Wõru walla kohus Timo walla majas sel 3 mail 1904 aastal

                                      Kohtu Eesistuja J. Plak

       Juures ollid          Kohtu liige J. Raag

                                      Kohtu liige M Lauk

Ette tulli Timo moisa rentnik J. Peetersen talu poeg nink Erastwere walla talupoeg Adam Ehte nink Krootuse walla talupoeg Kusta Kramp nink andsid üles et nemad eneste wahel suu sõnalise leppingu omma teinud mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa. 

Lepping om järgmine 

Timo moisa rentnik Johan Peetersen annab omast põllust 11% wakkamaad Adam Ehtele nink Kusta Krambile poole tera peale 23 aprilist 1904 aastal koni 23 ap-

rilini 23 aprilini 1905 aastal järgmiste tingimistega.

Poole tera mehed ariwad nendele antud maad koralikuld moisa rentniku käsu järele  Külwawa moisa rentniku poolt antud seemne peale külwawa ka kunst põllu rammu senna kos moisa rentnik juhatab nimelt kartohwlitele ja rüale.

Poole tera mees saab egast nurmest kahe hobuse peale (7) seitse wakkamaad. Keswa üks nurm. Linna üks nurm kaeru kolm nurme, kartohwlid üks nurm, rükka üks nurm. Rüas tetta üks nurm kokku kattesa nurme. Keswa, kaara ja rüa saawa rentniku seemnega külwatud kuna kartohwlid ja linad poole tera mees oma jau maad oma seemnega külwab ja rentniku jau rentniku seemnega rentniku käsu järele tallitab. Ka ristik heina külwab poole tera mees kahe nurme peale senna kos temale käsk saab antud

Rükka külwab poole tera mees heasti haritud, lauda sõnnikuga rammutadud põllu peale kos tema enne kündmist kõik kraawid, wakka maade peale jautadud arwu järele, ära puhastab ja kõik, kiwide kõrwal ja kraawi perwede pääl olewad wõsad ära raub

3, Poole tera mehel peab tarwilik osa töö tagijaid olema nii et kõik töö õigel ajal saab ära tettus ja üks karjus kes ka rentniku loome hoijab nii et üttigi kahjo tema läbi ei sünni, tööd teewad poole tera mehed eraldi ja wastutawad ega üks oma töö eest; Põllu kokko paneku ajal waatab tema et temast kokko pantud wilja hunikudel ühtgi wiga ei tule, tema peab nii paljo kärpisid muretsema kui tema heasti läbi saab. Rentniku linade ja lina seemendega peab just käsu järele tegema nii et kahjo ei saa, ka rentniku kartohwli peawa heasti pantud saama suwel mittu korda äestadud ja künnetud saama, linade ja kartohwlide juures teep poole tera mees alati rentniku jau juures tööd kui rentnik soowib. Rehe peksmist teewad kõik ütte.

4, Kõik Timu moisa haina maa mis moisa ümbre ja Kirumpa jõe weeren om saab peele tera meeste tetta  Moisa lähidal olewate heina maade päält saadu hein saab heina tegemise järele pooles wõetud ent Kirumpa luha hein saab talwel kui see kodo om weetu pooles mõõdetud. Timo moisa kõrtsi heinamaast ei saa poole tera mehed osa.

5, Poole tera mees peab põldude ja heina maade peal olewad põesad mis kiwide kõrwal ja kraawi perwede peal kaswawad ära ragoma weab tarwilik osa rehe puid mano raub ja weab wilja redeli puud ja kärbat, rajowa aija materiali ja weddawa kodu, weawad hoonete ehitamises ja parandamises materiali manu. Weawad kunst sõnniku manu, parandawad ka omad hooned mis rentniku poolt nendele elamises kätte andeas. Künnawad sügise maad 12 waka maad ümbre mille eest üks rubla wakka ma pealt saawad. Weawat ka kõik kauba mes rentnik põllu päält om saanut müimise kohtadesse ära andmises.

6, Poole tera mees saab põllu saagist järgmiselt osa. Keswad, kaarad ja sega wili saawad ütte pekstud  Seeme pääst ära wõetud, kõige paremast sordist ja pe-

rast pooles mõõdetud nisama saab ka rügadega tehtud aga linad ja lina seemned saawad sellele kelle seemnega külwatud om nisamoti saab ka kartohwlidega tehtud.

7  Poole tera mees peab kõwaste selle eest hoolt kandma et tema, kui ka tema teenijate läbi üttigi wargust ette ei tule peaks seda juhtuma siis wastutab poole tera mees kahe kordse hinna maksmisega kahju tasu ja perast saab kohtu kätte trahwimises antud. Wiimaks tunistawad mõlemad leppingu tegijad pooled 

Johan Peeterson nink pole tera mehed Adam Ehte ja Kusta Kramp et selle leppingu wäärtus 300 rubla wäärtusest mitte üle ei käi.

                              Adam Ehte                         Kusta Kramp.     J. Petersan.

1904 aastal mai kuu 3 paewal om eenseiswa lepping walla kohtus leppingu tegijatele pooltele ette loetud nink et leppingu tegijad pooled peale selle ette luge-

mise leppingu tingimistega rahule ollid nink selle kinnituses iga üks Adam Ehte nink Kusta Kramp ja Johann Peeterson kes keik palelikuld walla kohtule tuntawad ollid kelle elu koht Timo moisas om, oma käega oma nime ala kirjotasid

                          Kohtu Eesistuja J Plak

                          Kohtu liige J Raag

                          Kohtu liige M Lauk

                                           Kirjotaja M Melz