Wõru walla kohus Timo walla majas sel 3 mail 1904 aastal

                                          Kohtu Eesistuja J. Plak

                   Juures ollid  Kohtu liige J. Raag

                                          Kohtu liige M. Lauk

Ette tullid Timo moisa rentnik talopoeg Johan Peetersen nink Timo moisa kandimaa pidaja Mihkel Karsna, Peeter Krandsiweer, Hermann Schmidt, Tõnno Wago

 nink Johan Schultz nink Kusta Leht ja andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu omma teinud mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwad,

Lepping om järgmine

Timo moisa rentnik J. Peetersen annab Timo moisa kandimaa kohast, mes joba ennemalt selles leppingus nimitedu inimeste käes pidada ollid neile sammaste-

le isikutele, Mihkel Karsnale Peeter Krandsiweerele, Hermann Scmidtile, Tõnno Wagole nink Johan Sultsile ja Kusta Luht´le poole tera peal ühes aastas see om 23 aprilist 1904 aast kooni 23 aprilini 1905 aastal

Kõik seeme ja põllu arimise riistad ja muud elu tarwitused peawa poole tera meestel omad olema. Enne tera pooles wõtmist saab seeme poole tera mehele ära wõetud ja sis kõik pälen saak pooles mõõdetud. Haino olgi ja haganaid ei tohi poole tera mees müwwa ei ka wälja anda ega ära wija waid peab see selle koha pääl ära tarwitedus saama  Et wilja peksmise ajal järele waatamist kergitada ja poole tera andjale ohus tulnu poole tera kodu wedamisest päseda, woib poole tera mees mõisa rentniku käest poole tera ära osta 50 rubla eest, selle perast maksab iga poole tera mees 25 /kakskümmend wiis rubla kautsioonis sisse enne koha wastu wõtmist. Kui kautsioni ei ole 1 aprilis 1904 aastal sisse mastud sis ei ole poole tera mehel mitte õigust seda kohta omale saada waid koht saab teisele ära antud ja teine pool poole tera hinnast 25 rubla massab poole tera mees enne wilja peksmist ära aga kõige hiljemalt 1 oktobris. On poole tera mees poole tera eest raha ära maksnud sis om temal woli põllu saaki oma tahtmise järele tarwitada. 

Poole tera mees peab sügile oma koha peale (3) kolm wakka maad rükka heasti haritud ja lauda sõnnikuga rammutadud maa peale oma seemnega külwama. 

Karja maa om poole tera mestel kõigil ütte pruukida ja teed peawa pole tera mehed ommist nurmedest ilma hinnata säält kohast jätma kost kohalt moisa rent-

nik teed tarwis arwab olewad

Poole tera mees peab kõik tööd moisa rentniku käsu järele õigel ajal ära tegema ja kõik hooned ära parandama omal kulul nii et tema kõlblikuld saal sees elada woib. Kui poole tera mees oma leppingut ei täida sis om moisa rentnikul ehk tema wolinikul õigus igal ajal kohta tema käest ära wõtta ühes kõige tema peralt olewate hoonetega ja tõisele anda kes seda tööd edasi teep   Selle koha ära wõtmise kõrral ei ole poole tera mehel üttigi õigust kahju tasu nõuda ja mis wõlgu jääb lubab poole tera mees rahaga ehk kraamiga wastutada. 

Et leppingu wäärtus 300 rublast mitte üle ei käi tõendawa alkirjadega.

 

                           Mihkel Karsna  Peter /allkiri/  Johhan     K Luht

Herman Schmidt selet et kirja ei oska tema palwe peale kirjot ala K Luht.  Tõno Wago kes ise kirja es oska, palwe peale kirjod ala.  Mihkli Karsna

          J. Peterson.

Eenseiswa lepping om walla kohtus leppingu tegijatele pooltle ette loetud sel 3 mail 1904 aastal nink et leppingu tegijad pooled Johan Peeterson, Mihkel Karsna, Peeter Krandsiweer, Hermann Schmidt, nink Tõno Wago, Johan Sults nink Kusta Luht leppingu tingimistega rahule ollid selle kinnituses oma käega oma nime ala kirjotasid ainuld Herman Schmidt es oska kirja tema palwe peale kirjod ala Mihkel Karsna ja et leppingu tegijad walla kohtu liikmedele palelikuld tunatawad on, toendawa.

                                         Kohtu Eesistuja J Plak

                                         Kohtu liige J Raag

                                         Kohtu liige M Lauk

                                                           Kirjotaja /allkiri M Melz/