Jüri Jõhwik kui Kuresaare kuude talu poolepõldude pooleteramees astus ette ja kaebas Kuude talu peremehe Jaan Tamme peale, et se ühest tükkist rükist, mis arwata 1⅓ wakamaad suur olnud, temale tema kontrahis kaubeldud jagu ära ei ole lasknud lõigata waid kõik omale wõtnud ja palus omale oma jagu kontrahi järele kätte mõista.
Jaan Tamm ette kutsutud kustis, et selle 4/3 wakamaa suuruse maatüki peal seisaw rükki sugugi nende tingimise järel selle poole põllu pooleteramehe kauba sisse arwatud ei olnud, se olnud tema /:Tamme:/ palga maa oma isa juures sulase teenistuse eest sellel ajal kui isa alles elanud.
Kohtu nõudmise peale andis Jüri Jõhwik ka oma poole tera mehe kauba kontrahi s. 23. Aprillist 1889 kohtule sisse mis awalikult kohtu käijatele tutwaks tehtud saie ja kus arusaadawalt seisab, et Jaan Tamm (kes ise praegu Kuude talu peremees) kõigest Kuude talu maast pool maad 23. Aprillil 1889 Jüri Jõhwiku kätte pooletera peale annud on. Seda kontrahti tunnistasid mõlemad kohtu käijad kohtu ees ka õigeks ja kindlaks.
Jüri Müür wallawöörmünder, tunnistas, et tema olla seda kõnesseiswat rükit ülewaatama ja takseerima kutsutud ja andis seda otsust et se maatükk tema arwamise järele küll 4/3 wakamaad suur on ja selle maatüki pealt 10 wakka puhast rükid ja 80 leisikat hõlgi oleks pidanud saama.
Et Jaan Tamm oma Kuude talu pooled põllud Kontrahi järele Jüri Jõhwikule pooletera peale annud on ja kui Jaan Tamm se kõnesseisaw 1⅓ wakamaad rükid sealt nüid wälja arwata ja üksinda enesele pidada tahab, siis ei jää õiget pooltosa enam järele mis pooleteramehe kontraht nõuab ja nüid ei ole ka Jaan Tamm enam Kuude talu sulane nenda kui ta oma isa ajal oli et seda 4/3 wakamaad rükid omaks sulase rükiks wälja wõtta tahab waid ise peremees ja selle kõnesseiswa kauba tegija selle perast
mõisteti: Jaan Tamm piab Jüri Jõhwikule sellest takseeritod 10 wakast rükist ja 80 leisikast hõlgedest kui poolepõllu pooleteramehele 2½ rükid ja 20 leisikat hõlgi 14 päewa sees tagasi maksma, kust Jaan Tamm selle maksu juures ½ wakka rükid selle ⅓ wakamaa rüki seemneks enesele tagasi wõtta wõib.
Se mõistus sai kohtu käijatele ühes Appellationi § §. ära kuulutatud.
Peakohtumees J Loos [allkiri]
Kohtumees H Põder [allkiri]
d° H Wiira [allkiri]
l. Kog. kirjutaja J, Ronimois [allkiri]
Jüri Jõhwik kui Kuresaare kuude talu poolepõldude pooleteramees astus ette ja kaebas Kuude talu peremehe Jaan Tamme peale, et se ühest tükkist rükist, mis arwata 1⅓ wakamaad suur olnud, temale tema kontrahis kaubeldud jagu ära ei ole lasknud lõigata waid kõik omale wõtnud ja palus omale oma jagu kontrahi järele kätte mõista.
Jaan Tamm ette kutsutud kustis, et selle 4/3 wakamaa suuruse maatüki peal seisaw rükki sugugi nende tingimise järel selle poole põllu pooleteramehe kauba sisse arwatud ei olnud, se olnud tema /:Tamme:/ palga maa oma isa juures sulase teenistuse eest sellel ajal kui isa alles elanud.
Kohtu nõudmise peale andis Jüri Jõhwik ka oma poole tera mehe kauba kontrahi s. 23. Aprillist 1889 kohtule sisse mis awalikult kohtu käijatele tutwaks tehtud saie ja kus arusaadawalt seisab, et Jaan Tamm (kes ise praegu Kuude talu peremees) kõigest Kuude talu maast pool maad 23. Aprillil 1889 Jüri Jõhwiku kätte pooletera peale annud on. Seda kontrahti tunnistasid mõlemad kohtu käijad kohtu ees ka õigeks ja kindlaks.
Jüri Müür wallawöörmünder, tunnistas, et tema olla seda kõnesseiswat rükit ülewaatama ja takseerima kutsutud ja andis seda otsust et se maatükk tema arwamise järele küll 4/3 wakamaad suur on ja selle maatüki pealt 10 wakka puhast rükid ja 80 leisikat hõlgi oleks pidanud saama.
Et Jaan Tamm oma Kuude talu pooled põllud Kontrahi järele Jüri Jõhwikule pooletera peale annud on ja kui Jaan Tamm se kõnesseisaw 1⅓ wakamaad rükid sealt nüid wälja arwata ja üksinda enesele pidada tahab, siis ei jää õiget pooltosa enam järele mis pooleteramehe kontraht nõuab ja nüid ei ole ka Jaan Tamm enam Kuude talu sulane nenda kui ta oma isa ajal oli et seda 4/3 wakamaad rükid omaks sulase rükiks wälja wõtta tahab waid ise peremees ja selle kõnesseiswa kauba tegija selle perast
mõisteti: Jaan Tamm piab Jüri Jõhwikule sellest takseeritod 10 wakast rükist ja 80 leisikast hõlgedest kui poolepõllu pooleteramehele 2½ rükid ja 20 leisikat hõlgi 14 päewa sees tagasi maksma, kust Jaan Tamm selle maksu juures ½ wakka rükid selle ⅓ wakamaa rüki seemneks enesele tagasi wõtta wõib.
Se mõistus sai kohtu käijatele ühes Appellationi § §. ära kuulutatud.
Peakohtumees J Loos [allkiri]
Kohtumees H Põder [allkiri]
d° H Wiira [allkiri]
l. Kog. kirjutaja J, Ronimois [allkiri]
