PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1886-1889)

LeidandmedEAA.3113.2.10
Kaader
92
93
Daatum21.06.1888
Protokolli number101
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Märkused

Ääremärkus: II - N108, III - N116

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Adam Pääsoke Adam Pääsoke Kohtumees
Samuel Kolk Samuel Kolk Kohtumees
Johan Kõiw Johan Kõiw Abikohtumees

Tuli ette Märt Täär, Nüplist ja kaebas oma poja Jaan Täär pääle, kes siin Pühajärwes Nuustakul elab ja nõuab tasumist saada: 

1. Minewal suwel 4½ wakka keswi halvaste maha teinud, tema selle läbi põllust weidi saaki saanud, nõuab 57 rbl. 50 kop. 

2. Minewal suwel 1  1/3 wakka tatrike ja 1/6 wakka linaseenit halwast maha teinud, nõuab tasumist 10 rubla. 

3. Minewal suwel 1  1/3 wakka kaeru halwaste maha teinud, nõuab tasumist 8 rubla 20 kop.

4. 1  2/3 wakka rüki maha tegemata jätnud, nõuab tasumist 26 rubla

5. Töö ajal, minewal suwel, 24 töö päewa ära wiitnud. Nõuab tasumist  50 kopkat = 12 rubla

6. Warsa minewal suwiste esimese püha hommikul äratapnud, nõuab 20 rubla

7. Kewadel 1887 aastal kaks paari tsooge andnud,nõuab 40 kop.

8. Kaks kirwest saanud. Ühe saanud kätte, teine puudub, nõuab 1 rubla 20 kop.

9. Kahel aknal, summa 8 kruuti katski löönud. Selle eest nõuab 2 rubla

Summa 137 rubl. 30 kop.

Kutsumise pääle tuli ette Jaan Täär ja wastas küsimise pääle: 

ad1-5. Tema läinud kewadel 1887 isa Märt Tääri juure Nüpli walda sellel põhjusel elama, et isa Märt Tääri maa koht temale omanduseks ja päranduseks saab ja jääb. Sellel põhjusel saanud koht kewadel tema kätte pidamiseks. Tema teinud põllu tööd, külwanud põllud oma seemnega ja söönud oma leiba. Nende wahel tulnud aga tüli ja isa ajanud teda ära. Sügisel 3. Septembril 1887 tulnud tema, kaibanud omad nõudmised Nüpli Kogukonna kohtusse ja on olla selles asjas, mis temal nõuda olnud, kohus neil läbi käitud. Temal ei olla tähendatud punktides isaga mitte midagi tegemist.

ad6.Tema wõtnud kewadel 1887 mära hobuse isa käest 10 rbl. eest omale. Sellel hobusel saanud poeg ja see olla tema äratapnud. Aga et hobuse raha wõlgu jäänud, wõtnud isa hobuse tagasi kui teda äraajanud. Tunnistaja wend Hendrik Täär Keeni mõisast.

ad7. Tsooge ei olla saanud.

ad8. Kiwest ei olla tema kätte saanud. 

ad9. Akna klaasid olnud tema omad. Isa lubanud neid temal ärawija. Wälja wõtmisega läinud mõned katski ja mõned wiinud terwelt ära. 

Märt Täär wastas:

ad1-5. Koht ei olla mitte pojale Jaan Täär'ile lubatud ja antud olnud. Poeg olnud temal koha pidamises abis.

ad6. Hobune olnud aga töö teha, aga mitte kauba lepingu põhjusel ära antud.

ad7. Tsuwwad saanud asemale ostetud poja poolt ja jääwadkaebdusest wälja.

ad8. Tunnistust ei ole.

ad9. Klaasid olnud küll poja Adami poolt. Lubanud neid ära wõtta.

Jaan Täär ütles, et Nüpli kogukonna kohtus neide leping koha pidamise üle kirja pantud olla.

