Mõisawalitsuse asemik, Richard Zärens, tuli kohtu ette ja kaebas, et Otto Mõtsard olla 21 Juulil 1889 aastal mõisa metsast warastanud:
| 1 pedaja puu |
8 süld pikk 14 1/2 tolli jämmee |
| 1 do |
8 " do 13 1/2 " |
| 1 - do |
6-7 " do 7 " " |
enne seda olla aga üks nädal, ka sealt samast metsast warastetu
| 1 pedaja puu |
8 sülda pik 20 tolli jämme |
| 1 pedaja puu |
8 sülda pik ja 17 tolli jämme |
| 1 " do |
7 " " 15 " " |
Tunnistaja selle juures olla wallawöörmünder Jaan Meinson ja metsawaht Jaan Naruskow, kes need warastatud puud Otto Mõtsard õue pealt leidnud.
Mõisa walitsus nõudis läbi segi iga warastatud puu eest 8 rbl., mis kokku teeb 48 rbl.
Otto Mõtsard kutsuti kohtu ette ja kui temale mõisa walitsuse kaebdus ette loeti kostis seesama, et tema mõisa metsast ei olla ei ise ühtegi puud toonud ei ka kellegil oma õue peale tuua lasknud. Tema teada ei olla ka, ei walla wöörmünder ega mõisa metsa waht tema majas ega õue peal puid otsimas käinud. Tema õue peal olla palkisi küllalt olnud, sest tema olla omale sel käes olewal suwel elu tare ehitanud ja need palgid olla tema kõik ise omast metsast toonud.
Wallawöörmünder Jaan Meinson tunnistas, et tema olla mõisa metsas metsa wahi kutsumise peale üle waatamas käinud ja näinud et mõisa metsast 3 pedaja puud wiidud olnud, aga seda tema ei teadwad kuhu need wiidud. Otto Mõtsardi pool olnud palkisi küllalt aga tema ei ole ühtegi tunnud, mis mõisa metsast warastatud puudega oleks kokku sündinud.
Mõisa metsawaht Jaan Naruskow, kes mitte metsawahi ameti peale wannutatud ei olla, tunnistas et 6 pedaja puud olla mõisa metsast warastatud, millest tema 3 puud Otto Mõtsardi õue pealt leidnud. 3 puud olnud enne warastatud. Otto Mõtsardi poja Aado olla tema kannu juuest kätte sananud, kes warastatud puude oksi ära kannud.
Aado Mõtsard juures seisjaga kutsuti ette, kes kostis, et tema ei olla ühtegi oksi kannud waid läinud külasse, Samuel Kirilandi poole minema, kust metawaht Jaan Naruskow teda kinni wõtnud ja lubanud teda püssiga maha laske, kui ta mitte paigale ei jää ja temaga ühes kohtumehe poole ei läha.
Otsus: Et metsawaht ühtegi kindlat tunnistust anda ei wõi, ei ole ka Otto Mõtsardi õue peal palkisi tollinud, et needsamad waatatud kandudega kokku sünniks ja muidu ka ühtegi selgust ei ole, et Otto Mõtsard mõisa metsast puid warastanud, sellepärast saab siit kogukonna kohtu poolt mõisa walitsuse kaebdus tühjaks arwatud.
Otsus sai kohtus käijatele Seaduse §§ 773 ja 774 põhjusel kuulutatud, millega mõisa walitsus rahul ei olnud ja edasi kaebduse luba palus, mis temale lubati ja kohe oppusleht wälja anti.
Kopia V.T.K.K. 30/Ix 89 wäljawalmistatud.
kopia T.W.Rahu kogo Präsidendi küsimise peale ära saadetud 25/VI 90.
Mõisawalitsuse asemik, Richard Zärens, tuli kohtu ette ja kaebas, et Otto Mõtsard olla 21 Juulil 1889 aastal mõisa metsast warastanud:
| 1 pedaja puu |
8 süld pikk 14 1/2 tolli jämmee |
| 1 do |
8 " do 13 1/2 " |
| 1 - do |
6-7 " do 7 " " |
enne seda olla aga üks nädal, ka sealt samast metsast warastetu
| 1 pedaja puu |
8 sülda pik 20 tolli jämme |
| 1 pedaja puu |
8 sülda pik ja 17 tolli jämme |
| 1 " do |
7 " " 15 " " |
Tunnistaja selle juures olla wallawöörmünder Jaan Meinson ja metsawaht Jaan Naruskow, kes need warastatud puud Otto Mõtsard õue pealt leidnud.
Mõisa walitsus nõudis läbi segi iga warastatud puu eest 8 rbl., mis kokku teeb 48 rbl.
Otto Mõtsard kutsuti kohtu ette ja kui temale mõisa walitsuse kaebdus ette loeti kostis seesama, et tema mõisa metsast ei olla ei ise ühtegi puud toonud ei ka kellegil oma õue peale tuua lasknud. Tema teada ei olla ka, ei walla wöörmünder ega mõisa metsa waht tema majas ega õue peal puid otsimas käinud. Tema õue peal olla palkisi küllalt olnud, sest tema olla omale sel käes olewal suwel elu tare ehitanud ja need palgid olla tema kõik ise omast metsast toonud.
Wallawöörmünder Jaan Meinson tunnistas, et tema olla mõisa metsas metsa wahi kutsumise peale üle waatamas käinud ja näinud et mõisa metsast 3 pedaja puud wiidud olnud, aga seda tema ei teadwad kuhu need wiidud. Otto Mõtsardi pool olnud palkisi küllalt aga tema ei ole ühtegi tunnud, mis mõisa metsast warastatud puudega oleks kokku sündinud.
Mõisa metsawaht Jaan Naruskow, kes mitte metsawahi ameti peale wannutatud ei olla, tunnistas et 6 pedaja puud olla mõisa metsast warastatud, millest tema 3 puud Otto Mõtsardi õue pealt leidnud. 3 puud olnud enne warastatud. Otto Mõtsardi poja Aado olla tema kannu juuest kätte sananud, kes warastatud puude oksi ära kannud.
Aado Mõtsard juures seisjaga kutsuti ette, kes kostis, et tema ei olla ühtegi oksi kannud waid läinud külasse, Samuel Kirilandi poole minema, kust metawaht Jaan Naruskow teda kinni wõtnud ja lubanud teda püssiga maha laske, kui ta mitte paigale ei jää ja temaga ühes kohtumehe poole ei läha.
Otsus: Et metsawaht ühtegi kindlat tunnistust anda ei wõi, ei ole ka Otto Mõtsardi õue peal palkisi tollinud, et needsamad waatatud kandudega kokku sünniks ja muidu ka ühtegi selgust ei ole, et Otto Mõtsard mõisa metsast puid warastanud, sellepärast saab siit kogukonna kohtu poolt mõisa walitsuse kaebdus tühjaks arwatud.
Otsus sai kohtus käijatele Seaduse §§ 773 ja 774 põhjusel kuulutatud, millega mõisa walitsus rahul ei olnud ja edasi kaebduse luba palus, mis temale lubati ja kohe oppusleht wälja anti.
Kopia V.T.K.K. 30/Ix 89 wäljawalmistatud.
kopia T.W.Rahu kogo Präsidendi küsimise peale ära saadetud 25/VI 90.
