Võru: Aktiraamat (1901-1908)
| Leidandmed | EAA.3381.1.30 |
|---|---|
| Kaader | 8 9 10 |
| Daatum | 27.03.1902 |
| Protokolli number | 6 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
Wõru walla kohus Timo walla majas sel 27 märtsil 1902 aastal
Kohtu liige P. Sokk
Juures ollid Kohtu liige J. Plado
Kohtu liige J. Lauk.
Ette tullid Timo walla talo poeg nink Timo moisa rentnik Johan Tarä nink Timo walla talo pojad Mihkel Tobrelutz Peetri poeg nink Jaan Tara Mihkli poeg nink nink Märt Peebu poeg Märdi kes Moisekatsi walla talu poeg nink andsid üles et nemad, Johan Tara ühelt poolt nink Mihkel Tobreluts, Jaan Tarä nink Märt Mardi kes teiselt poolt eneste wahel suusõnalise leppingu kokko omma konelnud mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa.
Lepping om järgmine.
Timo moisa rentnik Johan Tarä wõttab Jaan Tarä Mihkel Tobrelutsu nink Märt Märdi kes Timo moisade poole tera sulastes 23 aprilist 1902 aastal kooni 23 ap-
rilini 1903 aastal mille juures pole tera sulastel järel nimitedud tingimised täita tulewad.
1, Poole tera sulased teewad moisa põllu töö omi, ehk palgatud töölistega ja ommi põllu harimise riistadega ära ja selle tarwis peab igal poole tera sulasel omad pollu harimise riistad ja igal ühel kaks hobust olema kõig töö mes Timo moisas teha tuleb saab moisa rentniku Johan Tara juhatuse järele tehtud ja selle perast saab igale poole tera sulasele põld nurmede wiisi kätte näidatud ja nimelt uks nurm rükka üks nurm keswas üks nurm kaeras üks nurm kartohwlis ja üks nurm linas. Pollud tulewad poole tera sulastel oma seemnega külwa. Pollu harimine peab kõik moisa rentniku juhatuse järele sündima nisamoti ka kokko panemine wilja peksmine, puhastamine ja wilja nink olgede ja kartohwlide paika wedamine sinna kos moisa rentnik käsep. Moisa hooned peawad poole tera sulased hään korran hoitma ja mes katski lahab ehk ära lagoneb parandama Karja tee aijad peawad poole tera mehed parandama ja kos tarwis uuesti tegema nisamoti ka rõugu redelid nink kärbikud ni paljo kui neid tarwis om. Moisa õue platsi peawad poole tera mehed puhta hoitma ja ei tohi õue päält ega heina maalt ei ka põllu paalt, kost moisa rentnik keelab oma woliga heina põima waid peawa koik terwe hoitma.
Wilja peksmise tarwis tellib moisa rentnik massina mida poole tera sulased omi hobustega moisade wedwa ja peale peksmise jälle tagasi wedawa sinna kos moisa rentnik käseb. Poole tera sulased panewad massina juure wahi wilja peksu ajas massawad massina raha nink annawad kutti puud. Iga poole tera sulane massab poole tera andjale kauba tegemise ajal 25 rubla kautsionis sisse mis selle eest wastutab kui poole tera sulane henda peale woetud tööd ära ei tee õigel ajal. Kui kõik töö moisa rentniku juhatuse järele korralikuld ära om tehtu saawa poole tera sulased hendale palgas: rüa nurmest pool tera ja pool põhku nisamoti ka keswa nink kaera nurmest ja pool kartohwli saagist ja ka linast pool kui need puhtas ära omma tehtud heina maad saawa poole tera sulased Kiraba luha keik terweld hendale selle wasta peawad nemad moisa juures olewa maa heina kokko panema kuiwatama nink paika wedama kos moisa rentnik käseb ja moisa ristik heina põllu kokko panema ja paika wedama kui moisa rentnik ristik heina poole tera sulastel kokko panda ei lase, sis teewa poole tera sulased 21 paiwa nende nurmede harimise juures tood mes moisa rentniku enese tarwituses jääb. Kesa nurme teewa poole tera sulased iga uks 3 wakka mad wikki heina woi kaera moisa seemnega panewad kokko ja weawad paika.
Iga poole tera sulane saab moisas korteri elamises nink lauda elajate hobuste panemises, ja peab iga poole tera sulane 4 ehk wiis suurt elajad woi lehma ja saawad need suwel moisa karjas, selle wastu peawad poole tera sulased ka moisa karja hoitma ja tallitama.
Põhk peab moisas ara tarwitedus saama ja ei ole poole tera sulastel woli põhku müwwa wälja lainata ei ka ära wedada. Maa kündmine sügisel tuleb moisa rentniku juhatuse järele teha. Poole tera sualsed nink nende pere peawa kõik moisa rentniku wastu wagusad ja aupaklikud olema ja moisa pääl wiisakad ja au-
sad ello pidama ja warguse eest henda hoitma Kui wargust hendale süiks laseb tulla sis on moisa rentnikul woli teda ära ajada ja tema saak kinni pidada selle heaks kes tema kohuseid edasi täidab Et moisa poole tera sulased keik moisa rentniku noudmised täidawad selle wastu panewad peale kautsioni weel oma likuwa waranduse pandis millest moisa rentniku kahjo tasotud saab kui tema hooletuse ehk wastapandmise labi hendale midagi suiks laseb tulla.
Moisa karja suurus om 10 lehma ja kumme wana lammast wonakestega.
Et leppingu tegijadest pooled alkirja es anna sis tuleb see sisse kirjotus tühjas tunistada nagu seda ei olesgi olnu.
Kohtu liige P. Sokk
Kohtu liige J Plado
Kohtu liige J Lauk
Kirjotaja /allkiri M Melz/
Wõru walla kohus Timo walla majas sel 27 märtsil 1902 aastal
Kohtu liige P. Sokk
Juures ollid Kohtu liige J. Plado
Kohtu liige J. Lauk.
Ette tullid Timo walla talo poeg nink Timo moisa rentnik Johan Tarä nink Timo walla talo pojad Mihkel Tobrelutz Peetri poeg nink Jaan Tara Mihkli poeg nink nink Märt Peebu poeg Märdi kes Moisekatsi walla talu poeg nink andsid üles et nemad, Johan Tara ühelt poolt nink Mihkel Tobreluts, Jaan Tarä nink Märt Mardi kes teiselt poolt eneste wahel suusõnalise leppingu kokko omma konelnud mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa.
Lepping om järgmine.
Timo moisa rentnik Johan Tarä wõttab Jaan Tarä Mihkel Tobrelutsu nink Märt Märdi kes Timo moisade poole tera sulastes 23 aprilist 1902 aastal kooni 23 ap-
rilini 1903 aastal mille juures pole tera sulastel järel nimitedud tingimised täita tulewad.
1, Poole tera sulased teewad moisa põllu töö omi, ehk palgatud töölistega ja ommi põllu harimise riistadega ära ja selle tarwis peab igal poole tera sulasel omad pollu harimise riistad ja igal ühel kaks hobust olema kõig töö mes Timo moisas teha tuleb saab moisa rentniku Johan Tara juhatuse järele tehtud ja selle perast saab igale poole tera sulasele põld nurmede wiisi kätte näidatud ja nimelt uks nurm rükka üks nurm keswas üks nurm kaeras üks nurm kartohwlis ja üks nurm linas. Pollud tulewad poole tera sulastel oma seemnega külwa. Pollu harimine peab kõik moisa rentniku juhatuse järele sündima nisamoti ka kokko panemine wilja peksmine, puhastamine ja wilja nink olgede ja kartohwlide paika wedamine sinna kos moisa rentnik käsep. Moisa hooned peawad poole tera sulased hään korran hoitma ja mes katski lahab ehk ära lagoneb parandama Karja tee aijad peawad poole tera mehed parandama ja kos tarwis uuesti tegema nisamoti ka rõugu redelid nink kärbikud ni paljo kui neid tarwis om. Moisa õue platsi peawad poole tera mehed puhta hoitma ja ei tohi õue päält ega heina maalt ei ka põllu paalt, kost moisa rentnik keelab oma woliga heina põima waid peawa koik terwe hoitma.
Wilja peksmise tarwis tellib moisa rentnik massina mida poole tera sulased omi hobustega moisade wedwa ja peale peksmise jälle tagasi wedawa sinna kos moisa rentnik käseb. Poole tera sulased panewad massina juure wahi wilja peksu ajas massawad massina raha nink annawad kutti puud. Iga poole tera sulane massab poole tera andjale kauba tegemise ajal 25 rubla kautsionis sisse mis selle eest wastutab kui poole tera sulane henda peale woetud tööd ära ei tee õigel ajal. Kui kõik töö moisa rentniku juhatuse järele korralikuld ära om tehtu saawa poole tera sulased hendale palgas: rüa nurmest pool tera ja pool põhku nisamoti ka keswa nink kaera nurmest ja pool kartohwli saagist ja ka linast pool kui need puhtas ära omma tehtud heina maad saawa poole tera sulased Kiraba luha keik terweld hendale selle wasta peawad nemad moisa juures olewa maa heina kokko panema kuiwatama nink paika wedama kos moisa rentnik käseb ja moisa ristik heina põllu kokko panema ja paika wedama kui moisa rentnik ristik heina poole tera sulastel kokko panda ei lase, sis teewa poole tera sulased 21 paiwa nende nurmede harimise juures tood mes moisa rentniku enese tarwituses jääb. Kesa nurme teewa poole tera sulased iga uks 3 wakka mad wikki heina woi kaera moisa seemnega panewad kokko ja weawad paika.
Iga poole tera sulane saab moisas korteri elamises nink lauda elajate hobuste panemises, ja peab iga poole tera sulane 4 ehk wiis suurt elajad woi lehma ja saawad need suwel moisa karjas, selle wastu peawad poole tera sulased ka moisa karja hoitma ja tallitama.
Põhk peab moisas ara tarwitedus saama ja ei ole poole tera sulastel woli põhku müwwa wälja lainata ei ka ära wedada. Maa kündmine sügisel tuleb moisa rentniku juhatuse järele teha. Poole tera sualsed nink nende pere peawa kõik moisa rentniku wastu wagusad ja aupaklikud olema ja moisa pääl wiisakad ja au-
sad ello pidama ja warguse eest henda hoitma Kui wargust hendale süiks laseb tulla sis on moisa rentnikul woli teda ära ajada ja tema saak kinni pidada selle heaks kes tema kohuseid edasi täidab Et moisa poole tera sulased keik moisa rentniku noudmised täidawad selle wastu panewad peale kautsioni weel oma likuwa waranduse pandis millest moisa rentniku kahjo tasotud saab kui tema hooletuse ehk wastapandmise labi hendale midagi suiks laseb tulla.
Moisa karja suurus om 10 lehma ja kumme wana lammast wonakestega.
Et leppingu tegijadest pooled alkirja es anna sis tuleb see sisse kirjotus tühjas tunistada nagu seda ei olesgi olnu.
Kohtu liige P. Sokk
Kohtu liige J Plado
Kohtu liige J Lauk
Kirjotaja /allkiri M Melz/