Hermann Wahtnit tulli ette ja kaebas, et sel 15- 16 Octobril s.a. ösel ollewad laudas üts lehmm ärrawarrastedu. Jaan Johanson om ene häwerdanu, et tema tahtwad keik ärrawarrastada ja ka oddagon sel ösel om Jaan Johanson siina tema majan käinud ja ösel ärra kaddunud ja pääle sedda ei ollewad Janil ja Willem Lõwil suggoki raha olnud, aga nüid ollewad raha, ütte wiisi joowa. 

Jaan Johanson tulli ette ja wastap, et tema ei ollewad suggiki häwerdanud warrasteda, tema kül õddagon kiwi loowil käinud ja perrast kodon läinud, raha ka temal ei olle enne olnu, nenda samoti ka nüid ei ollewad. Lehma warrastanu tema kül ei ollewad.

Tunnistaja Albert Heik tulli ette ja ütlep, et ütskord kui kohtomehe Jaan Johansoni palka meistre man kinni pandnu, siis om Jaan johanson üttelnu kui meister mino palka kinni pannep, siis saap mina kõrkembalt ärramina ja meister saap ka, aga mis ta saap ei olle Jaan Johanson üttelnud.

Tunnistaja Jaan Uibo tulli ette ja ütlep, et üts kõrd kui kohtomehe om Jaan Johansoni palka kinni pandnu, siis om Jaan Johanson häwardanu kui meister minno palka kinni piddap, siis kül mina arwap et meistril hobene see sügisel allale ei jää.

Tunnistaja Johan Stamberg ütlep, et Jaan Johanson om kül sel õddagon kui lehm warrastedu kiwi loõwil olnu ja perrast ärralännu, müid ei teadwad tema middagi.

Tunnistaja Adam Thäär ütlep, et tema müid ei teadwad kui sel homigul jälgi mööda lännu, siis om kül ne jälle kis lehma weddanu Jaan Johansoni saabastega kokko sündinu, üts pool rauda ollewad ärra kaddunud ja tõine pool om Jaan Johanson perrast essi ärakaksunu, see olli selgeste nätta, et raud sel samal hommikul ärra kaddunu Jaani saabaste olla. 

Jaan Johanson ütlep, et see pool raud ollewad teal ene ärrakadduud, pühapäiwal ollewad temal raud kaddunu.

Otsus: Jääb seni kui tõisel kohto päiwal see assi pooleli.