Astus ette Layküllast Pökka Jürri Reindoff ja kaebas: Otti Mihkel Täht sõimas mind kõrtsus, kassi lihha söjaks, ennese heina wargaks ja nõiaks, kes temma ja teiste loomad ärra surmata, koddo ta ähwardas mind, et ma ei tohhi mitte üks öö ennese maeas maggada, sedda kuulis tallitaja peält, ja teine kord läks ta ösi kirrudes ja wandudes meie wärrawast möda, ähwardas, meid keiki püssiga mahha laska. Ma ei tohhi enam ellada, teeb ta seda kurja, mis ta on ähwardand, siis on ommetegi mõrtsuk teada.
Astus ette Laykülla kõrtsmik Jaan Andressoon ja tunnistas: Mihkel Täht räkis kõrtsos, et Jürri olla ta lauda peält heino warrastand ja kippus Jürri peale pühha pääw õhto kõrtsus, kui Jürri kaupmehhe lapsel waderiks olli, ja meie perrenaene läks ja akkas Mihkli kätte kinni ja ütles: olle hea mees Mihkel, ja ärra riidle igga ühhega mitte, kui sa kõrtsus olled, siis ei tohhi kegi seia tulla.
Astus ette tallitaja ja salgas ja ütles: Mihkel ütles: siis ei tohhi sinna ommas maeas maggada, egga mina ka, omma maeas kui sa ütled, et ma ei olle sulle 6 protsenti saea peält maksnud, ja sinna olled Jürri ta kassi maha löönd, mis sa taast meie koplisse wiskasid, kus ta muido senna sai? Jürri: kuida sa tohhid sedda mulle üttelda, kas sa olled sedda näind, ehk too tunnistust selle peäle, kes sedda on näind, ehk waid sa wanduda selle peäle, et minna ollen sedda teind? tallitaja ei lausund mitte üks sanna.
Astus ette Mihkel Täht ja ütles, sinno ennese lapsed on sedda mo naesele räkind Liso ja Juli, ma tõin lapsed Mihkli jure ja naad ütlesid, et naad ei olle Ottil käind, egga ei tea sest keddagi. Lisi on 7 aastat wanna ja Juli ei olle weel kolme aastane, ja peäle sedda ollin ma kotto ärra näddali otsa Magaski aitasid ümber mõetmas, kus ma so kassi ollin tapmas?
Pea kohtomees Gustas Toonberg tunnistas ja temma naene ja lapsed räksid koddo: Joulo teise pühhapäwa õhto tulli Otti Mihkel meile ja ütles: Mis te andsite sest lammast Pökkale, waat nüüd mis Jürri teeb, nüüd ta wõttab teie lomade hinged puhhas walja, kohto mehhe lomad surid talwe ärra.
Mihkel Täht tulli ette ja ma küssin: anna omma häbbematta juttudest nüüd arro: tänna hommiko, kui ma kohto peäle tullin, ütlesid sa mulle kõrtso ukse tagga jälle, et sul lehm ärra surri, kui sa kurrat olled wõtnud, siis wõtta puhhas, kuida sa tohhid mo au, mis ennam on kui mo warrandus, nii häbematta kombel teotada?! Kui sinno heino olli warrastud, eks sinna wõtnud tallitajad, ja otsind, agga sinna lähhed ja rägid teistele, et minna ollen warrastand, te sedda selgeks nüüd !?
Mihkel Täht: Minna ei olle selle kohtoga rahhul, kohtomees tee mulle protokolli, Jürri peab minno kõrwas nii samma ollema, kui minna! nä, minna lähhen eddasi, minna ei karda!? plaksutas isse kässa kokko, ja põrrutas russikaga ennese wasto rindo.
Kohhus moistis: siin on hirmsad rasked sõnnad selle kaebduse sees, mis ülle meie moistusse käib, sedda pallume Haknrihteri kohhut selletada.
* Protokoll Hakenrihteri jure sadetud.
