Võru: Lepinguraamat (1891-1901)
| Leidandmed | EAA.3381.1.29 |
|---|---|
| Kaader | 161 162 |
| Daatum | 13.04.1899 |
| Protokolli number | 4 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Wõru walla kohus sel 13. aprilil 1899 aastal
Kohtu Eesistuja J. Plak
Juures ollid Kohtu liige J. Raag
Kohtu liige J. Jõgewa
Sel tänasel päiwal tullid ette Wõru walla liige Mihkel Peetri poeg Raitar nink Wna Anzmoisa walla liige Johan Jaani poeg Skilling nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu on teinud, mida walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada paluwad;
Lepping om järgmine:
1, Mihkel Raitar annab oma Wõru wallas olewa Kiwi talu Nr 81. kiik, ni paljo kui se talo koha kaardi nink kondrahti järele om, Johan Skillingele ühes aastas rendi peale, se om 23 aprilist 1899 aastal kooni 23 aprilini 1900 aastal. Wälja om arwata, selles leppingu 2 punktis nimitedu maa tükkid mes mitte rentniku kätte ei läha.
2, Selles leppingus nimitedu, Kiwi talo Nr 81, maast ei saa Skillingele mitte rendile antud, heinamaa tük nimega "Kirumpä luht", kaks kolmandik wakkamaad kapsta ja kartohwli maad wäiku aida takkast ja wahtsist aidost wähemb ait, nink kolmas jago elu tarest. -
3, Johan Skilling massab rendile wõetud Kiwi talu eest renti: üks sada kuus kümmend rubla ja kahes terminis, 50 rubla leppingu kinnitamise ajal ja (110 rbl) sada kümme rubla 23 aprilil 1899 aastal ette ära, ja enne ei ole rentnikul lubba sisse tulla elama kui rent mastud om. -
4, Rentnik woib tetta üks wakkamaa kartohwlid ja wije wakkamaa linna. Rükka peab rentnik (6) kuwwe wakkamaa maha külwma, perisomaniku juhatuse jä-
rele põllu pidamise korra järele haritud maa oeale. Köögi kõrwal seiswas tsea sullus olew sõnnik jääb rendile andjale kartohwli maa tarwis.
5, Rentnik peab kiik talo usaija aijad parandama ja kõrras hoitma, mille parandamise tarwis peris omanik materiali annab. Rentnik peab hoonetes, nisamoti ka moro peal, puhtust pidama. Korsna peab iga kuul üks kord pühitud saama ja tulega peab rentnik ette waatlkikuld ümbre käima. -
6, Rendile andja annab rentnikule nelli kruut süld sood, palotus materiali tarwis, millest päälmine kord lauta sõnnikus tuleb wõtta, rentnikul. -
7, Kiik Kiwi talu päält nõwwetawa töö nink natural massu: se om kiudu käigu, tööpäiwa, ja teesäädmise, Jaama nink keriku massu, teep ja täidab rentnik, ent kiik rahaliku massu, massab talo koha omanik. -
8, Rentnik peab kaks nurme ristikheinan pidama ja 1900 aasta kewadel, rendile andjale 60 naela ristik heina seemet andma rüa peale külwamiseks.-
9, Rentnik ei woi talost, heinu, olgi ei ka aganaid, wälja wedada, müwwa, ei ka lainata, ainuld ni paljo woib ära wedada kui sisse om toonu. -
10, Talu metsa ei tohi rentnik ilma peris omaniku lubata pruuki, ei ka teistel pruukida laske, kui sedda näeb peab peris omanikule teada andma.
11, Rentnik peab sügisel, õigel ajal wana ristik heina söödi nink rüa kõrre üles kündma, kui tegemata jättab, massab 3 rubla wakka maa päält kahjo tasomist perisomanikule.
12, Üles ütlemine om mõlemilt poolt lubatud peab aga enne 26 juulit 1899 aastal sündima. -
Leppingut kinntawa alkirjadega
M. Raitar
Johan Skilling selet et tema kirja ei oska tema suusõnalise palwe peale kirjod ala Dawit Treumuth
1899 aastal 13 aprili kuu päiwal tunistawa Wõru walla kohtu liikme, oma alkirjadega, et eenseiswa lepping, leppingu tegijatele pooltele, Mihkel Petri poeg Raitarele nink Johan Jaani poeg Skillingele walla kohtu koosistumisel ette oma loetu nink et nema henda leppingu tingimistega rahul olewad tunistasid ja selle kinnituses Mihkel Raitar, kes walla kohtu liikmedele palelikuld tuntaw olli, oma käega, nink Johan Skillinge asemel, tema suusõnalise palwe peale, Dawid Treumuth oma käega ala kirjotasid. Johan Skilling om Wana Anzla walla walitsuse poolt wälja antu tunistuse järele sest 5 aprilist 1899 aastal Nr 666 al (wälja antu tunistuse järele) nink Dawid Treumuth palelikuld walla kohtu liikmedele tuntaw. -
Kohtu EesistujaJ Plak
Kohtu liige J Raag
Kohtu liige J Jõgewa
Kirjotaja /allkiri M Melz/
Wõru walla kohus sel 13. aprilil 1899 aastal
Kohtu Eesistuja J. Plak
Juures ollid Kohtu liige J. Raag
Kohtu liige J. Jõgewa
Sel tänasel päiwal tullid ette Wõru walla liige Mihkel Peetri poeg Raitar nink Wna Anzmoisa walla liige Johan Jaani poeg Skilling nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu on teinud, mida walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada paluwad;
Lepping om järgmine:
1, Mihkel Raitar annab oma Wõru wallas olewa Kiwi talu Nr 81. kiik, ni paljo kui se talo koha kaardi nink kondrahti järele om, Johan Skillingele ühes aastas rendi peale, se om 23 aprilist 1899 aastal kooni 23 aprilini 1900 aastal. Wälja om arwata, selles leppingu 2 punktis nimitedu maa tükkid mes mitte rentniku kätte ei läha.
