Krimanni kogokonna kohtus 3 Augustil 1884.
Jürri Klaus tulli ette ja kaebas et kogokonna kirjutaja Baumann olli lasknud minno tulle kahjo mant minno karjuse kinni panda 24 tunni peale kelle läbbi mul üks 6we näddaline wassikas metsa olli ärra jooksnud ja sinna otsa sanud kelle eest 50 Rbla hõb. nõuan ja selle samma wassika tagga aijamise kullud 8 Rubla hõb. karja kahjo 32 ellaja pealt 300 Rubla hõb. ja karja hoitmise eest et karjust koddo ei olnud 2 Rubla ütte summa 360 Rubla hõbetad.
Koggokonna kirjutaja Baumann astus ette ja ütles: et Jürri Klaus minno peale Keiserliko Silla kohto ees kaibtust on tõstnud nink ka nüüd teist korda siin kogokonna kohto een Keiserliko Kihelkonna kohto nõudmise wõi kässo peale on tõstmas et minna ollewad Temma karjus Decembril 1883 peale Temma tullekahjo kinni pandnud ja selleläbbi olla Temmal üks Wassikas otsa sanud mis aga mitte õige ei olle sest Kogokonna khus olli Karjus Jürri Paddar Temma peale tõstetud kaibtuste peale Tedda 11 Decembril 1883 enne lõunat kella 12 aego tullekahjo mant wahhi alla 22 tunni peale ülle kulamiseks pannud, aga mitte Klause karja mant se on kui 10-11 Decembril 1883 öösil Roijo Klause põhho küün hobbeste ja Siggade Tall mis ütte kattuse all seisis ja ka karja laud ärra põllesiwad siis olli Bokka walla Peakohtomees Johan Sternfeldt 11 Decembril kogokonna kohtus kaibtust tõstnud et Roijo karjus peab selle tullekahjo asja perrast wastutamise alla tõmmatud sama selle et Temma mind ja ka teisi tulekahjo man olli sõimanud ja üttelnud et kes kurrat Teid poolpäiwa öösi seie tulle kahjo manno aijanud ja mis Teil siin teggemist on.
Selsammal korral oli ka Roijo kõrtsimees Karel Reili kogokonna kohto kaibanud et Roijo karjus peab wastutamise ja üllekuulamise alla tõmmatud sama selle et Temma jo enne sedda tullekahjo ollemist olli üttelnud, et Roijol saab tännawo tulle kahjo tullema ja kust Temma enne tulle kahjo ollemist sai sedda ärra teedma et tulle kahjo saab tullema ja selsammal korral ollid ka Karel Reili ja Ferdinant Tomson kaebanuwad et Jürri Klaus ja Temma karjus on kogonist süidlaseks selle Tulle kahjo asja man arwata, selle et meie omma ello maijad ega arwata 40-50 sammo kaugusel all tuule sest tullekahjust ollime ja ei olnud meid mitte keagi üllese ärratanud ja olleksime peagi omma laste ja perrega sisse ärra põlleda wõinu, sest et kõrtsi ots olli jo kogonist walgeks ja kumaks tulle kuuma läbbi paistnud ja wimaks ollin minna aga tarres enda koera haukumise peale ja pima Rentnik Ferdinant Tomsoni ellajate röökimise peale kes Temma tarre akna allust möda rögimisega kõndinuwad, ülles ärkanud ja kui Karel Reili wälja läinud. siis tulnud jo wassikas Temmale kõrtsi nukka man wasto ja hobbesed olnud ka jo tallist lahti lastud ja ei ollewad ennam hobbesid kuski nähha olnud ja ellajad tulnud ka jo hobbeste talli otsast usse aija peale wälja ja siis olla põhho küin täieste põllemas olnud ja hobbeste talli nukk allustanud siis ka põllema ja perrast kui hobbeste Tall jo lausa tulle käes olli ja kiik ellajad jo wäljas olliwad, siis hakkati weel kolla lauda lööma, mis säeduse perra õkwa olleks piddanud lödud saama üllesse ärratamiseks ja ka abbiks lähemiste honetele.
Jürri Klaus olli 23 Decembril siin kogokonna kohto een wälja üttelnud: et kui minna ülles ärkasin ja wälja jooksin siis olli jo hobbeste tall lausa tulle sees ja hobbesed kargasiwad wasto talli ust üllese ja kui ukse eest kange ära sain tõmbanud, siis tõngosiwad hobbesed ni kangeste talli ukse lahti et mind tahtsid mahha tõugata ja hobbeste talli laggi olli põhho küini poolt otsast mahha põllenud ja sisse kukkunud agga et just need 2 wassikad hobbeste tallis põhho küini pool otsas wasto saina sullus olliwad mis wäega tähele pannemise wäärt on et kust Klaus siis need 2 wassikad mahha kukkunud põllewa talli lae alt sai wälja tua kellest temma nüüd 10 kordse hinna tassumist nõuab ni kui omma ärra põllenud krami eest mis temmal rohkem mõnni jaggo kui 10 kordse hinna alla on tullekassa üles wõetud ja ka weel mõnni jaggo kraami üles wõtnud mis temmal suggugi ei olle ollemas olnud ja 2) et Jürri Klaus omma karjus Jürri Paddariga hobbesed lambad ja arwata 30 elajad kõige kettidega lahti peastnuwad ilma et nemmad keddagid lähhematsi innimeisi olles abbiks ülles ärratanud ja weel pealegi omma moona rahwast kes arwata 80 küniwa sammo kaugusel moona tares magganuwad üles ei olle ärratanuwad abbiks ollewa all Tuule hoonete ja innimeiste kaitsmiseks ja 2) olla karjus Jürri Paddar kohtomeestele tullekahjo man wälja üttelnud et temma kogonist omma tarren sängis rahholikult magganud ja Klause tüdruko röökimise peale agga unne pealt ülles on ärganud ja siis ennast riidesse on pannud, mis temmal koggunist seggane ja kaksik wälja ütlemine on olnud.
Agga et Klausel awwalikud wõlgasid 24 Februarist 1883 kuni Oktobrini peale 5000 Rubla koggokonna kohto olli ülles antod ja koggokonna kohtust antud termini järrele piddi Klaus se ülles antud wõlg wiimne wõlg kunni 12 Februarini 1884 ärra maksma sepeale olli siit se Mõisa perris Herra 21 Oktobril 1883 Klause peale koggokonna kohto kaebtust tõstnud wõlgo jänud Kredit kassa rendite ja Adra rahha ütte summa 310 Rubla 7 kopka selle et Klaus wõllade sisse on langenud ja nõudis Mõisa perris Herra et Klause hooned liiguw warrandus ja põllu wai Wirthschafti piddamisne kohtul ülle kaeda ja kui sellest kahjo pellata on siis temma warrandusest ni paljo kinni panda selle et Mõisa Herra omma mõisaga Klause Kreditkassa rendite eest peab wastutama, siis olli Jürri Klaus 21 Oktobrist 1883 koggokonna kohtun ette kuulutud et peab 22 Oktobril koddo ollema agga Jürri Klaus ei olnud mitte kohto kässo peale koddo olnud nink olli siis koggokonna kohus 22 Oktobril temma kubjas Hindrik Milleri ette näitamise all ette wõtnud kus minna kui koggokonna kirjutaja koggokonna kohtuga ütten ülles kirjutamas ollin, agga et temma põlluharrimine ja piddamine kehwuse perrast ilma korrata sisuses leida olli ja ka temma hooned mõnni ilma kattusega ja karjalaud tuggede nõijal üles seismas olli ja et Klausel keig rükki willi nissud ja ennam jaggo tõugu ärra peksetud olli ja ennamist keig se ärra peksetud wilja põhk ja hagganad rehhede laggede peale ja rehhe kaarte alla mahha pantud olli muud kui aga põhho küinis tee pool otsas olli weitike põhko nähha agga teine pool küini otsas läwwest sanik olli tühhi ollemas ja Ait olli ka wiljast koggonist tühhi ollemas ja et sest Wirthschaftist ja ollekist kahjo peljata nähha olli, olli koggokonna kohhus Mõisa Herra wõlla 310 Rubla eest Temma kraam ärra kirjutanud ja kinni pannud ja 31 Oktobril 1883 olli koggokonna kohus Keiserliko Tarto Kreiskohto kässo peale Jürri Klause wiimne liikuw warrandus siit mõisa Herra ja Magasiniwõlla est ülles kirjutanud ja kinni /mit ?/ pannud mis weel tännase päewani kinni seismas on ja Klaus ollewad omma wõlla nõudjaid peale tulle kahjo kannatata palunud senni kunni Temma tullekassast rahha kätte saab. Agga et Klaus omma puddi õllepõhk ja hagganad rehhede lagede peale ja rehhe ümber mahha olli pannud kus Temmal endistel aastil kunnagi põhk ei ollewat pantud olnud ja ka mõnni jaggo hoonid ilma korrata sisuse sissen oliwat leida olli kogokonna kohus selle ülle kaksik mõtlemist arwanud ning ollin minna koggokonna kohto kässo peale, Wenne Tulle kassa teedmist annud et Klause ilm korrata hoonet saaks ülle kaetud ja sepeale lubbati ülle kaema tulla agga peale see mõnne päewa perrast enne ülle kaemist ollid karjalaud põhhu küin ja hobbuste Tall ärra põllenud, siis olla tullekassa ammetnikud wälja sõitnuwad ja Klausel mittud ilm korrata hooned Tulle kassast wälja strichinuwad, agga se on weel immelikum kelle ülle ommetegi Klaus wõi Wenne tullekassa selts kohto ülle kullemise alla peab wõetud saama, selle et Klaus omma wanna praam mitme korra hinna alla ja ka muist kraam mis temmal suggugi ei ollewat ollemas ei olle olnud ülles on wõtnud, mis Wenne tullekassa listi pealt leida on ja nimelt:
1) On Klaus 2 Saani üles wõtnud 50 Rubla eest, aga Temmal ei olle mitte ühtegi Saani ollemas olnud, muud kui üks wanna saani raud kraam on nukkas seismas olnud
2) On Klaus Kaleschka 150 Rbla eest ülleswõtnud mis jo liggi 10 aastad ennam prugitaw ei olle olnud ja kelle puuwärk koggonist otsas ja nahk kraami ennam suggugi ümber ei olle ollemas, olli koggokonna kohus Oktobril se katkine Troschka wastus 3 rubla est protokolli üles wõtnud se on wanna raua hinna alla.
3) On Klaus üks korwwanger 75 rubla eest ülles wõtnud mis aga koggoni katskine tük ja ennam prugitaw ei olle olnud ja wastus tunnistuste läbi siin kohtun üles antud wanna raua hind.
4) Olli Klaus 19 Märzil 1882 Roijul Austeri Oksjoni pealt 8 karja moldi ja reddelid 8 Rubla 57 kopka eest ostnud, agga olla need Mollid ja Reddelit 47 rubla eest ülles wõtnud.
5) Olli Klaus 3 Kasti 82 kopka eest ostnud, ja on need kastid üles wõtnud 9 rubla eest.
6) Olla Klaus Jürri Kikka käest üks kalla noot 4 rubla eest ostnud mis ka mitmest kohhast katski leigatud olnud on 30 rubla eest ülles wõetud.
7) On Klaos üks suur Saan 50 rubla eest ülles wõtnud mis tunnistussed on siin kohto een wälja üttelnud et Klausel ei olewat ühtegi suurt Saani ollemas olnud, muud kui aga üks pik Linna leiwa weddamise ree tük olnud mis raua hinna eest arwata.
8) On Klaus üks Plaanwanger 80 rubla eest ülles wõtnud agga temmal ei ollewat mitte ühtegi Plaanwankrit ollemas olnud.
