Ettewõetud sai se assi, mis 1. Nowembril Jakob Pirson Hans Andersoni peale siggade pärast kaebas.

Astus ette Laikülla weske Hans Andreson ja ütleb, et essimese korra käinud tütruk siggade järrel, agga Jakobi lapsed lopinud tedda kiwwidega ja aeanud ärra; siis läinud temma naese issa, ja põlle kätte antud. Kõige wimaks läinud ta issi, küssinud siggo ja pakkunud Rahha, agga põlle mitte kätte antud. Weel ütleb Hans, et temma on kotto kahheks näddaliks ärra läinud, sead jänud kinni, ja tea mitte kuidas naad ärratulnud, ehk kes neid lahti päästnud.

Hans ja Jakob on kohtu ees ühheteisega nõnda leppinud, et essimene maksab teisele ühhe rubla hõbbedat kahjo tassumiseks.

Sest lõppetud.