Wõru walla kohus Timo walla majas sel 3 mail 1904 aastal

                                Kohtu Eesistuja J. Plak

      Juures ollid     Kohtu liige J. Raag

                                Kohtu liige M. Lauk.

Ette tullid Timo moisa rentnik talupoeg Johan Petersen nink Timo wallast talupoeg Mihkel Krautsmann nink Jaan Torop nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu omma teinud mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwad. 

Lepping oma järgmine

Timo moisa rentnik Johan Peetersen annab Timo moisa peralt olewa kandi maa koha mes seenimaani Mihkel Krandsmanni nink Jaan Toropi käes pidada olnu Mihkel Mihkel Krautsmannile nink Jaan Toropile poole tera peale 23 aprilist 1904 aastal kooni 23 aprilini 1905 aastal järel seiswa tingimistega. -

Kõik seeme ja põllu harimise riistad ja muu elu tarwitused peawa poole tera meestel olema

Enne tera pooles wõtmist saab seeme poole tera mehele ära wõetud ja sis kõik põllu saak pooles mõõdetud.

Hainu, olgi ja haganaid ehk kõike sõnniku suurendamise kraami ei tohi poole tera mees wälja anda ehk ära wija waid peab tingimata selle koha pääl ära pruuki-

ma. Et wilja peksmise ajal järele waatamist kergitada ja poole tera andjale osaks tulnud poole tera kodu wedamisest peaseda, woib poole tera mees mõisa rentniku käest pool tera ära osta ja massab (50) wiis kümmend rubla selle poole tera ostmiseks millest 25 rubla enne koha wasta wõtmist, kautsionis sisse massa tuleb. See kautsionis sisse masta tulep 25 rubla peab kooni 1 aprilini 1904 aastal ära makstud olema ei saa see raha 1 aprilis ära mastud sis woib koht tei-

sele ära antud saada. Tõine pool maksu 25 rubla massab poole tera mees enne wilja pesmist ära  Kõige hiljem kooni 1 oktobrini 1904 aastal. 

On poole tera mees poole tera maksu ära maksnud sis om temal woli põllu saaki oma tahtmise järele tarwitada. Poole tera mees peab sügise oma koha peale kolm wakka maad rükka heasti aritud ja lauda sõnnikuga wäetatud maa peale oma seemnega maha külwma  

Karjamaa saab poole tera meestele kõigile ütte pruukida ja teed peab poole tera mees omast nurmest ilma hinnata säält kohast jätma kost moisa rentnik seda arwab tarwis minewad läbi käimiseks. Kõik tööd lubab poole tera mees õigel ajal moisa rentniku käsu järele ära tetta ja koik hoonet ära parantada omal kulul nii et tema kolblikuld woib sääl sees elada. Kui poole tera mees oma leppingut ei täida sis om moisa rentnikul ehk tema wolinikul õigus egal ajal kohta tema käest ära wõtta ühes kõige tema peralt olewate hoonetega ja tõisele anda kes seda tööd edasi teep  Selle koha ära wõtmise korral ei ole poole tera mehel üttegi oi-

gust kahju tasu nõuda ja mis wõlgu jääb lubab poole tera mees rahaga ehk kraamiga wastutada.

Wiimaks tõendawa molemad leppingu tegijad pooled Johan Peetersen nink Mihkel Krautsmann nink Jaan Torop oma alkirjaga et leppingu wäärtus mitte kolmest saajast rublast üle ei käi.

                                                                  J. Petersen             M. Krautsmann      Jan Torrop 

Eenseiswa lepping om 3 mail 1904 aastal Wõru walla kohtus leppingu tegijatele pooltele ette loetud nink kui nemad endid selle leppinguga rahule olewad tu-

nistasid nink et leppingu tegijad pooled Johan Peeterson nink Mihkel Kraudsmann ja Jaan Torop ega üks oma käega eenseiswa leppingule ala kirjotasid nink et leppingu tegijad pooled Johann Peeterson Mihkel Krautsmann nink Jaan Torop iga uks palelikuld walla kohtu kogole tuntawa omma tõendawa alkirjadega

                                      Kohtu Eesistuja J Plak

                                      Kohtu liige J. Raag

                                      Kohtu liige M Lauk

                                                                    Kirjotaja M Melz