kuhja pärast. Tema olla moisa ma peal töö eest kaks koormat Heinu teind ja karjane olla moisa karja tema heina kuhja puhtaks ärasüüa lasknud. Kaks kord olla tema hobosega soost mõisa põllo ligi toonud ja seal kuhja pannud selle nõuga, pärast, kui aega saab kodu wiia, aga nüüd ei olle mitte märkigi järel.

Kaibtuse alune moisa karjane, Kustas Mustaw, sai wastusele wõetud. Esmalt nimetas Kustas, et tema ei olla kuhja seal näinudki, kui aga nattuke märg sõnnikud, aga wiimaks waidlemise juures tuli wälja, et ta olla näinud, kui kuhi alles terwe olnud, ja arwas, et Kustas Meister olla issi ärawiinud.

Kui sest wastamise waidlemisest  selgemad otsust ei tulnud, wõttis kohus seda kohtu oma silmaga üle waadata, ja leidis, et heinad ei ole mitte ärta wiidud, waid loomadest puhtaks söödud saanud, sest se ära tallatud kuhja ase tunnistas seda wälja.

Neid heinu oli umbes arwates 30 leisikat olnud, siis mõistis kohus:

Kustaw Mustaw maksan oma heindest mis seal ligi tehtud, 30 leisikat heinu asemele Talitaja ülewaatmise al, kui soost wõib heinu kätte saada.

Kohtu wanem: Hendrik Tott

Abiline: Kustas Männow

Abiline: Willem Karesmann

Kirjutaja: MRedlich <allkiri>