9) Et Klaus omma ärra mäddanud linnad mis esteks kassumise aegu räise läbbi rikkutud ja perrast peale kakkumist 3 kunni 4 nädalat sawwi haua weere peal enne likku pannemist hunnikkus seisnud, siis wiimaks Sawwi hauda likku pantud, leost wälja wõetud ja niisammoti ilma lahhotamatta pihhode wiisi mahha pillutud perrast ülles korjatud ja karja lauda lae peale weetud selle et naad koggonist hukka lännu olnuwad ning ollewat Klausel need mäddanud linnad mis temma karja laudaga ärra põllenud ja põllu põhk Liiwimaa Tulle Kassase ülles wõetud olnuwad ja ükski põllumees ei olles ni rummal et omma linnad lauda lae peale panneb kus ellajade toss ja aur üllesse käib ja ärra määtab.
Nink on siis tunnistuste wälja ütlemiste perra arwata et Klaus omma warandus mitte kaitsmiseks ent agga kassu püidmiseks on tullekassa ülles wõtnud.
Wiimselt tunnistab kirjutaja Baumann omma Ammeti wandega: et Jürri Paddar sai 11 Decembril 1883 enne lõunat kella 12 aego ärra põllenud Klause tullekahjo assemelt koggokonna kohto poolest temma peale tõstetud kaebtuste ülle Tullekahjo asju perrast säeduselikult ülle kuulamiseks wahhi alla pantud agga mitte Klause karja ei ka mitte tema Wassika taga aijamise mant ja minna ei olleks temma wassikad mitte laudast wälja lasknud ei ka temmale mingisuggust kahju soowinud ja lootan et koggokonna kohhus sest asjast nisamma saab teadma ni kui minna siin kohto ees ollen kõnnelnud pallun et Klaus wõls kaebtuse eest trahwitud saaks.
Jürri Klaus astus ette ja ütles: minna ollen Tulle kassa seltsile enda üles wõetud kraami eest rahha maksnud ja se on tullekassa seltsi assi.
Peakohtomees Jaan Põdderson kohtomees Johan Kärik Johan Kõõra Margus Kort ja Jürri Lipp tunnistasiwad sedda kirjutaja Baumanni ülles antud protokolli sõnnast sõnnani õigeks.
Mõistus: Krimani koggokonna kohtus 3 August 1884.
Koggokonna kohhus on Jürri Klause ilmaego kaebtus kirjutaja Baumani peale tühjaks mõistnud, selle et koggokonna kohus oli agga Jürri Paddari 11 Decembril 1889 enne lüunat kella 12 aego temma peale tõstetud kaebtuste peale Klause tullekahju mant ülle kuulamiseks wahhi alla pannud agga mitte Klause karja tallitamisse mant ja koggokonna kohus olli 23 Decembril karjussetullekahjo asjas süidlaseks arwanud ning ka se protokoll Keiserliko Sillakohto sisse saatnud ning pallub koggokonna kohus se wõls kaebuse assi Tallurahwa Säeduse Ramatu perra 1096 Keiserliko Sillakohto trahwimise alla
2) et Jürri Klaus omma wanna kraam mitme korra hinna alla ja mõnni jaggo kraami mis temmal suggugi ei olle olnud, Tullekassa on ülles wõtnud ja et Klaus ka mitte omma lähhemätse innimeisi ei olle keddagit ülles ärratanud tullekahjule ja lähhematse hoonetelle abbiks, kelle läbbi lähhematsed innimesed olleksiwad issi keige omma warrandusega sisse ärra põlleta wõinud, pallub kogokonna kohus selle asja ülle kuulamine Keiserliko Silla kohto mõistmise ja trahwimise alla.
Kohto lauan olliwa:
Kohtomees Johan Kärik XXX
dito Margus Koort XXX
" Johan Woites XXX
" Jürri Lipp XXX
Jürri Klausel ja kirjutaja Baumanile sai mõistus 3mal Augustil säeduselikult ette kulutud.
Jürri Klaus palus Appelationi Keiserliko kihhelkonna kohto mõistmise alla mis ka Temmale on 3 Augustil wälja antud sanud.
Kirjutaja assemel W. Kogi /allkiri/
Krimanni kogokonna kohtus 3 Augustil 1884.
Jürri Klaus tulli ette ja kaebas et kogokonna kirjutaja Baumann olli lasknud minno tulle kahjo mant minno karjuse kinni panda 24 tunni peale kelle läbbi mul üks 6we näddaline wassikas metsa olli ärra jooksnud ja sinna otsa sanud kelle eest 50 Rbla hõb. nõuan ja selle samma wassika tagga aijamise kullud 8 Rubla hõb. karja kahjo 32 ellaja pealt 300 Rubla hõb. ja karja hoitmise eest et karjust koddo ei olnud 2 Rubla ütte summa 360 Rubla hõbetad.
Koggokonna kirjutaja Baumann astus ette ja ütles: et Jürri Klaus minno peale Keiserliko Silla kohto ees kaibtust on tõstnud nink ka nüüd teist korda siin kogokonna kohto een Keiserliko Kihelkonna kohto nõudmise wõi kässo peale on tõstmas et minna ollewad Temma karjus Decembril 1883 peale Temma tullekahjo kinni pandnud ja selleläbbi olla Temmal üks Wassikas otsa sanud mis aga mitte õige ei olle sest Kogokonna khus olli Karjus Jürri Paddar Temma peale tõstetud kaibtuste peale Tedda 11 Decembril 1883 enne lõunat kella 12 aego tullekahjo mant wahhi alla 22 tunni peale ülle kulamiseks pannud, aga mitte Klause karja mant se on kui 10-11 Decembril 1883 öösil Roijo Klause põhho küün hobbeste ja Siggade Tall mis ütte kattuse all seisis ja ka karja laud ärra põllesiwad siis olli Bokka walla Peakohtomees Johan Sternfeldt 11 Decembril kogokonna kohtus kaibtust tõstnud et Roijo karjus peab selle tullekahjo asja perrast wastutamise alla tõmmatud sama selle et Temma mind ja ka teisi tulekahjo man olli sõimanud ja üttelnud et kes kurrat Teid poolpäiwa öösi seie tulle kahjo manno aijanud ja mis Teil siin teggemist on.
Selsammal korral oli ka Roijo kõrtsimees Karel Reili kogokonna kohto kaibanud et Roijo karjus peab wastutamise ja üllekuulamise alla tõmmatud sama selle et Temma jo enne sedda tullekahjo ollemist olli üttelnud, et Roijol saab tännawo tulle kahjo tullema ja kust Temma enne tulle kahjo ollemist sai sedda ärra teedma et tulle kahjo saab tullema ja selsammal korral ollid ka Karel Reili ja Ferdinant Tomson kaebanuwad et Jürri Klaus ja Temma karjus on kogonist süidlaseks selle Tulle kahjo asja man arwata, selle et meie omma ello maijad ega arwata 40-50 sammo kaugusel all tuule sest tullekahjust ollime ja ei olnud meid mitte keagi üllese ärratanud ja olleksime peagi omma laste ja perrega sisse ärra põlleda wõinu, sest et kõrtsi ots olli jo kogonist walgeks ja kumaks tulle kuuma läbbi paistnud ja wimaks ollin minna aga tarres enda koera haukumise peale ja pima Rentnik Ferdinant Tomsoni ellajate röökimise peale kes Temma tarre akna allust möda rögimisega kõndinuwad, ülles ärkanud ja kui Karel Reili wälja läinud. siis tulnud jo wassikas Temmale kõrtsi nukka man wasto ja hobbesed olnud ka jo tallist lahti lastud ja ei ollewad ennam hobbesid kuski nähha olnud ja ellajad tulnud ka jo hobbeste talli otsast usse aija peale wälja ja siis olla põhho küin täieste põllemas olnud ja hobbeste talli nukk allustanud siis ka põllema ja perrast kui hobbeste Tall jo lausa tulle käes olli ja kiik ellajad jo wäljas olliwad, siis hakkati weel kolla lauda lööma, mis säeduse perra õkwa olleks piddanud lödud saama üllesse ärratamiseks ja ka abbiks lähemiste honetele.
