An Saarjärw kaibas, et moisa sulaste maeas, kus tema ka elab, olla metsawahi Jaanil üks leib ära kadunud ja et Jaan ehk seda tema süüks arwada, olla tema Mihkel Kuseni kotti waatama läinud, sest et Mihklil seda wärki leib olnud. Mihkli naine Mari olla seda aga kuulda saanud, et tema salamahti kotti kallal käinud, olla senna tulnud ja teda, tema last, kes süles olnud ja tema ema, keiki läbi peksnud.

Kui Mihkli naene Mari wastusele wõetud sai, salgas tema seda ära. Pealegi tunnistas tema, et An olla teda sõimand.

Ka nende wastamise waidlemisest ei tõusnud paremat ühtegi awalikkuks, sest et neil kumbgi poolt tunnistust nimetada ei olnud.

Kohus andis neile nõu äraleppida, mis nemad ka tegid.