Wõru walla kohus Timo walla majas sel 5 juunil 1900 aastal.

                                      Kohtu Eesistuja J. Plak

             Juures ollid    Kohtu liige P. Sokk

                                      Kohtu liige J. Plado.

Ette tullid Timo moisa pidaja Elise Mühlberg Walga linna bürger nink Timo moisas elawad talopojad Johan Wenne Sommerpalost, Märt Märdikes Peebu poeg Moisekatsi wallast nink Johan Kaawer Adami poeg Periwallast, nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise poole tera leppingu omma tennu mida walla kohtu akti raamatuse sisse kirjotada nink kinnitada paluwad.

Lepping om järgmine:

Poole tera sulasedJohan Wenne, Märt Märdikes ja Johan Kawer Wottawad Timo moisa Elise Mühlbergi käest eneste kätte poole tera peale sest 23 aprilist 1900 aastal kooni 23 aprilini 1901 aastal järelseiswa tingimistega.

1, Alamal nimetatud poole tera sulased lubawad kõik järel seiswad moisa walitsuse poolt kästud tööd ilma wasto panemata ja kõrra perast oma  perega ehk su-

lastega ehk tarwilikul kõrral palgatud päewa töölistega, iga üks kahe hobusega ja kõige ommi põllu harimiseriistadega, need Timo moisa nurmed harida ja nimelt: üks nurm rükki, üks nurm keswi, üks nurm kaeru, kaks nurme ristikheina, üks nurm kesa ja ühest nurmest lina maa ja ühest nurmest kartohwli maa. -

2, Kõik põllu tööd ja harimist peawad poole tera mehed moisa walitsuse käsu järele ja kõrrlikult tegema ja nimelt: koku panema, sisse wedama, peksma, kuiwa-

tama, aita wedama ja puhastama ja see moisa wilja ja kartohwli ommi kottega sinna ära wedama, kos moisa kauba om tennu; Ristik hein peab aja peale tettud, moisa ruumidese sisse weetud ja kõrra perast paika pantud saama.

3, Kõik põllu töö riistad peawad poole tera mehed omal kulul muretsema ja peab igalühel nimelt olema: üks saksa raud ader nink kahe hobuse raud ägli.

4, Kõik Timo moisa hooned peawad poole tera sulased parantama selle tarwis annab moisa meistri nink materiali omalt poolt, aga poole tera mehed peawad materiali juure wedama ja ka ise abis tööd tegemas olema ilma maksuta, kus ka kõik muud tööd mes moisa peal põllu wirtssaftis ette tulewa ilma hinnata tegema. -

5, Poole tera mehed peawad kõik puud ja hago, mis moisa tarwitab moisade ühe korraga juure wedama, säält kost hago ehk puud ostetu omma, ja moisa hoo-

wi pääle sülde panema. Poole tera sulased peawad 120 puuta gipsi kas Irsborskist ehk mujalt kost moisa seda ostab juure wedama, ära tampma, jahwatama nink ristik heina nurme peale külwma. Moisa eakeldre peawad poole tera mehed jaanuari kuul eaga täitma. -

6, Poole tera mehed peawad kõik karja tee aijad parandama ja ka uusi tegema rõugu redelid ja kärbikuid uuesti tegema ehk parandama. Kõik sõnnik mes moisa elajatest kui ka sulaste elajatest saab, peab moisa põllu peale weetud saama. Iga sulane woib, oma aija maa ja nurme peale söögi kartohwlide jaoks 6 ühe ho-

buse koormat sõnnikud wedada nisama peawad ka moisa söögi kartohwlide tarwis sõnniku wälja wedama ja kartohwlid maha panema. -

7, Ristik heina nurmen peawad poole tera mehed kewadel kiwid ära korjama ja unikuse wedama, uue ristik heina pääl rükki kõrs ära trullima, riibuma ja kõrs moisale wedama. Moisa õue platsi peawad poole tera mehed puhta hoidma ja ei ole luba säält heina omale tarwitada. - Ei tohi poole tera mehed ega nende pere ristikheina kraawist heina põima waid teistest nurme kraawidest. Kui ristikheina nurme kraawist pomab saab ilma kohtuda ühe rublaga trahwitud. -

8, Poole tera sulased teewad enese seaduses heina maad seeni kui heina tegemiseni terwe hoida nisama ei ole neil luba wilja kokko panemise, sisse wedamise ja rehe peksu aigu omi hobusid wiljaga sööt. Peale heina niitmise sei tohi heina maa peale ei oma, ei ka wõerast karja peale laske ei tohi ka enne moisa karja oma karja peale laske. Rükki orase peale ei tohi sügise suuri elajaid, lambid, ei ka zikku laske ja saab iga nisuguse, selle paragrahwi wasta eksinud korra eest poole tera mees ilma kohtuda ühe rublaga tarhwitud. -

9, Poole tera mehel ei ole luba kahjo tegewaid elajaid, nagu partse, hanne ja kanno pidada; lahtist elajaid ei tohi moisa hoowi ega wälja pääl nätta olla ja saab sell kõrral poole tera mees kelle elaja nee omma ilma kohtuda ühe rublaga trahwitud.

