PROTOKOLL

Pühajärve: Protokolliraamat (1848-1850)

LeidandmedEAA.3113.2.3
Kaader
11
Daatum11.11.1848
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Juus Hans Juus Kohtumees
Ewerdt Luig Ewerdt Luig Kohtumees

Kaibas sin Moisa Wallitsusse poolt se Mõtsa Herrä Remmek, et Siehwa Johanni Tallu ni suren ilm kõrrata ollekin omma leidno, et Johann se 6 Astat jääb Siehwa Tallun perremehhen om ning mitte omma kätt ütteki Hone külge pandno om, nimelt üts Tall, Oelle Kün, San ning Kattusset, kik oma ilm kõrrata. Ollekün ei olle ka mitte Kuse Aggo Moisa käest küssino Sanna kattusse tarwis ning prõlla ilma kattusseda.  

Oellekün peäb parrandama ning Kattus ka parandama.

Tallil peäbwastse Kattus teggema, Sannal peab wastne Kattus teggemä. Annab Moia Wallitsus nelletõistkümme Päiwä Iga, et selle aja sehhen peäb kuk Kattusset ollema paparrandetu, et sis sawa perrä kaedus. Kui ei olle nida leito, et sis temmä trahwetus saab. NõwwabMoisa Wallitsus trahwis 3 Oloki.

Wastutas Johann, et Temmä om Ello Tarre kolm Astat ehhetano ning om ka tenno Wäiget Honet, nimel waege Lauda Koa ning Kambre tenno, Tarre Ahjo tenno ning sawwi manno weeleläno.

Moisa Wallitsusse poolt nõwwedas, et ütte Asta perräst kik Honet peawa ollema kõrran, muido §130 Pallo Rahwa sädusse perrä ommast Majast wälja aedus saab.

Nidasamma om Luiga Jaani wasta kaibus, et sääl üt Ait laggono, mes sugguke ei kõlga üts sullase Ait, Kattus laggono ning lamme, Oelle Kün peäb parrandama nink Kattu teggema ning Laut peäb ka parrandama ning Kattus Katma.

Wastutas Jaan Luig, et temmä seddä Aita (sullase) mitte sugguke ei pruki, woib ärrä anda kui kellekile waja om. Om üts kõrd ka katno, Oelle Küni ütleb, et Temmö seddä sugguke ei pruki, lubbab ka ärrä anda. Lauta Katust lubab katta, om tahtno jo süggise Katta, et Wihma perrast ei olla woinu. Om Kohhus

Mõistnut: 

Kaibas sin Moisa Wallitsusse poolt se Mõtsa Herrä Remmek, et Siehwa Johanni Tallu ni suren ilm kõrrata ollekin omma leidno, et Johann se 6 Astat jääb Siehwa Tallun perremehhen om ning mitte omma kätt ütteki Hone külge pandno om, nimelt üts Tall, Oelle Kün, San ning Kattusset, kik oma ilm kõrrata. Ollekün ei olle ka mitte Kuse Aggo Moisa käest küssino Sanna kattusse tarwis ning prõlla ilma kattusseda.  

Oellekün peäb parrandama ning Kattus ka parandama.

Tallil peäbwastse Kattus teggema, Sannal peab wastne Kattus teggemä. Annab Moia Wallitsus nelletõistkümme Päiwä Iga, et selle aja sehhen peäb kuk Kattusset ollema paparrandetu, et sis sawa perrä kaedus. Kui ei olle nida leito, et sis temmä trahwetus saab. NõwwabMoisa Wallitsus trahwis 3 Oloki.

Wastutas Johann, et Temmä om Ello Tarre kolm Astat ehhetano ning om ka tenno Wäiget Honet, nimel waege Lauda Koa ning Kambre tenno, Tarre Ahjo tenno ning sawwi manno weeleläno.

Moisa Wallitsusse poolt nõwwedas, et ütte Asta perräst kik Honet peawa ollema kõrran, muido §130 Pallo Rahwa sädusse perrä ommast Majast wälja aedus saab.

Nidasamma om Luiga Jaani wasta kaibus, et sääl üt Ait laggono, mes sugguke ei kõlga üts sullase Ait, Kattus laggono ning lamme, Oelle Kün peäb parrandama nink Kattu teggema ning Laut peäb ka parrandama ning Kattus Katma.

Wastutas Jaan Luig, et temmä seddä Aita (sullase) mitte sugguke ei pruki, woib ärrä anda kui kellekile waja om. Om üts kõrd ka katno, Oelle Küni ütleb, et Temmö seddä sugguke ei pruki, lubbab ka ärrä anda. Lauta Katust lubab katta, om tahtno jo süggise Katta, et Wihma perrast ei olla woinu. Om Kohhus

Mõistnut: 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS