Astus ette Laykülla moisa Herra Th v Piirsoon, ja kaebas 1) et Sure Ruhde Arro perremees Jakob Piirson on ta 4 mullikast kinni aianud ja 2 rbl. trhwi wõtnud, mis ma ilma keddagi rääkmatta wälja maksin; agga tallitajad: Juhhan Alp Layküllast ja Kaarli Roseniit Sure Ruhdest, moistsid 1 rbl. trahwi. 2) tulli Jakob Piirsoni tüttar üks õhtu pimmedas ja pallus mo käest omma haige hobbusele rohtu, ma ei tahtnud anda; agga ta pallus wägga kangeste, ja ma andsin tale, nüüd ei olle ta mulle se klaas taggasi tonud egga teadust annud, kas hobbone on terweks sanud, woi ärra surnud. Selle rohhu eest ma pärrin 2 rbl. ja 1 rbl. se trahwi rahha tagasi.
Astus ette Jakob Piirson ja ütles, et ta tallitajatte moistmisega rahhul ei olle, ja et Laykülla herra olla tedda hundrehti trahwinud mullu süggise, agga ta olla omma õigusse trahwi wõtnud. Se olnud 16. Septembril 1875, kui ta 2 oost lainud Laykülla kargema peale, mis moisa linna maaks üllese kündnud ja herra wõtnud ta käest 2 rbl. trahwi, agga Herra 7 salgo ollid mo heina kuhja kallal ja moisa sullased wõtsid mo käest wäggise sällud ärra. Maksko herra mulle enne taggasi, mis ma tale maksnud ollen, siis ma maksan ka.
Kohhus küssis: agga kuidas on selle rohhuga luggu, mis Laykülla herra kaebab? Jakob wastas: Rohtu ma kül sain, agga herra olleks woinud siis kohhe üttelda mis rohhi maksab, egga ma ni kallist rohtu ju põlleks ostnud omma hobbusele, iggas Aptekis ööldase kohhe rohhu rahha (hind); nüüd pärrast on hea herral hinda peale panna, kui ta wihhaseks saab ja mind muidu ilma aego kiusama hakkab, ei minna nüüd ni palju selle rohhu eest ei maksa.
Kohhus moistis: Se assi jääb surema kohtu selletada.
Astus ette Laykülla moisa Herra Th v Piirsoon, ja kaebas 1) et Sure Ruhde Arro perremees Jakob Piirson on ta 4 mullikast kinni aianud ja 2 rbl. trhwi wõtnud, mis ma ilma keddagi rääkmatta wälja maksin; agga tallitajad: Juhhan Alp Layküllast ja Kaarli Roseniit Sure Ruhdest, moistsid 1 rbl. trahwi. 2) tulli Jakob Piirsoni tüttar üks õhtu pimmedas ja pallus mo käest omma haige hobbusele rohtu, ma ei tahtnud anda; agga ta pallus wägga kangeste, ja ma andsin tale, nüüd ei olle ta mulle se klaas taggasi tonud egga teadust annud, kas hobbone on terweks sanud, woi ärra surnud. Selle rohhu eest ma pärrin 2 rbl. ja 1 rbl. se trahwi rahha tagasi.
Astus ette Jakob Piirson ja ütles, et ta tallitajatte moistmisega rahhul ei olle, ja et Laykülla herra olla tedda hundrehti trahwinud mullu süggise, agga ta olla omma õigusse trahwi wõtnud. Se olnud 16. Septembril 1875, kui ta 2 oost lainud Laykülla kargema peale, mis moisa linna maaks üllese kündnud ja herra wõtnud ta käest 2 rbl. trahwi, agga Herra 7 salgo ollid mo heina kuhja kallal ja moisa sullased wõtsid mo käest wäggise sällud ärra. Maksko herra mulle enne taggasi, mis ma tale maksnud ollen, siis ma maksan ka.
Kohhus küssis: agga kuidas on selle rohhuga luggu, mis Laykülla herra kaebab? Jakob wastas: Rohtu ma kül sain, agga herra olleks woinud siis kohhe üttelda mis rohhi maksab, egga ma ni kallist rohtu ju põlleks ostnud omma hobbusele, iggas Aptekis ööldase kohhe rohhu rahha (hind); nüüd pärrast on hea herral hinda peale panna, kui ta wihhaseks saab ja mind muidu ilma aego kiusama hakkab, ei minna nüüd ni palju selle rohhu eest ei maksa.
Kohhus moistis: Se assi jääb surema kohtu selletada.
