Willem Kimsto (Maalsest) kaibas, et An Pajus, Maalse mõisa tallipoisi naine, olla teda tema naisega litsi paariks sõimand, ja peale selle ähwardanud kiwiga maha lüüa. Olla senne tulnud ja tema naisele ütlend: Kuidas sina rääkisid, et sa pole mitte sui minu mehega hoorand, ja nüüd Laupa õhtu tunnistas minu mees mulle isi üles, et sa oled temaga seda teind. Ja peale selle olla tema ka ühe lõõtsapilli järel küssind, mis neil pidada kokku ostetud olema. Selle peale olla nemad mõisa juure läinud, An Pajus mehega seda asja seletama, aga uksest wälja astudes olla An tema naist puuga löönud, ja se olla pu tema käest ära tõmmand ja selle läbi olla tema wankre aisa peale kukkund ja seal olla nemad teine teist sasinud.
Kui An Pajus wastusele sai kutsutud, tunnistas tema seda puuga loomise ja nisamma kiwiga ähwardamise waleks, waid Liisu, kui tema seda üllemal kuuldud juttu oli rääkid, oli tema karwu kinni hakkand, maha rõhund ja peksnud (et ta temast tugewam oli olnud) kus Willem isi oli pealt waatand ja teda peksta lasknud. Kui tema oli üles saanud, siis olla ta puuga kallalt ära hoidnud, et Liisu teda ueste peksta ei saaks. Sõimamise pärast tunnistas tema, et ta olla üttelnud: Kui sa oma naise üle ei walitse ja teda nenna elada ja teha lased, siis oled sa sesamma sugune asjamees.
Selle peale sai tallipois Jüri Pajus ette kutsutud ja päritud, kas se peaks tõsi olema, mis tema oma naine ta wastu tunnistab. Tema kinitas seda tõsi olewad, et ta wastu abielu seadust oli selle nimetud Willemi naise Liisuga elanud ja olla isi ka oma naisele seda üles rääkind.
Et Willemi naine Liisu seal ei olnud, sai se asi pikemaks ülekuulamiseks tulewa kohtu pääwaks jäätud.
Willem Kimsto (Maalsest) kaibas, et An Pajus, Maalse mõisa tallipoisi naine, olla teda tema naisega litsi paariks sõimand, ja peale selle ähwardanud kiwiga maha lüüa. Olla senne tulnud ja tema naisele ütlend: Kuidas sina rääkisid, et sa pole mitte sui minu mehega hoorand, ja nüüd Laupa õhtu tunnistas minu mees mulle isi üles, et sa oled temaga seda teind. Ja peale selle olla tema ka ühe lõõtsapilli järel küssind, mis neil pidada kokku ostetud olema. Selle peale olla nemad mõisa juure läinud, An Pajus mehega seda asja seletama, aga uksest wälja astudes olla An tema naist puuga löönud, ja se olla pu tema käest ära tõmmand ja selle läbi olla tema wankre aisa peale kukkund ja seal olla nemad teine teist sasinud.
Kui An Pajus wastusele sai kutsutud, tunnistas tema seda puuga loomise ja nisamma kiwiga ähwardamise waleks, waid Liisu, kui tema seda üllemal kuuldud juttu oli rääkid, oli tema karwu kinni hakkand, maha rõhund ja peksnud (et ta temast tugewam oli olnud) kus Willem isi oli pealt waatand ja teda peksta lasknud. Kui tema oli üles saanud, siis olla ta puuga kallalt ära hoidnud, et Liisu teda ueste peksta ei saaks. Sõimamise pärast tunnistas tema, et ta olla üttelnud: Kui sa oma naise üle ei walitse ja teda nenna elada ja teha lased, siis oled sa sesamma sugune asjamees.
Selle peale sai tallipois Jüri Pajus ette kutsutud ja päritud, kas se peaks tõsi olema, mis tema oma naine ta wastu tunnistab. Tema kinitas seda tõsi olewad, et ta wastu abielu seadust oli selle nimetud Willemi naise Liisuga elanud ja olla isi ka oma naisele seda üles rääkind.
Et Willemi naine Liisu seal ei olnud, sai se asi pikemaks ülekuulamiseks tulewa kohtu pääwaks jäätud.
