Wõru walla kohus Wõru walla majas sel 15 mail 1906 aastal

                                       Kohtu liige J. Raag

           Juures ollid       Kohtu liige A Kääparenn

                                      Kohtu liige M. Humma

Ette tullid Wõru liinast Emilie Onno mees Peeter Onno nink Wõru wallast talu poeg Peeter Taru nink andsid üles et nemad järelseiswa leppingu omma teinud mida walla kohtu leppingu raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa

Lepping om järgmine

1, Emilie Onno annab hendale peranduses saadu Wõru walla Saawa talu N 50 sääl pääl seiswa hoonetega Peeter Taru kätte kolmes (3) järjestiku aastas rendi peale see om 23 aprilist 1906 aastal kooni 23 aprilini 1909 aastal wälja arwata wije wakka maa nimega "Kiebetski maa tük, ja üks tükk heinamaad nimega Mär-

soo mes joba enemalt Mihkel Pedassaare kätte rendile antu olli ja selle perast Peeter Tarwo kätte ei saa, peale selle weel wije waka maa põllu maad Hobohara ja motsküla nurmest, säält kohtalt kost rendile andja wälja walib sis weel uibo aid ja uibo aija kõrwal ollew aija maa kooni Sanna teeni ja teine Kopli wana Kõi-

wistu al nimega Piir oja mes selle leppingu järele mitte rentniku kätte ei lähe.

2, Rentnik Peeter Taru massab selle leppingu järele tema katte rendile antu maa eest (80) kaheksa kummend rubla renti aastas Rent tuleb kahes terminis ja ette ära massa nimelt 1 pool 23 aprilis ja II pool 23 oktobris iga aasta ette, niiwisi et hoonetest om wälja arwatu elo tarest köögi poolne pool wahe seinast saa-

dik ja keskmine ait ei saa rentniku kätte, sest pool elu tarest ait ja wälja arwatu põllumaa uibu aid nink aijamaa jääwa talos elawatel, rendile andja kasu emale nink wennale pruukida.

3, Rentnik Peeter Taru peab rendile andja kaswu ema Liiso Riitsaare jaos antu maa põllu töö tegema se om maa harima seemendama põllo kokko panema rehe peksma, põhu paigale panema nink wili aita weema ilma iseäralise tasu saamata. Seemne annab Emilie Onno, nisamoti ka rehe kuiwamise tarwis kütte materiali.

4) Rentnik peab Liiso Riitsaare lehma ja ühe sea suwel omas karjas ja karjuse hoitmise al hoitma nisama ka talwel laudas nende jauks ruumi andma, ilma selle eest iseäralise maksuda.

5) Rentnik peab rendile andja andja woeras emale kaks kahe kümne wije puudalist koormat heino andma iga aasta lehma nink lamba pidamise tarwis nimelt lehma tarwis luha heina ja lamba tarwis peenemad heinad.

6, Rentnik peab Liiso Riitsaare heaks iga aasta nelli wakka kartohwlid maha panema nurme maa peale ja senna samma kos tema omadgi kartohwlid maha paneb. Seemne annab rendile andja.

7, Rentnik peab kõik talo hoonete kattused parandama nii et läbi ei joose nisamoti ka aija mes maija umbre ja muijal omma korras pidama ilma selle eest taso saamata.

8. Ehitused mes kokko leppimise teel ette wõetas peawa randile andja kulul ehitedus saama kos ainult materiali mano wedamine rentniku asi om

9, Rentnik peab iga aasta mitte wähemb kui wiis wakkamaad rükka sõnnikuga wäetadud maa peale henda tarwis maha külwma ja peab rentnikul olema kõige wahemalt kolm sarw looma ja üks wasik.

10 Linna ja kartohwlid ei ole rentnikul luba rohkemb tetta kui kolme wakamaa kumbagi

11 Rentnik täidab renditu talu eest kõik kohused nagu tee säädmised kiudu käimised, tule kahjo tasomise seltsi poolt määratud wedamised ja Jaama nink ke-

riku wilja wedamised. Rahalise massu mes talo koha eest nõwwetas ei putu rentnikule.

12, Rentnik ei tohi rendile wõetud maad kellelegi edasi renti olgu see heina ehk põllu maa, ei ole ka rentnikul luba heino ei ka olgi ei midagi sonnikut suukudavat .... kraami talost walja wedada ei müwwa ei ka lainata.

13  Eo tare kütmine om rentniku kohus  Söögi keetmise tarwis peab Liisa Riitsarel oma puu olema. -

14  Jaama wilja nink keriku wilja massab rentnik.

      Tähend. Et rendile antu talo maa 5 nurme om jaotadu sis tuleb Liiso Riitsarele § 2 nimitedu 5 wakkamaa igast nurmest üks wakamaa rendile andja walimise järele anda.                                               

                                                                             P. Onno

                                                                        P. Taro

1906 aastal mai kuu 15 paewal om eenseiswa lepping leppingu tegijate poolte Peeter Taru nink Emilie Onno mehe Peeter Onno poolt suusõnal walla kohtule ette pantud walla kohtu akti raamatusse N  al sisse kirjotadud nink kohtu koosistumisel neile ette loetud mille juures walla kohtu liikmed toendawad et leppingu tegijad pooled walla kohtu liikmetele palelikuld tuntawa omma nink Peeter Taru nink Peeter Onnooma kaega oma nime eenseiswa leppingule ala kirjotasid. 

                                      Kohtu liige J Raag

                                      Kohtu liige A Käparenn

                                      Kohtu liige 

                                                Kirjotaja /allkiri M Melz/

Märkus:

Kaadril 55 (protok lk nr 53) 2. leheküljel protokolli peale kleebitud osaliselt loetav tekst: ...  Peetro p Wõro ära kirjaliku testamenti järele jätte, mis Wõru walla waeste laste kohtus hoiul on.  Minu mees August Peetre p Wõro on ka ärasurnud.

Palun Tartu Wõru kohut Peeter Wõro testament Wõru walla waeste laste kohtust wälja nouda, - asaadaja. /Templi jäljend 21. XI 1922, makstud 6 Mk.

Sama protokoll nr 10 algab uuesti kaadril 55 , 2. lk.

Ääremärkus kaadril 56 2. lk: 22 webruaril 1907 aastal andsid leppingu tegijad pooled üles et nema selle leppingu kokko leppimise järele tühjas tunnistawa nii et see leppingu osalistele enamb kehtew ei ole mida oma alkirjadega toendawa. P.Onno, P. Taru