PROTOKOLL

Vahastu: Kohtuistungite protokollid (1883-1890)

LeidandmedEAA.2820.1.1
Kaader
37
38
Daatum05.08.1886
Protokolli number10
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Palm Peakohtumees
Tõnu Romann Kohtumees
Karl Meronoff Kohtumees
Alexander Allmann Kohtumees

Kohtu korra pärast olid kogukonna kohtumajasse kokku tulnud:

Kohtu Peawanem: Jaan Palm

 " I Koerwamees Tõnu Romann

 " II Koerwamees Karl Meronoff

" Kirjutaja Alexander Allmann.

Kohtu ette kaebas Pütimäe kohaomanik Jaan Erik: Seppa kohaomaniku Mart Kustmanni peal; Möödaläinud aastal nägin oma koha kaartist, et Seppa peremees Mart Kustmann üle mo raja tiik heinamaad iga aasta on niitnud: sest saadik kui Seppa koht Mart Kustmanni käes on.

Andsin temale kohe sest teada ja pärisin se Maa oma kaarti järel temalt kätte, Kustmann ei lubanud anda ja niitis möödaläinud aastal peale minu pärimist hoolimata ikka seda heinamaa jägo kui ennegi.

Siis näitsin Tallitajale kaarti ja heinamaa rada, et mul öigus se maa pärida on. Näituseks: Pütimäe ja Seppa heinamaal on jögi rajaks ja Pütimäe poolt heinamaad on kraaww jõe kärust otse läbbi kaewatud jõke, se käär mis kraawi ja jõe wahel on se Maa mis ma pärin.

Sest et Pütimäe kaarti järel käib rada loodusliku piirt wanast jõest saadik, mis Maamõetja herra Grandeberg kaartis üles pannud, nende rajadega on Pütimäe oma koht ostnud ja selle järel pärib omandust kätte. Aga Sepa peremees niidab kaewatud krawist saadik minu heinamaad.

Jaan Erik andis kohtus ülles: Et mõisa herra on ütelnd et sinu Kaarti järel sul õigus wanast jõest sadik pärida on. et ma tallitajale ja moisa herrale teada annud siis niitsin tänawu 13 Juni rede õthu oma kaarti järel rajast sadik rohu maha. Aga Laupäew homiku oli Kustmann toore rohu selle maa pealt ärawiind ilma minu nägematta. Sepärast on Jaan Erik kohtus se oma kaart sisse annud ja palub kohut sedda asja selletada.

Nendasammuti andis Mart Kustmann omma kaart kohtusse sisse. Kohtu poolt said kaartid läbbi waadatud ja leitud et Jaan Eriku kaartis rada wanast jõest sadik käib ja nenda mõlemate heinamaa wahel. looduslik piir rajaks on Jaan Eriku kaart on selge ja puhas nende rajadega mis Maamõitja Gradeberg kaartis ülespannud ja temal oma kaarti järel õigus se maa tük pärida on.

Mart Kustmanni kaart ei ole heaste arusaadaw seal seisab kül ristikiwi No 10 wana jõe kaldal ja näitab et rada käib wanast jõest sadik aga teine kiwi on ilma numrita kaaris ue krawi otsa peal ja heinamaal ei seisa No 10 kiwi mitte aga se ilma numbrita kiwwi on kül heinamaa ue kraawi nurga peale pantud wist se pärast et wana jõe ots ue krawi jure tuleb.

Kohtu poolt sai küssitud mis õigusega Mart Kustmann sest krawist sadik niidab?

Mart Kustmann ütleb et wana peremees Hindrek Kustler on sealt maalt niitnud ja tema on ka selle õigusega niitnud. Hindrek Künstler tunnistas et tema olla enne sealt maalt niitnud ja se kiwi olnud tema aeg seal ue krawi nurga peal aga tema ei teadnud kes senna teda pannud, kui Maamõetja mõetnud ei ole kubakid Seppa ega Pütimäe peremeest jures olnud. ja Mart Kustmann ütleb et mõisa ja tema kaart käia ühte ja herra ütelnd et mardil õigus uest krawisst saadik niita ola. Seda tunnistas ka Juhan Künstler kes jures olnud kui herra ütelnd et selle jures ei wõi mitte se maa pärast tülli olla.

Et Kohus leidnud et Pütimäe Jaan Eerikul kaarti järel õigus se maa pärida on.

Sepärast mõistis kohus et Mart Kustmann ei wõi mitte enam se heinamaatük enne niita kui peab Maamõetja tooma ja rajad õientama, sest Jaan Erikul on õigus se maa tük oma kaarti järel pärida. Aga pärib ka se hien mis Mart seia sadik niitnud ja Mart Kustmann on ise sedda luband kui Jaan se maa tük wõidab.

Mart Kustmann luband se Maa mitte kätte anda nõudis protokoll suuremad kohut käia. Protokoll wäljaantud 5mal Augustil 1886.

Mart Kustmann ja Jaan Erik tunnitasiwad kohtu peegli ees et nemad teine teisega selle heinamaa ja pärast juhtund riit ja tüli mis läbbi mõlemad olwad sõnnad andsid on teineteisega äralepind, kui üksi heinamarada jääb suurema kohtu õiendada.

Kohtu Peawanem: Jaan Palm /allkiri/

 " I Koerwamees Karl Mironow /allkiri/

 " II Koerwamees Tõnu Romann /allkiri/

kirjutaja Alexander Adolph Allmann /allkiri/

Kohtu korra pärast olid kogukonna kohtumajasse kokku tulnud:

Kohtu Peawanem: Jaan Palm

 " I Koerwamees Tõnu Romann

 " II Koerwamees Karl Meronoff

" Kirjutaja Alexander Allmann.

Kohtu ette kaebas Pütimäe kohaomanik Jaan Erik: Seppa kohaomaniku Mart Kustmanni peal; Möödaläinud aastal nägin oma koha kaartist, et Seppa peremees Mart Kustmann üle mo raja tiik heinamaad iga aasta on niitnud: sest saadik kui Seppa koht Mart Kustmanni käes on.

Andsin temale kohe sest teada ja pärisin se Maa oma kaarti järel temalt kätte, Kustmann ei lubanud anda ja niitis möödaläinud aastal peale minu pärimist hoolimata ikka seda heinamaa jägo kui ennegi.

Siis näitsin Tallitajale kaarti ja heinamaa rada, et mul öigus se maa pärida on. Näituseks: Pütimäe ja Seppa heinamaal on jögi rajaks ja Pütimäe poolt heinamaad on kraaww jõe kärust otse läbbi kaewatud jõke, se käär mis kraawi ja jõe wahel on se Maa mis ma pärin.

Sest et Pütimäe kaarti järel käib rada loodusliku piirt wanast jõest saadik, mis Maamõetja herra Grandeberg kaartis üles pannud, nende rajadega on Pütimäe oma koht ostnud ja selle järel pärib omandust kätte. Aga Sepa peremees niidab kaewatud krawist saadik minu heinamaad.

Jaan Erik andis kohtus ülles: Et mõisa herra on ütelnd et sinu Kaarti järel sul õigus wanast jõest sadik pärida on. et ma tallitajale ja moisa herrale teada annud siis niitsin tänawu 13 Juni rede õthu oma kaarti järel rajast sadik rohu maha. Aga Laupäew homiku oli Kustmann toore rohu selle maa pealt ärawiind ilma minu nägematta. Sepärast on Jaan Erik kohtus se oma kaart sisse annud ja palub kohut sedda asja selletada.

Nendasammuti andis Mart Kustmann omma kaart kohtusse sisse. Kohtu poolt said kaartid läbbi waadatud ja leitud et Jaan Eriku kaartis rada wanast jõest sadik käib ja nenda mõlemate heinamaa wahel. looduslik piir rajaks on Jaan Eriku kaart on selge ja puhas nende rajadega mis Maamõitja Gradeberg kaartis ülespannud ja temal oma kaarti järel õigus se maa tük pärida on.

Mart Kustmanni kaart ei ole heaste arusaadaw seal seisab kül ristikiwi No 10 wana jõe kaldal ja näitab et rada käib wanast jõest sadik aga teine kiwi on ilma numrita kaaris ue krawi otsa peal ja heinamaal ei seisa No 10 kiwi mitte aga se ilma numbrita kiwwi on kül heinamaa ue kraawi nurga peale pantud wist se pärast et wana jõe ots ue krawi jure tuleb.

Kohtu poolt sai küssitud mis õigusega Mart Kustmann sest krawist sadik niidab?

Mart Kustmann ütleb et wana peremees Hindrek Kustler on sealt maalt niitnud ja tema on ka selle õigusega niitnud. Hindrek Künstler tunnistas et tema olla enne sealt maalt niitnud ja se kiwi olnud tema aeg seal ue krawi nurga peal aga tema ei teadnud kes senna teda pannud, kui Maamõetja mõetnud ei ole kubakid Seppa ega Pütimäe peremeest jures olnud. ja Mart Kustmann ütleb et mõisa ja tema kaart käia ühte ja herra ütelnd et mardil õigus uest krawisst saadik niita ola. Seda tunnistas ka Juhan Künstler kes jures olnud kui herra ütelnd et selle jures ei wõi mitte se maa pärast tülli olla.

Et Kohus leidnud et Pütimäe Jaan Eerikul kaarti järel õigus se maa pärida on.

Sepärast mõistis kohus et Mart Kustmann ei wõi mitte enam se heinamaatük enne niita kui peab Maamõetja tooma ja rajad õientama, sest Jaan Erikul on õigus se maa tük oma kaarti järel pärida. Aga pärib ka se hien mis Mart seia sadik niitnud ja Mart Kustmann on ise sedda luband kui Jaan se maa tük wõidab.

Mart Kustmann luband se Maa mitte kätte anda nõudis protokoll suuremad kohut käia. Protokoll wäljaantud 5mal Augustil 1886.

Mart Kustmann ja Jaan Erik tunnitasiwad kohtu peegli ees et nemad teine teisega selle heinamaa ja pärast juhtund riit ja tüli mis läbbi mõlemad olwad sõnnad andsid on teineteisega äralepind, kui üksi heinamarada jääb suurema kohtu õiendada.

Kohtu Peawanem: Jaan Palm /allkiri/

 " I Koerwamees Karl Mironow /allkiri/

 " II Koerwamees Tõnu Romann /allkiri/

kirjutaja Alexander Adolph Allmann /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS