Johann Tumm tuli kohtu ette ja kaebas, et tema kog.kohtu mõistmise järele 14 Augustist s.a. 20 koormat sõnnikut ehk kui sõnnikut anda ei ole, siis 5 rbl. Peter Sõukandile peab maksma, sellepärast et tema P. Sõukand maa pealt saadud põhust sõnniku Jaan Meinsoni maa peale wedanud ja seda sellepärast teinud, et Jaan Meinson oma wastutamise peale seda teha käskinud, millepärast palus Jaan Meinsoni sundida seda 20 koormat sõnnikut ehk 5 rbl. raha P. Sõukandile makma, sellepärast et see sõnnik J. Meinsoni maa peale saanud.

Jaan Meinson wastutas selle kaebduse peale, et tema olla kül käskinud selle tüli all olewa sõnniku oma maa peale tuua, sellepärast et tema umbes 7 aasta eest selle maa peale, mis Joh. Tumm käes olnud sõnniku raha eest ostnud ja nõnda siis see sõnnik nüüd jälle tema maa peale pidanud toodud saama ja mööda läinud aastal niisama kui ka käes olewal aastal tema käest maad olnud J. Tumm käes rendil nõnda olnud siis temal täis õigus seda sõnnikut oma maa peale saada.

Otsus:   Joh. Tumm kaebdus saab sellepärast tühjaks arwatud, et temal õigus oli seda sõnnikut Jaan Meinsoni maa peale wija ja tema seda ka õigusega wiima pidi.

Otsus sai kohtus käiatele §§ 773 ja 774 põhjusel kuulutatud, millega kohtus käijad rahul oliwad.