2, Selles leppingus nimitedu, Kiwi talo Nr 81, maast ei saa Skillingele mitte rendile antud, heinamaa tük nimega "Kirumpä luht", kaks kolmandik wakkamaad kapsta ja kartohwli maad wäiku aida takkast ja wahtsist aidost wähemb ait, nink kolmas jago elu tarest. -
3, Johan Skilling massab rendile wõetud Kiwi talu eest renti: üks sada kuus kümmend rubla ja kahes terminis, 50 rubla leppingu kinnitamise ajal ja (110 rbl) sada kümme rubla 23 aprilil 1899 aastal ette ära, ja enne ei ole rentnikul lubba sisse tulla elama kui rent mastud om. -
4, Rentnik woib tetta üks wakkamaa kartohwlid ja wije wakkamaa linna. Rükka peab rentnik (6) kuwwe wakkamaa maha külwma, perisomaniku juhatuse jä-
rele põllu pidamise korra järele haritud maa oeale. Köögi kõrwal seiswas tsea sullus olew sõnnik jääb rendile andjale kartohwli maa tarwis.
5, Rentnik peab kiik talo usaija aijad parandama ja kõrras hoitma, mille parandamise tarwis peris omanik materiali annab. Rentnik peab hoonetes, nisamoti ka moro peal, puhtust pidama. Korsna peab iga kuul üks kord pühitud saama ja tulega peab rentnik ette waatlkikuld ümbre käima. -
6, Rendile andja annab rentnikule nelli kruut süld sood, palotus materiali tarwis, millest päälmine kord lauta sõnnikus tuleb wõtta, rentnikul. -
7, Kiik Kiwi talu päält nõwwetawa töö nink natural massu: se om kiudu käigu, tööpäiwa, ja teesäädmise, Jaama nink keriku massu, teep ja täidab rentnik, ent kiik rahaliku massu, massab talo koha omanik. -
8, Rentnik peab kaks nurme ristikheinan pidama ja 1900 aasta kewadel, rendile andjale 60 naela ristik heina seemet andma rüa peale külwamiseks.-
9, Rentnik ei woi talost, heinu, olgi ei ka aganaid, wälja wedada, müwwa, ei ka lainata, ainuld ni paljo woib ära wedada kui sisse om toonu. -
10, Talu metsa ei tohi rentnik ilma peris omaniku lubata pruuki, ei ka teistel pruukida laske, kui sedda näeb peab peris omanikule teada andma.
11, Rentnik peab sügisel, õigel ajal wana ristik heina söödi nink rüa kõrre üles kündma, kui tegemata jättab, massab 3 rubla wakka maa päält kahjo tasomist perisomanikule.
12, Üles ütlemine om mõlemilt poolt lubatud peab aga enne 26 juulit 1899 aastal sündima. -
Leppingut kinntawa alkirjadega
M. Raitar
Johan Skilling selet et tema kirja ei oska tema suusõnalise palwe peale kirjod ala Dawit Treumuth
1899 aastal 13 aprili kuu päiwal tunistawa Wõru walla kohtu liikme, oma alkirjadega, et eenseiswa lepping, leppingu tegijatele pooltele, Mihkel Petri poeg Raitarele nink Johan Jaani poeg Skillingele walla kohtu koosistumisel ette oma loetu nink et nema henda leppingu tingimistega rahul olewad tunistasid ja selle kinnituses Mihkel Raitar, kes walla kohtu liikmedele palelikuld tuntaw olli, oma käega, nink Johan Skillinge asemel, tema suusõnalise palwe peale, Dawid Treumuth oma käega ala kirjotasid. Johan Skilling om Wana Anzla walla walitsuse poolt wälja antu tunistuse järele sest 5 aprilist 1899 aastal Nr 666 al (wälja antu tunistuse järele) nink Dawid Treumuth palelikuld walla kohtu liikmedele tuntaw. -
Kohtu EesistujaJ Plak
Kohtu liige J Raag
Kohtu liige J Jõgewa
Kirjotaja /allkiri M Melz/