Astus ette Sure Ruhde walla koolmeister Jakob Jagor ja kaebas, et kolimade peäl ei olle orrast ühtigi tännawo kewwadel, (1876) ja ma ei woi neid maid seddawisi mustalt walla käest wasto wõtta, sest herra ütleb: kui ma ärra lähhe, pean ma haljast orrast järrele jatma; kui agga wald minno käest musta maad jälle taggasi wõttaks, siis ei rägiks minna sest keddagi.

Astus ette Koli made wanna perremees Mihkel Saunn ja ütles, et ta olla tallitajat ja koolmeistrit kutsunud semet mahha külwama, agga naad ei olla tulnud, se põlle mitte temma süi, et orrast ei olle, keikil olla kaddund, egga temmal üksi ei olle.

Astus ette wanna tallitaja Jaan Kiwwimäggi ja tunnistas, et ta selle pärrast ei olla mitte ennam läinud seemet mahha külwama, et seemne teggemisse aeg olla jubba hilja olnud ja peälegi maa olla wägga sandiste arritud olnud ja saks olla tale enne jubba kaks käsko annud seemet mahha tehha.

Astus teist korda ette koolmeister ja ütles, et ta sügise maad wasto ei wõtta, waid kewwade ja et se põllo harriminne wäga sant on olnud, sepärrast ei olla ta mitte senna läinud.

Astus teist korda ette Jaan Kiwwimäggi ja ütles, et Mihkel Saun ei olla kessa kündi künnud ja sõnniko kündmatta põllo peale waddand ja muist sõnnikut lauta ja seina äri möda mäddanema jätnud; kas ma piddin minnema tale sõnnikut weddama ja seemet teggema siis, kui teistel jubba keik tehtud olli? nüüd ta moistab kaewata mo peäle; olleks ta põld ka nisuggune olnud kui teistel seäl kõrwas nüüd on, kes siis talle sõnna lausuks, agga taal ei laind jo süggisegi mitte haljaks.

Kohhus moistis: Mihkel Saun maksab kahhe näddali aja sees pool seemet koolmeistrile.