10, Moisa annab tarwilik puu massinaga rehe pesmises nink ka wilja kuiwatamises ja massab ka pool massina pruukimise nink kuiwuse raha kui wili muijal kui-

watedas, ja poole tera mehed maksawad üle kolme teise poole massina kulu ja kuiwatuse raha, toowa massina Timm, säält kost moisa walitsus käseb ja weewa jälle ära, senna kos neil wija kästas ka peawad nemad rehe peksu aegu massina juurde ööwahi panema nisamati ka wilja kuiwatamise aegu  Wili peab warsti peale (kuiwatamise) peksmise kuiwatedus ja puhastedus saama. -

11, Oppetaja moonas maksab iga poole tera mees 5 garnitsad rükki ja 5 garnitsad keswi Jaam ja kiriku maksudes maksawad poole tera mehed moisale iga üks kiriku maksus 10 rubla nink Jaama maksus 3 rubla. Kesa nurme kraawi puhastamise palga maksawad poole tera mehed moisaga pooles.

12, Iga poole tera sulane maksab moisale kauba tegemise ajal 10 rubla kautsioni sisse. Kui tööd mitte aja peale ja nõnda kui seadus on ära ei saa tetta, sis om moisa walitsusel õigus kahjo hoidmises seda tööd teisel selle kulu peale tetta laske ja sest kautsioni rahast wälja maksa. Kui poole tera mees ehk tema pere seast keegi moisa walitsuse, pole terale andja ehk nende asemiku käsku ei täida, sis saab tema ilma kohtuda ühe rublaga iga kord trahwitud. Teep tema aga kõik moisa walitsuse tahtmist mööda aja peale ära, annab kõik moisale tagasi nimelt, hooned, põllu redelid, ja kärbikud nink ei ole moisal tema, ehk tema pere läbi ühtegi kahjo sündinu, sis saab se sisse mastu kautsioni raha ilma wiibimata tagasi mastud kui tema ära lähab. -

13, Kõik heina ja põhk mis poole tera mees saap, peab moisan ära söödetus saama, nink ei ole tal luba ei wälja laenata ei ka müwwa ei ga üttegi teise moodu al moisast wälja wija. -

14, Kui poole tera mees wargust wastu wõttab ehk ise warastab sis om moisa walitsusel õigus teda kohe moisast wälja ajada, ilma et woiks mingisugust kahjo tasomist moisa käest nõuda ja lähab tema saak kõik teise kätte kes tema eest tööd pidanud ära tegema. -

15, Kui poole tera sulased kõik need ülewal nimetadud tööd ja kohused korralikuld moisa walitsuse käsu järele, ja ilma wasto panemata täidawad sis saab neile moisa poolt palgas lubatud pool selle Timo moisa wilja, aga seeme saap enne maha arwatud. Kõik maa heina saak kolme poole teramehe pääle jagatud, aga iga üks peab kaks koormad se om (50) wiiskümmend puuda kõige parembid lehikaisi maa heinu mis lambad sööwad moisale tagasi andma nink suwel heina tege-

mise aegu moisade tooma ja küüni panema; pool tõu wilja põhku ja kolmas jago rükki õlgedest 1 1/3 wakkamaad wastsed ja 1 1/3 wakkamaad wana ristikheina nurme tagomi sest otsast saab igale poole tera mehele, selle eest et pooletera mehed hariwad moisale 4 wakkamaad wikki maad, wedawad iga wakkamaa poole 35 koormad sõnnikud, külwawad moisa seemnega nink panewad seda kokko, wedawad küüni, ja et nemad moisale panewad  9 wakkamaad kartohwlid ha-

riwad nink wõttawad üles, wedawad kuhja ehk keldrese, annab moisa neile igale üttele 3 wakkamaad kartohwli maad sest 1899 aastal üles künnetud ristik heina nurmest, nink 3 wakkamaad lina maad sest 1899 aasta keswa nurmest. Seda maad ei tohi aga poole tera mees teisele anda ja peab temal oma kartohwli ja lina seeme olema ja ei tohi ka kartohwli nurme linna ehk muud põldu külwa kui ennegi kartohwlid nisama ka lina nurme muud kui linna külwa. Moisa kartohwli peawa kewade enne poole tera meeste kartohwlid maha pantus saama ja ka sügise enne üles wõetud saama, aga kartohwli maa peab kohe pääle poole tera meeste kartohwli wõtmist enne nende maa korjamist, äestamise ja kündmise järel kõrra perast korjatus saama. -

