Kohto ette tulli Einmanni Mõisa Wiina põlletaja, Willem Seidenberg, ja kaebas: et Einmani Mõisa Sakste köögi tütruk, ja isse kassu Naene on, et temma minnu peale ni sugguse häbbematta tühja juttu wälja teggi, et minna olen selle mõisa perre köögi tütruku, Leeno Lauriga, häbbemata hoora tööd temma toas pühhapäw õhtu teinud. Minna tullin se pääw kirrikust, ja tullin üllese Mõisa jure sööma, ja tahtsin Kutsariga kokko saada, ja tedda pölnud oma toas, ja läksin tütrukute tupa watama, kas seal piddiollema, ja küssin Leno Lauri käest: Kas tead kus Kutsar on, wastus olli: tedda pölle keddagi, ja selle peale kuulen tütrukud tullewad naeroga, haken olli lahti; watan haknast: mis naad seal piddid naerma, ja peale sedda läksin sööma; ja toa Uks olli selle aia weel alhti: Aga teisel pääwal Ann Lorits kes sedda juttu olli jubba üllewal keikide wasdo räkind tulli, Wabrikust Lubja saama, ja minna küssisin: kule Anna, kudda sa minnu peale ni sugust juttu olled räkind, wasdab temma: egga se walle olle, olled Naddu Leenuga horand jah! ja ma ütlesin katsu et sa siit Wabrikust wälja saad, ja tema läks wälja, ja üht luggu karjub: olled hoor jah! ja seal jures ollid: Mihkel Rädel ja Jürri Tosber.
Leno Laur tunnistas: et Wiinapõlletaja käis kül seal toas, ja kussis Kutsarid, ja olli wähhe aega seal püsti; ja läks warsti kohhe minnema, ja Uksgi olli se aeg lahti:
Ann Lorits tunnistas: et minna läksin Wiina põlletajad sööma kutsuma, ja tema olli köögi tütrukuga üksi toas, ja nemad ollid woodis, pimmedas; ja sahhistasid, ja woodi naggises, agga ma kulasin Ukse pealt, ja üitsin tohho! Häbemattad, mis teie sahhistate, ja ma läksin ärra, ja Anna Prokmann, Ja Ewa Kulli läksid Wet tooma ja ma räkisin neile; ja nemad wadand haknast, ja Wiina põletaja olnud hakna peal, ja piddand nende kallale minnema, agga egga ma sedda hööld, et naad hoorasid, ja teine pääw ma läksin Proua kässo peale, Wabrikust kustumata Lubja tooma, ja Wiina põlletaja hakas mind sõimama, ja litsiks luggema, ja lükkas, ja lõi mind; ja siis ma ütlesin temmale lits, agga sedda ma ei üttelnud kellegi wasdo, et naad hoora tööd on teinud.
Tunnismehhed: Mihkel Räädel, ja Jürri Tosler, tunnistasid: et meie pannime Pumpasi kokku, ja ollime keik just Klopi kambris, kui Ann Lorits tulli Wabriku, ja küssis antke mulle kustumata Lubja, minna Mihkel Räädel ütlesin: siin ei olle meil endilgi kustumata Lubja, ja tema aias ikka, siin peab ollema; selle peale ma ütlesin; paremad põlle kui wõtta Wabriku eest, Lubja hunikust Ja siis Wiina põlletaja küssis: kuule Ann, mis juttu sa olled räkind minu peale, wastas Ann: egga se siis walle olle, teie Hoorasite Naddu Lenuga; selle peale ütles Wiina pölletaja pahha meelega, katsu et sa siit wälja saad, siis läks wälja ja karjus üht luggu olled hoor jah! agga Wiina pölletaja temas ei putund meie ollime just rures.
Koggukonna Kohtu otsust mööda maksab Ann Lorits Trahwi walla laeka 1 Rubla.
