PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1886-1889)

LeidandmedEAA.3113.2.10
Kaader
52
Daatum27.10.1887
Protokolli number175
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Aadam Pääsoke Aadam Pääsoke Kohtumees
Mats Mitt Mats Mitt Peakohtumees
Samuel Kolk Samuel Kolk Kohtumees

Mari Jaanson Tootsi naine Nuustakult kaebas eestseisja Hans Altosaar'iga, et tema abi elu mees teda mitte henda poole korteri ei wõtwad ja on teda nelja nädala eest kui tema tütre Liiso poole läinud äratappa ähwardanud ja äratappa tahtenud. 

Tunnistajad: wäimees Peeter Sokk, selle naine Liis, tema tütar ja Sohwi Sokk. Kaebaja nõuab omale korterit saada. 

Kutsuti ette Toots Jaanson. Tema wastas küsimise pääle, et tema oma naist Mari Jaansoni äratappa ei ole ähwardanud. Naine Mari aga tülli teinud. 

Tunnistaja Peeter Sokk ütles küsimise pääle, et Toots Jaanson mitte oma naist Mari Jaanson'i äratappa ei olla ähwardanud, olnud wastastiku tüli, muud mitte midagi.

Tunnistajad Liis Sokk ja Sohwi Sokk ütliwa niisamuti. 

Toots Jaanson ütles, et tema oma naist mitte enam oma poole wastu ei woi wõtta, et naine tülli teep.

Mari Jaanson, eestkostjaga Hans Altosaar'ga ütles, et tema, Mari Jaanson, sellega rahul on, kui temale aga 6 rubla üüri raha aastaks makstud saab.

Mõistus: Et Toots Jaanson oma maja ja ühe osa maad tütre Liiso kätte lubanud, siis Toots Jaanson ja tema tätar Liis Sokk oma abielumehega Peeter Sokk, peawad kumbgi 3 rubla Mari Jaansonile aasta üüri rahaks maksma ja jääb siis Mari Jaanson mujale korterisse elama. Kui Toots Jaansoni ja tema tütre Liiso ja wäimehe poolt mitte nimetatud raha summat masktud ei saa, saawad neide käest maa krundid ärawõetud ja wälja renditud, et nimetatud raha summad sisse tulewad. 

Mõistus kuulutatid §773 seletamisega ja Mari Jaansonile õpetuse lehe wälja andmisega. Mõistus kuulmas Mari Jaanson, eestkostja Hans Altosaar'iga, Toots Jaanson ja tema tütar Liis Sokk oma abi elumehega Peeter Sokk'ga

Mari Jaanson Tootsi naine Nuustakult kaebas eestseisja Hans Altosaar'iga, et tema abi elu mees teda mitte henda poole korteri ei wõtwad ja on teda nelja nädala eest kui tema tütre Liiso poole läinud äratappa ähwardanud ja äratappa tahtenud. 

Tunnistajad: wäimees Peeter Sokk, selle naine Liis, tema tütar ja Sohwi Sokk. Kaebaja nõuab omale korterit saada. 

Kutsuti ette Toots Jaanson. Tema wastas küsimise pääle, et tema oma naist Mari Jaansoni äratappa ei ole ähwardanud. Naine Mari aga tülli teinud. 

Tunnistaja Peeter Sokk ütles küsimise pääle, et Toots Jaanson mitte oma naist Mari Jaanson'i äratappa ei olla ähwardanud, olnud wastastiku tüli, muud mitte midagi.

Tunnistajad Liis Sokk ja Sohwi Sokk ütliwa niisamuti. 

Toots Jaanson ütles, et tema oma naist mitte enam oma poole wastu ei woi wõtta, et naine tülli teep.

Mari Jaanson, eestkostjaga Hans Altosaar'ga ütles, et tema, Mari Jaanson, sellega rahul on, kui temale aga 6 rubla üüri raha aastaks makstud saab.

Mõistus: Et Toots Jaanson oma maja ja ühe osa maad tütre Liiso kätte lubanud, siis Toots Jaanson ja tema tätar Liis Sokk oma abielumehega Peeter Sokk, peawad kumbgi 3 rubla Mari Jaansonile aasta üüri rahaks maksma ja jääb siis Mari Jaanson mujale korterisse elama. Kui Toots Jaansoni ja tema tütre Liiso ja wäimehe poolt mitte nimetatud raha summat masktud ei saa, saawad neide käest maa krundid ärawõetud ja wälja renditud, et nimetatud raha summad sisse tulewad. 

Mõistus kuulutatid §773 seletamisega ja Mari Jaansonile õpetuse lehe wälja andmisega. Mõistus kuulmas Mari Jaanson, eestkostja Hans Altosaar'iga, Toots Jaanson ja tema tütar Liis Sokk oma abi elumehega Peeter Sokk'ga


TAGASI KUVA MÄRGENDUS