16, Iga poole tera mees saab hendale üks tare elu korteris elajate ja hobuste tarwis lauda aseme ja peab iga poole tera mees hendale 4 sarw elajad 3 lammast ja kaks siga moisa maa pääle karja laske. Moisa paneb oma karja Timo moisade nii palju kui tarwis om ja om õigus kiigin paigun karjal käija laske nink moisa peab henda poolt pää karjuse aga poole tera mehed saatwad henda poolt abikarjuse ja ka ühe lehma lüpsja aasta läbi moisa lehmi lüpsma nink ühe sea ja lamba kar-

juse kes moisa sigu ja lambaid suurest karjast eraldi hoitma peab, et moisa poolt lamba karjas oinas peetas selle perast ei tohi poole tera mehed oinast pidada. 

17, See maa mis poole tera meestele lubatud lina maast ja kartohwli maast üle jääb on moisal oma pruukimise tarwis ja ei saa poole tera mehed sellest jago. Üks wakkamaa hernid woiwad poole tera mehed üle kolme oma seemnega külwa selle nurme peale kos keswa külwetas kellest moisale mitte osa ei saa. Poole tera mehed peawad seeme ristik heina aja peale kokko panema, sisse wedama ja ära peksma nink saawa selle eest ristik heina aganad hendale ja moisale saab seeme ja õled. Kui peas ristik heina ädalad karjale söötmisest sügise üle jääma, sis panewad poole tera mehed seda kokku ja wedawad moisale küüni. Sügise peawad poole tera mehed kõik maad, mis nurme säädmise järele künda tulewad moisa walitsuse juhatamise järele üles kündma ja ära äestama ja maksab poole tera mees iga kündmata jäänu wakka maa eest üks rubla moisale kahjo tasomist.

18, Pooletera mehe wõlg ja kohus om kiiki, leppingun nimitedu punkte ausal wijel täita ja peab nisama tema pere poole terale andja ja moisa wahel ehk nende asemikude wasta tasane ja aupaklik olla. Wastu paneku ehk roppu suu pruukimise eest saap poole tera mees iga kord ühe rublaga trahwitud nisama ka tema pere, kelle eest poole tera mees maksab.

19, Kiiki neide eenseiswa punkte täitmises ja kohuste kindlustamises paneb iga poole tera mees peale kautsiooni raha weel kõik oma warandust moisa walit-

suse kätte pandis seeni kui kõik ära on täidetu ja sügise põllu üles künnetu ja hoone käest antu ja on moisa walitsusel õigus, kui poole tera mees selle leppingu sees nimetadud kohused täitmata on jätnud ja ära tahab minna, seda tema warandust ilma kohtuda pantida seeni kui tema rahaga omad wõlad ära maksab ja ei saa ka poole tera mehele kõike wilja kätte antud kui tema moisale wõlgu om. Kõik maksud moisale peab poole tera mees 15 detsembris ära maksma. -

20, Üles ütlemise aeg om 1 nowembril 1900 aastal. Et selle leppingu wäärtus 300 rublast mitte üle ei käi tunistawa alkirjadega. -

                                                                                           E. Mühlberg

                                                                                           Johan Kawer

Märt Märtigus selet et kirja ei oska tema palwe peale kirjod ala    Jaan Hein

Johan Wenne selet et kirja ei oska tema palwe peale kirjod ala M Tannenbärg

1900 aastal 5 juunil on eenseiswa lepping Wõru walla kohtus Timo walla majas leppingu tegijatele pooltele ette loetu nink nink et leppingu tegijad pooled Elise Mühlberg, Johan Kawer, Johan Wenne nink Märt Märtikes henda eenseiswa leppinguga rahule olewad tunistasid ja et Elise Mühlberg ja Johan Kaawer oma käega nink Märt Märdikesse palwe peale Jaan Hein oma käega nink Johan Wenne palwe peale Mihkel Tannenberg oma käega oma nimed eenseiswa leppingule ala omma kirjotanud ja et leppingu tegijad pooled leppingu wäärtust mitte üle 300 rubla wäärtuse ei ole takserinu ja et leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmedele palelikuld tuntawad ollid tunistawa alkirjadega:

                                                   Kohtu Eesistuja J Plak

                                                   Kohtu liige P. Sokk

                                                   Kohtu liige J Plado

                                                                                    Kirjotaja /allkiri M Melz/