Jürri Klaus olli 23 Decembril siin kogokonna kohto een wälja üttelnud: et kui minna ülles ärkasin ja wälja jooksin siis olli jo hobbeste tall lausa tulle sees ja hobbesed kargasiwad wasto talli ust üllese ja kui ukse eest kange ära sain tõmbanud, siis tõngosiwad hobbesed ni kangeste talli ukse lahti et mind tahtsid mahha tõugata ja hobbeste talli laggi olli põhho küini poolt otsast mahha põllenud ja sisse kukkunud agga et just need 2 wassikad hobbeste tallis põhho küini pool otsas wasto saina sullus olliwad mis wäega tähele pannemise wäärt on et kust Klaus siis need 2 wassikad mahha kukkunud põllewa talli lae alt sai wälja tua kellest temma nüüd 10 kordse hinna tassumist nõuab ni kui omma ärra põllenud krami eest mis temmal rohkem mõnni jaggo kui 10 kordse hinna alla on tullekassa üles wõetud ja ka weel mõnni jaggo kraami üles wõtnud mis temmal suggugi ei olle ollemas olnud ja 2) et Jürri Klaus omma karjus Jürri Paddariga hobbesed lambad ja arwata 30 elajad kõige kettidega lahti peastnuwad ilma et nemmad keddagid lähhematsi innimeisi olles abbiks ülles ärratanud ja weel pealegi omma moona rahwast kes arwata 80 küniwa sammo kaugusel moona tares magganuwad üles ei olle ärratanuwad abbiks ollewa all Tuule hoonete ja innimeiste kaitsmiseks ja 2) olla karjus Jürri Paddar kohtomeestele tullekahjo man wälja üttelnud et temma kogonist omma tarren sängis rahholikult magganud ja Klause tüdruko röökimise peale agga unne pealt ülles on ärganud ja siis ennast riidesse on pannud, mis temmal koggunist seggane ja kaksik wälja ütlemine on olnud.
Agga et Klausel awwalikud wõlgasid 24 Februarist 1883 kuni Oktobrini peale 5000 Rubla koggokonna kohto olli ülles antod ja koggokonna kohtust antud termini järrele piddi Klaus se ülles antud wõlg wiimne wõlg kunni 12 Februarini 1884 ärra maksma sepeale olli siit se Mõisa perris Herra 21 Oktobril 1883 Klause peale koggokonna kohto kaebtust tõstnud wõlgo jänud Kredit kassa rendite ja Adra rahha ütte summa 310 Rubla 7 kopka selle et Klaus wõllade sisse on langenud ja nõudis Mõisa perris Herra et Klause hooned liiguw warrandus ja põllu wai Wirthschafti piddamisne kohtul ülle kaeda ja kui sellest kahjo pellata on siis temma warrandusest ni paljo kinni panda selle et Mõisa Herra omma mõisaga Klause Kreditkassa rendite eest peab wastutama, siis olli Jürri Klaus 21 Oktobrist 1883 koggokonna kohtun ette kuulutud et peab 22 Oktobril koddo ollema agga Jürri Klaus ei olnud mitte kohto kässo peale koddo olnud nink olli siis koggokonna kohus 22 Oktobril temma kubjas Hindrik Milleri ette näitamise all ette wõtnud kus minna kui koggokonna kirjutaja koggokonna kohtuga ütten ülles kirjutamas ollin, agga et temma põlluharrimine ja piddamine kehwuse perrast ilma korrata sisuses leida olli ja ka temma hooned mõnni ilma kattusega ja karjalaud tuggede nõijal üles seismas olli ja et Klausel keig rükki willi nissud ja ennam jaggo tõugu ärra peksetud olli ja ennamist keig se ärra peksetud wilja põhk ja hagganad rehhede laggede peale ja rehhe kaarte alla mahha pantud olli muud kui aga põhho küinis tee pool otsas olli