Astus kohto ette: 

Pökermeister Unger kaeba et temma Sellist metsast ostnud ja olla ka endini brandmeister Selmer liggi pakkanud ja ka omma ja Selmeri rahha ärra maksnud, nenda et se metse keik Ungeri jauks jänud ja annud siis Selmeri se wolmaht et temma ka sealt metsa wõniud müa agga et se rahha siis Ungeri Herrale makstud saab, nüüd olla agga Selmer mölder Aspele 38 palki müinud ja olla ka Aspel se nöu olnud sedda rahha Selmeri kätte anda ni paljo kui 21 Rubla 15 kop wälja teeb, siis olla Unger ja Ohmanni herra kui tunnstus liggi läinud Aspe jure ja pallund et Aspe se rahha kinni peab, ja Ungeri kätte se rahha annab mis ka Aspe lubbanud, pärrast olla agga Unger ja Ohmann jälle senna läinud ja tahtnud sedda rahha kätte sada, mis peale Aspe üttelnud et nemmad piddanud pärast Jöulo lata tullema ja siis piddanud se rahha wäljamakstud sama, mise peale siis herrad ka jälle Aspe jure läinud agga Aspe üttelnud et temma sest rahhast 16 Rubla 45 Kop. Selmerile wäljamaksnud, ja annud sedda rahha 5 Rubla mis ülle olli jänud Ungeri kätte, temma pärrib sepärrast et Aspe sest et temma se Oeslal temma poolt wasto wöetud, se rahha 16 Rubla 45 Kop wäljamaksaks. 

Aspe ütles et temma kül Selmeri herra käst palgid ostnud agga selle peale et Selmeril se metsaostmise täht mis ka Selmeri nimme peal kirjotud käs olndu, Ungeri herra olla kül ka Ohmanni herraga seal käinud, ja pallonud et temma piddanud se rahha kinnipiddama, agga käskinud ja besach kotho polest panna, pärrast olla ka Selmer käskinud Ungerile 10 Rubla anda, agga kelnud jälle pärrasat ärra mitte ühte koppikut Ungerile anda, se 5 Rubla olla temma ommast peast Ungerile annud selle peale, et kui temmal mitte õigus sedda rahha sada on,, Unger temmal se rahha jälle taggisi maksab, ühte       

Sai ette kutsotud:

Andreas Ohmann (36 aastad wanna lutheruse usko minnewa aasta laual käinud) ja tunnistas sesamma, et kui temma essimesse korra Ungeriga Aspe jures käinud, Aspe kohhe se beslah olla wato wötnud, ja suggugi polle käskinud se bslah kohto polest panna, waid üttelnud weel et Selmer tahtnud nende palgide peale 1 wakka jahho sadda, et temma agga sedda teab et need palgid mitte Selmeri jaggo ei olla, ei olla temma ka lubbanud se  wak jahho anda.

ütles selleoige ollewad, ja jäi omma essimese ütlemise juure ja

Aspe pallus Selmerit kes kohto kässo peale sea olli tulnud, ka ette kutsuda ja üllekulada.

Sai ette kutsotud:

Endine brandmeister Selmer ja selle asjaga tuttawaks tehtud mis siis kohto es on, mis peale temma üks metsapillet 1sest Nowembrist 1871 nub 34, ette näitas, temma sinna nimme peale olli kirjutud, ja ütles et temma issi sse mets ostnud, ja ka arwab selle pilleti järel õigus ollewad, sedda metsa müia, ja palus Aspet sest asjast lahti tehha ja kui Ungeril middagi kaebamist peaks ollema, siis temma peale Perno Wohtei kohtus kaebtus tõsta.

Sai mõistetud: Et nüüd Unger mitte kohto polest se beslah polle pannud, ja Selmeril selle petsapilleti järrel öigus olli sedda metsa ja palka müa, se beslah tühjaks arwata ja kui Ungeril weel middagi kaebamist Selmeri peale peaks ollema, sedda siis Perno Wohtei kohtus teggema.