Koggukonna kohto nimmel: H. Rosileht J. Einberg P. Nirk
Kohto ette tulli Einmanni Mõisa Wiina põlletaja, Willem Seidenberg, ja kaebas: et Einmani Mõisa Sakste köögi tütruk, ja isse kassu Naene on, et temma minnu peale ni sugguse häbbematta tühja juttu wälja teggi, et minna olen selle mõisa perre köögi tütruku, Leeno Lauriga, häbbemata hoora tööd temma toas pühhapäw õhtu teinud. Minna tullin se pääw kirrikust, ja tullin üllese Mõisa jure sööma, ja tahtsin Kutsariga kokko saada, ja tedda pölnud oma toas, ja läksin tütrukute tupa watama, kas seal piddiollema, ja küssin Leno Lauri käest: Kas tead kus Kutsar on, wastus olli: tedda pölle keddagi, ja selle peale kuulen tütrukud tullewad naeroga, haken olli lahti; watan haknast: mis naad seal piddid naerma, ja peale sedda läksin sööma; ja toa Uks olli selle aia weel alhti: Aga teisel pääwal Ann Lorits kes sedda juttu olli jubba üllewal keikide wasdo räkind tulli, Wabrikust Lubja saama, ja minna küssisin: kule Anna, kudda sa minnu peale ni sugust juttu olled räkind, wasdab temma: egga se walle olle, olled Naddu Leenuga horand jah! ja ma ütlesin katsu et sa siit Wabrikust wälja saad, ja tema läks wälja, ja üht luggu karjub: olled hoor jah! ja seal jures ollid: Mihkel Rädel ja Jürri Tosber.
Leno Laur tunnistas: et Wiinapõlletaja käis kül seal toas, ja kussis Kutsarid, ja olli wähhe aega seal püsti; ja läks warsti kohhe minnema, ja Uksgi olli se aeg lahti:
Ann Lorits tunnistas: et minna läksin Wiina põlletajad sööma kutsuma, ja tema olli köögi tütrukuga üksi toas, ja nemad ollid woodis, pimmedas; ja sahhistasid, ja woodi naggises, agga ma kulasin Ukse pealt, ja üitsin tohho! Häbemattad, mis teie sahhistate, ja ma läksin ärra, ja Anna Prokmann, Ja Ewa Kulli läksid Wet tooma ja ma räkisin neile; ja nemad wadand haknast, ja Wiina põletaja olnud hakna peal, ja piddand nende kallale minnema, agga egga ma sedda hööld, et naad hoorasid, ja teine pääw ma läksin Proua kässo peale, Wabrikust kustumata Lubja tooma, ja Wiina põlletaja hakas mind sõimama, ja litsiks luggema, ja lükkas, ja lõi mind; ja siis ma ütlesin temmale lits, agga sedda ma ei üttelnud kellegi wasdo, et naad hoora tööd on teinud.
Tunnismehhed: Mihkel Räädel, ja Jürri Tosler, tunnistasid: et meie pannime Pumpasi kokku, ja ollime keik just Klopi kambris, kui Ann Lorits tulli Wabriku, ja küssis antke mulle kustumata Lubja, minna Mihkel Räädel ütlesin: siin ei olle meil endilgi kustumata Lubja, ja tema aias ikka, siin peab ollema; selle peale ma ütlesin; paremad põlle kui wõtta Wabriku eest, Lubja hunikust Ja siis Wiina põlletaja küssis: kuule Ann, mis juttu sa olled räkind minu peale, wastas Ann: egga se siis walle olle, teie Hoorasite Naddu Lenuga; selle peale ütles Wiina pölletaja pahha meelega, katsu et sa siit wälja saad, siis läks wälja ja karjus üht luggu olled hoor jah! agga Wiina pölletaja temas ei putund meie ollime just rures.
Koggukonna Kohtu otsust mööda maksab Ann Lorits Trahwi walla laeka 1 Rubla.
Koggukonna kohto nimmel: H. Rosileht J. Einberg P. Nirk