weitike põhko nähha agga teine pool küini otsas läwwest sanik olli tühhi ollemas ja Ait olli ka wiljast koggonist tühhi ollemas ja et sest Wirthschaftist ja ollekist kahjo peljata nähha olli, olli koggokonna kohhus Mõisa Herra wõlla 310 Rubla eest Temma kraam ärra kirjutanud ja kinni pannud ja 31 Oktobril 1883 olli koggokonna kohus Keiserliko Tarto Kreiskohto kässo peale Jürri Klause wiimne liikuw warrandus siit mõisa Herra ja Magasiniwõlla est ülles kirjutanud ja kinni /mit ?/ pannud mis weel tännase päewani kinni seismas on ja Klaus ollewad omma wõlla nõudjaid peale tulle kahjo kannatata palunud senni kunni Temma tullekassast rahha kätte saab. Agga et Klaus omma puddi õllepõhk ja hagganad rehhede lagede peale ja rehhe ümber mahha olli pannud kus Temmal endistel aastil kunnagi põhk ei ollewat pantud olnud ja ka mõnni jaggo hoonid ilma korrata sisuse sissen oliwat leida olli kogokonna kohus selle ülle kaksik mõtlemist arwanud ning ollin minna koggokonna kohto kässo peale, Wenne Tulle kassa teedmist annud et Klause ilm korrata hoonet saaks ülle kaetud ja sepeale lubbati ülle kaema tulla agga peale see mõnne päewa perrast enne ülle kaemist ollid karjalaud põhhu küin ja hobbuste Tall ärra põllenud, siis olla tullekassa ammetnikud wälja sõitnuwad ja Klausel mittud ilm korrata hooned Tulle kassast wälja strichinuwad, agga se on weel immelikum kelle ülle ommetegi Klaus wõi Wenne tullekassa selts kohto ülle kullemise alla peab wõetud saama, selle et Klaus omma wanna praam mitme korra hinna alla ja ka muist kraam mis temmal suggugi ei ollewat ollemas ei olle olnud ülles on wõtnud, mis Wenne tullekassa listi pealt leida on ja nimelt:
1) On Klaus 2 Saani üles wõtnud 50 Rubla eest, aga Temmal ei olle mitte ühtegi Saani ollemas olnud, muud kui üks wanna saani raud kraam on nukkas seismas olnud
2) On Klaus Kaleschka 150 Rbla eest ülleswõtnud mis jo liggi 10 aastad ennam prugitaw ei olle olnud ja kelle puuwärk koggonist otsas ja nahk kraami ennam suggugi ümber ei olle ollemas, olli koggokonna kohus Oktobril se katkine Troschka wastus 3 rubla est protokolli üles wõtnud se on wanna raua hinna alla.
3) On Klaus üks korwwanger 75 rubla eest ülles wõtnud mis aga koggoni katskine tük ja ennam prugitaw ei olle olnud ja wastus tunnistuste läbi siin kohtun üles antud wanna raua hind.
4) Olli Klaus 19 Märzil 1882 Roijul Austeri Oksjoni pealt 8 karja moldi ja reddelid 8 Rubla 57 kopka eest ostnud, agga olla need Mollid ja Reddelit 47 rubla eest ülles wõtnud.
5) Olli Klaus 3 Kasti 82 kopka eest ostnud, ja on need kastid üles wõtnud 9 rubla eest.
6) Olla Klaus Jürri Kikka käest üks kalla noot 4 rubla eest ostnud mis ka mitmest kohhast katski leigatud olnud on 30 rubla eest ülles wõetud.
7) On Klaos üks suur Saan 50 rubla eest ülles wõtnud mis tunnistussed on siin kohto een wälja üttelnud et Klausel ei olewat ühtegi suurt Saani ollemas olnud, muud kui aga üks pik Linna leiwa weddamise ree tük olnud mis raua hinna eest arwata.
8) On Klaus üks Plaanwanger 80 rubla eest ülles wõtnud agga temmal ei ollewat mitte ühtegi Plaanwankrit ollemas olnud.
9) Et Klaus omma ärra mäddanud linnad mis esteks kassumise aegu räise läbbi rikkutud ja perrast peale kakkumist 3 kunni 4 nädalat sawwi haua weere peal enne likku pannemist hunnikkus seisnud, siis wiimaks Sawwi hauda likku pantud, leost wälja wõetud ja niisammoti ilma lahhotamatta pihhode wiisi mahha pillutud perrast ülles korjatud ja karja lauda lae peale weetud selle et naad koggonist hukka lännu olnuwad ning ollewat Klausel need mäddanud linnad mis temma karja laudaga ärra põllenud ja põllu põhk Liiwimaa Tulle Kassase ülles wõetud olnuwad ja ükski põllumees ei olles ni rummal et omma linnad lauda lae peale panneb kus ellajade toss ja aur üllesse käib ja ärra määtab.
Nink on siis tunnistuste wälja ütlemiste perra arwata et Klaus omma warandus mitte kaitsmiseks ent agga kassu püidmiseks on tullekassa ülles wõtnud.
Wiimselt tunnistab kirjutaja Baumann omma Ammeti wandega: et Jürri Paddar sai 11 Decembril 1883 enne lõunat kella 12 aego ärra põllenud Klause tullekahjo assemelt koggokonna kohto poolest temma peale tõstetud kaebtuste ülle Tullekahjo asju perrast säeduselikult ülle kuulamiseks wahhi alla pantud agga mitte Klause karja ei ka mitte tema Wassika taga aijamise mant ja minna ei olleks temma wassikad mitte laudast wälja lasknud ei ka temmale mingisuggust kahju soowinud ja lootan et koggokonna kohhus sest asjast nisamma saab teadma ni kui minna siin kohto ees ollen kõnnelnud pallun et Klaus wõls kaebtuse eest trahwitud saaks.
Jürri Klaus astus ette ja ütles: minna ollen Tulle kassa seltsile enda üles wõetud kraami eest rahha maksnud ja se on tullekassa seltsi assi.
Peakohtomees Jaan Põdderson kohtomees Johan Kärik Johan Kõõra Margus Kort ja Jürri Lipp tunnistasiwad sedda kirjutaja Baumanni ülles antud protokolli sõnnast sõnnani õigeks.
Mõistus: Krimani koggokonna kohtus 3 August 1884.
Koggokonna kohhus on Jürri Klause ilmaego kaebtus kirjutaja Baumani peale tühjaks mõistnud, selle et koggokonna kohus oli agga Jürri Paddari 11 Decembril 1889 enne lüunat kella 12 aego temma peale tõstetud kaebtuste peale Klause tullekahju mant ülle kuulamiseks wahhi alla pannud agga mitte Klause karja tallitamisse mant ja koggokonna kohus olli 23 Decembril karjussetullekahjo asjas süidlaseks arwanud ning ka se protokoll Keiserliko Sillakohto sisse saatnud ning pallub koggokonna kohus se wõls kaebuse assi Tallurahwa Säeduse Ramatu perra 1096 Keiserliko Sillakohto trahwimise alla
2) et Jürri Klaus omma wanna kraam mitme korra hinna alla ja mõnni jaggo kraami mis temmal suggugi ei olle olnud, Tullekassa on ülles wõtnud ja et Klaus ka mitte omma lähhemätse innimeisi ei olle keddagit ülles ärratanud tullekahjule ja lähhematse hoonetelle abbiks, kelle läbbi lähhematsed innimesed olleksiwad issi keige omma warrandusega sisse ärra põlleta wõinud, pallub kogokonna kohus selle asja ülle kuulamine Keiserliko Silla kohto mõistmise ja trahwimise alla.
Kohto lauan olliwa:
Kohtomees Johan Kärik XXX
dito Margus Koort XXX
" Johan Woites XXX
" Jürri Lipp XXX
Jürri Klausel ja kirjutaja Baumanile sai mõistus 3mal Augustil säeduselikult ette kulutud.
Jürri Klaus palus Appelationi Keiserliko kihhelkonna kohto mõistmise alla mis ka Temmale on 3 Augustil wälja antud sanud.
Kirjutaja assemel W. Kogi /allkiri/