Astus ette Layküllast Pökka Jürri Reindoff ja kaebas: Otti Mihkel Täht sõimas mind kõrtsus, kassi lihha söjaks, ennese heina wargaks ja nõiaks, kes temma ja teiste loomad ärra surmata, koddo ta ähwardas mind, et ma ei tohhi mitte üks öö ennese maeas maggada, sedda kuulis tallitaja peält, ja teine kord läks ta ösi kirrudes ja wandudes meie wärrawast möda, ähwardas, meid keiki püssiga mahha laska. Ma ei tohhi enam ellada, teeb ta seda kurja, mis ta on ähwardand, siis on ommetegi mõrtsuk teada.
Astus ette Laykülla kõrtsmik Jaan Andressoon ja tunnistas: Mihkel Täht räkis kõrtsos, et Jürri olla ta lauda peält heino warrastand ja kippus Jürri peale pühha pääw õhto kõrtsus, kui Jürri kaupmehhe lapsel waderiks olli, ja meie perrenaene läks ja akkas Mihkli kätte kinni ja ütles: olle hea mees Mihkel, ja ärra riidle igga ühhega mitte, kui sa kõrtsus olled, siis ei tohhi kegi seia tulla.
Astus ette tallitaja ja salgas ja ütles: Mihkel ütles: siis ei tohhi sinna ommas maeas maggada, egga mina ka, omma maeas kui sa ütled, et ma ei olle sulle 6 protsenti saea peält maksnud, ja sinna olled Jürri ta kassi maha löönd, mis sa taast meie koplisse wiskasid, kus ta muido senna sai? Jürri: kuida sa tohhid sedda mulle üttelda, kas sa olled sedda näind, ehk too tunnistust selle peäle, kes sedda on näind, ehk waid sa wanduda selle peäle, et minna ollen sedda teind? tallitaja ei lausund mitte üks sanna.
Astus ette Mihkel Täht ja ütles, sinno ennese lapsed on sedda mo naesele räkind Liso ja Juli, ma tõin lapsed Mihkli jure ja naad ütlesid, et naad ei olle Ottil käind, egga ei tea sest keddagi. Lisi on 7 aastat wanna ja Juli ei olle weel kolme aastane, ja peäle sedda ollin ma kotto ärra näddali otsa Magaski aitasid ümber mõetmas, kus ma so kassi ollin tapmas?
Pea kohtomees Gustas Toonberg tunnistas ja temma naene ja lapsed räksid koddo: Joulo teise pühhapäwa õhto tulli Otti Mihkel meile ja ütles: Mis te andsite sest lammast Pökkale, waat nüüd mis Jürri teeb, nüüd ta wõttab teie lomade hinged puhhas walja, kohto mehhe lomad surid talwe ärra.
Mihkel Täht tulli ette ja ma küssin: anna omma häbbematta juttudest nüüd arro: tänna hommiko, kui ma kohto peäle tullin, ütlesid sa mulle kõrtso ukse tagga jälle, et sul lehm ärra surri, kui sa kurrat olled wõtnud, siis wõtta puhhas, kuida sa tohhid mo au, mis ennam on kui mo warrandus, nii häbematta kombel teotada?! Kui sinno heino olli warrastud, eks sinna wõtnud tallitajad, ja otsind, agga sinna lähhed ja rägid teistele, et minna ollen warrastand, te sedda selgeks nüüd !?
Mihkel Täht: Minna ei olle selle kohtoga rahhul, kohtomees tee mulle protokolli, Jürri peab minno kõrwas nii samma ollema, kui minna! nä, minna lähhen eddasi, minna ei karda!? plaksutas isse kässa kokko, ja põrrutas russikaga ennese wasto rindo.
Kohhus moistis: siin on hirmsad rasked sõnnad selle kaebduse sees, mis ülle meie moistusse käib, sedda pallume Haknrihteri kohhut selletada.
* Protokoll Hakenrihteri jure sadetud.
