Kohalise mõisawalitsuse asemik Richardt Zärens, tuli ette ja palus mõisa maa peal elawatele, Joosep Pung ja Samuel Tennow'ile üles anda, et needsamad 23 Aprillil 1890 aastal praegustest oma käes olewatest kohtadest wälja peawad minema, sellepärast et mõisawalitsus tahtwad metsa selle koha peale kaswatada, kus need inimesed elawad. Kui nimetatud Joosep Pung ja Samuel Tennow tõeks wõiwad teha, et need hooned, kus nad sees elawad, nende omad, siis wõiwad ja peawad omad hooned ära wiima, mõisa maa pealt, aga kui nad tõeks teha ei wõi siis jääwad ka need hooned mõisale. Palus, et kog. kohus nimetatud Joosep Pungale ja Samuel Tennowile käsu annaks, et need tõeste 23 Aprillil 1890 omast nüüdsest, mõisa maa peal olewast elu kohtadest ära peawad minema.
Joosep Pung kutsuti kohtu ette, ja kui temale mõisawalitsuse ülesandmine ette loetud sai, siis ütles seesama, et need hooned, kus nad sees elawad ja kõrwalised hooned tema oma olla, sest tema olla need palgid mõisa metsast saanud oma töö eest. Härra Baron Krüdneri ajal ja lubaga olla tema need hooned mõisa maa peale ehitanud, millepärast tema nüüd sellest kohast ära minna ei tahtnud, sest härra Baron Krüdner olla, kui selle aegne mõisa omanik temal ehitada ja elada lubanud mõisa maa peal.
Saamuel Tennow ei wõinud kohtu ette tulla .selle pärast, et nõnda wigane olla, et temast kohtu ette tulejat ei saawad, millepärast siis tema naene Wiio Tennow, juures seisjaga kohtu ette tuli, kellele mõisa walitsuse ülesütlemine ette sai loetud, millepääle Wiio Tennow kostis, et juba 14 aasta eest olla tema mees need hooned, kus naad elada, mõisa walitsuse lubaga mõisa maa peale ehitanud; hooned olla tema ja tema mehe oma, mida nemad osast talu peremeeste käest ostnud ja osast mõisa metsast palkisi oma töö eest saanud.
Otto Mõtsard tunnistas, et tema teadwad, et need hooned, kus Saamuel Tennow sees elawad, tema oma olla ja mitte mõisa oma, sest Samuel Tennow olla tema käest need hooned ostnud.
Jaan Meinson tunnistas, et tema seda teadwad, et Joosep Pungal need hooned oma olla, kus ta praegu elada, sest tema isa olla oma hobusega abiks neid palkisi wedamas, millest J. Pung omale hooned ehitanud.
Otsus:
Tunnistajate wälja ütlemise järele, et Joosep Pung ja Saamuel Tennowil hooned omad on, siis jääwad ka hooned neile omaks, mida nemad aga 23. Aprillil 1890 mõisa maa pealt ära peawad wiima ja selle maa, mis tänini nende käes olnud mõisa walitsusele tagasi andma.
Kog. kohtu otsus sai Seaduse §§ 773 ja 774 põhjusel kohtus käijatele kuulutatud, millega kohtus käijad rahul ei olnud ja edasi kaebduse luba palusiwad, mis neile lubati ja kohe ppusleht wälja anti.
(Kopia 30/IX K.V:K:Kwälja walmistatud)
Kohalise mõisawalitsuse asemik Richardt Zärens, tuli ette ja palus mõisa maa peal elawatele, Joosep Pung ja Samuel Tennow'ile üles anda, et needsamad 23 Aprillil 1890 aastal praegustest oma käes olewatest kohtadest wälja peawad minema, sellepärast et mõisawalitsus tahtwad metsa selle koha peale kaswatada, kus need inimesed elawad. Kui nimetatud Joosep Pung ja Samuel Tennow tõeks wõiwad teha, et need hooned, kus nad sees elawad, nende omad, siis wõiwad ja peawad omad hooned ära wiima, mõisa maa pealt, aga kui nad tõeks teha ei wõi siis jääwad ka need hooned mõisale. Palus, et kog. kohus nimetatud Joosep Pungale ja Samuel Tennowile käsu annaks, et need tõeste 23 Aprillil 1890 omast nüüdsest, mõisa maa peal olewast elu kohtadest ära peawad minema.
Joosep Pung kutsuti kohtu ette, ja kui temale mõisawalitsuse ülesandmine ette loetud sai, siis ütles seesama, et need hooned, kus nad sees elawad ja kõrwalised hooned tema oma olla, sest tema olla need palgid mõisa metsast saanud oma töö eest. Härra Baron Krüdneri ajal ja lubaga olla tema need hooned mõisa maa peale ehitanud, millepärast tema nüüd sellest kohast ära minna ei tahtnud, sest härra Baron Krüdner olla, kui selle aegne mõisa omanik temal ehitada ja elada lubanud mõisa maa peal.
Saamuel Tennow ei wõinud kohtu ette tulla .selle pärast, et nõnda wigane olla, et temast kohtu ette tulejat ei saawad, millepärast siis tema naene Wiio Tennow, juures seisjaga kohtu ette tuli, kellele mõisa walitsuse ülesütlemine ette sai loetud, millepääle Wiio Tennow kostis, et juba 14 aasta eest olla tema mees need hooned, kus naad elada, mõisa walitsuse lubaga mõisa maa peale ehitanud; hooned olla tema ja tema mehe oma, mida nemad osast talu peremeeste käest ostnud ja osast mõisa metsast palkisi oma töö eest saanud.
Otto Mõtsard tunnistas, et tema teadwad, et need hooned, kus Saamuel Tennow sees elawad, tema oma olla ja mitte mõisa oma, sest Samuel Tennow olla tema käest need hooned ostnud.
Jaan Meinson tunnistas, et tema seda teadwad, et Joosep Pungal need hooned oma olla, kus ta praegu elada, sest tema isa olla oma hobusega abiks neid palkisi wedamas, millest J. Pung omale hooned ehitanud.
Otsus:
Tunnistajate wälja ütlemise järele, et Joosep Pung ja Saamuel Tennowil hooned omad on, siis jääwad ka hooned neile omaks, mida nemad aga 23. Aprillil 1890 mõisa maa pealt ära peawad wiima ja selle maa, mis tänini nende käes olnud mõisa walitsusele tagasi andma.
Kog. kohtu otsus sai Seaduse §§ 773 ja 774 põhjusel kohtus käijatele kuulutatud, millega kohtus käijad rahul ei olnud ja edasi kaebduse luba palusiwad, mis neile lubati ja kohe ppusleht wälja anti.
(Kopia 30/IX K.V:K:Kwälja walmistatud)