Otsus: Jaan Täär peab Nüpli Kogukonna kohtu protokollist, mis neide lepingu üle isaga tehtud. ära kirja selle Kogukonna kohtu kätte tooma. Pääle selle tunnistaja Hendrik Täär Keeni mõisast ette kutsuda. 

 

Tuli ette Märt Täär, Nüplist ja kaebas oma poja Jaan Täär pääle, kes siin Pühajärwes Nuustakul elab ja nõuab tasumist saada: 

1. Minewal suwel 4½ wakka keswi halvaste maha teinud, tema selle läbi põllust weidi saaki saanud, nõuab 57 rbl. 50 kop. 

2. Minewal suwel 1  1/3 wakka tatrike ja 1/6 wakka linaseenit halwast maha teinud, nõuab tasumist 10 rubla. 

3. Minewal suwel 1  1/3 wakka kaeru halwaste maha teinud, nõuab tasumist 8 rubla 20 kop.

4. 1  2/3 wakka rüki maha tegemata jätnud, nõuab tasumist 26 rubla

5. Töö ajal, minewal suwel, 24 töö päewa ära wiitnud. Nõuab tasumist  50 kopkat = 12 rubla

6. Warsa minewal suwiste esimese püha hommikul äratapnud, nõuab 20 rubla

7. Kewadel 1887 aastal kaks paari tsooge andnud,nõuab 40 kop.

8. Kaks kirwest saanud. Ühe saanud kätte, teine puudub, nõuab 1 rubla 20 kop.

9. Kahel aknal, summa 8 kruuti katski löönud. Selle eest nõuab 2 rubla

Summa 137 rubl. 30 kop.

Kutsumise pääle tuli ette Jaan Täär ja wastas küsimise pääle: 

ad1-5. Tema läinud kewadel 1887 isa Märt Tääri juure Nüpli walda sellel põhjusel elama, et isa Märt Tääri maa koht temale omanduseks ja päranduseks saab ja jääb. Sellel põhjusel saanud koht kewadel tema kätte pidamiseks. Tema teinud põllu tööd, külwanud põllud oma seemnega ja söönud oma leiba. Nende wahel tulnud aga tüli ja isa ajanud teda ära. Sügisel 3. Septembril 1887 tulnud tema, kaibanud omad nõudmised Nüpli Kogukonna kohtusse ja on olla selles asjas, mis temal nõuda olnud, kohus neil läbi käitud. Temal ei olla tähendatud punktides isaga mitte midagi tegemist.

ad6.Tema wõtnud kewadel 1887 mära hobuse isa käest 10 rbl. eest omale. Sellel hobusel saanud poeg ja see olla tema äratapnud. Aga et hobuse raha wõlgu jäänud, wõtnud isa hobuse tagasi kui teda äraajanud. Tunnistaja wend Hendrik Täär Keeni mõisast.

ad7. Tsooge ei olla saanud.

ad8. Kiwest ei olla tema kätte saanud. 

ad9. Akna klaasid olnud tema omad. Isa lubanud neid temal ärawija. Wälja wõtmisega läinud mõned katski ja mõned wiinud terwelt ära. 

Märt Täär wastas:

ad1-5. Koht ei olla mitte pojale Jaan Täär'ile lubatud ja antud olnud. Poeg olnud temal koha pidamises abis.

ad6. Hobune olnud aga töö teha, aga mitte kauba lepingu põhjusel ära antud.

ad7. Tsuwwad saanud asemale ostetud poja poolt ja jääwadkaebdusest wälja.

ad8. Tunnistust ei ole.

ad9. Klaasid olnud küll poja Adami poolt. Lubanud neid ära wõtta.

Jaan Täär ütles, et Nüpli kogukonna kohtus neide leping koha pidamise üle kirja pantud olla.

Otsus: Jaan Täär peab Nüpli Kogukonna kohtu protokollist, mis neide lepingu üle isaga tehtud. ära kirja selle Kogukonna kohtu kätte tooma. Pääle selle tunnistaja Hendrik Täär Keeni mõisast ette kutsuda. 

 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS