Ehmja Tallitaja Jaan Hawama kaibas, et wabatmeestel on Pearaha wõlga jäänud 1869 ja 1870 aastal ja ei taha seda maksta, waid peawad wasto waidlema, et nemad olla selle aegse Tallitaja Kustas Kalli kätte maksnud.
Kohtu poolest sai Kustas Kall ette kutsutud ja päritud, kas wabatmehed on se nimetud 1869 ja 1870 aasta Pearaha tema kätte maksnud.
Kustas Kall pani wõla kirja ette, kellel weel maksta on, naagu allamal seisab:
| 1. |
Külla kõrtsu Juula
|
237 |
kop |
| 2. |
Aru sauna Mari
|
359 |
" |
| 3. |
Küüru Leenu
|
386 |
" |
| 4. |
Kaansemä |
434 |
" |
| 5. |
Kutser Willem
|
125 |
" |
| 6. |
Lülle sauna An
|
856 |
" |
| 7. |
Kiilima saun |
314 |
" |
|
Summa: |
2711 |
kop |
Selle peale sai need nimetud wõlalised järgemööda ette kutsutud ja üle kuulatud:
1. Küla kõrtsu Juula tunnistas, et temal pole sel aastal lehma olnud ja se nimetud maks olla Wonnu mõisa walitsuse poolest lehma karjasma eest maksta, selle pärast ei olla temal seda renti maksta.
2. Aru sauna Mari tunnistas ennast maade rendi maksnud olewad, waid se raha olla lehma karjasma eest maksta, ja temal ei olla lehma se aasta olnud, sellepärast ei maksta tema se raha 359 kop. mitte.
3. Sai Küüru Leenu mees Hendrik päritud ja tema tunnistas ennast sel aastal mõisa karjatse ollewad kus temal maade renti maksta ei olla olnud ja lehma ei ole temal ka mitte olnud, waid olla enne Jaani pääwa ara surnud, seepärast ei olla temal õigus se 386 kop mitte maksta.
4. Kaansemä Mari tunnistas, et tema seda raha, 434 kop, ei tea, mis eest se maksta tuleb, sest tema kaup olla sel korral olnud sedawiisi, et wabatmaad kahe pääwa maadega, mis tema juure wõtnud, rent ühes makstud saanud.
5. Kutser Willem ei ole kohtu ees olnud, waid on teereisi peal.
6. Lülle sauna An on surnud.
7. Kiilima sauna An on surnud.
Kohus moistis: et se assi suurem on, kui walla kohus seletada woib, sellepärast saab se asi St. Martna kihelkonna kohtu seletada palutud.
* 1877 13. Febr kihelkonna kohtu saadetud.
Ehmja Tallitaja Jaan Hawama kaibas, et wabatmeestel on Pearaha wõlga jäänud 1869 ja 1870 aastal ja ei taha seda maksta, waid peawad wasto waidlema, et nemad olla selle aegse Tallitaja Kustas Kalli kätte maksnud.
Kohtu poolest sai Kustas Kall ette kutsutud ja päritud, kas wabatmehed on se nimetud 1869 ja 1870 aasta Pearaha tema kätte maksnud.
Kustas Kall pani wõla kirja ette, kellel weel maksta on, naagu allamal seisab:
| 1. |
Külla kõrtsu Juula
|
237 |
kop |
| 2. |
Aru sauna Mari
|
359 |
" |
| 3. |
Küüru Leenu
|
386 |
" |
| 4. |
Kaansemä |
434 |
" |
| 5. |
Kutser Willem
|
125 |
" |
| 6. |
Lülle sauna An
|
856 |
" |
| 7. |
Kiilima saun |
314 |
" |
|
Summa: |
2711 |
kop |
Selle peale sai need nimetud wõlalised järgemööda ette kutsutud ja üle kuulatud:
1. Küla kõrtsu Juula tunnistas, et temal pole sel aastal lehma olnud ja se nimetud maks olla Wonnu mõisa walitsuse poolest lehma karjasma eest maksta, selle pärast ei olla temal seda renti maksta.
2. Aru sauna Mari tunnistas ennast maade rendi maksnud olewad, waid se raha olla lehma karjasma eest maksta, ja temal ei olla lehma se aasta olnud, sellepärast ei maksta tema se raha 359 kop. mitte.
3. Sai Küüru Leenu mees Hendrik päritud ja tema tunnistas ennast sel aastal mõisa karjatse ollewad kus temal maade renti maksta ei olla olnud ja lehma ei ole temal ka mitte olnud, waid olla enne Jaani pääwa ara surnud, seepärast ei olla temal õigus se 386 kop mitte maksta.
4. Kaansemä Mari tunnistas, et tema seda raha, 434 kop, ei tea, mis eest se maksta tuleb, sest tema kaup olla sel korral olnud sedawiisi, et wabatmaad kahe pääwa maadega, mis tema juure wõtnud, rent ühes makstud saanud.
5. Kutser Willem ei ole kohtu ees olnud, waid on teereisi peal.
6. Lülle sauna An on surnud.
7. Kiilima sauna An on surnud.
Kohus moistis: et se assi suurem on, kui walla kohus seletada woib, sellepärast saab se asi St. Martna kihelkonna kohtu seletada palutud.
* 1877 13. Febr kihelkonna kohtu saadetud.