Sarewallast Jürri Rosen tulli koggokonna kohto ette ja kaibas et temma annud arwab nelli astad taggasi ennise saksa metsa wahhile Jürgensonile ühhe pistoni lukkuga püssi, mis omma rahha 5 r. 60 k. hõbbedat maksnud, selle eest et lubbanud temma wäimehhe Jaanile, kes Saare mõisa all Oddiwerres koolmeistrist olnud, ühhe metsawahhi asseme, mes hea eest se nimetud koolmeister weel Jürgensonile peale selle 50 kopika hõbb eest rannast kallu winud. Nüüd Jürgenson mitte polle temma wäimehhele asset annud, ei ka tassu temmale sedda püssi hinda ärra ja ka püssi taggasi ei anna, selleperrast siis pallub et, kohhus temmale Jürgensoni käest ehk püssi ehk ka püssi hinna taggasi nõuab. Ka on weel temmal Jürgensoni käest nõuda 20 kop. hõbbedat rahha ja 10 naila kedruse rahha 3 rubla waske, ja ka pallub sedda sisse nõuda.
Ennine saksa metsa waht Jürgenson kostab selle wasto: et üks wiis astad taggasi tulnud Jürri Rosen omma wäimehhega ja Jürgensoni poja Friedrichiga ühhel ösel temma jure sel ajal kui magganud, perenaine sedda temmale üttelnud, et se Rosen tahhab metsawahhi asset, agga temma Jürgenson sängist ülles ei olle tõusnud ja lasknud üttelda se asse ei olle wõimalik, tõrrelenud weel selle ülle mis poeg , kes sel korral Alliko mõisas olnud tulnud nendega otsima. Peale selle lähnuwad nemmad kolme keisi jälle ärra. Mõisas kui Jürgenson pojaga kokko sanud, tõrrelenud sedda selle ülle et ösete ilma sakste lubbata ümber ulgub ja kuulnud siis se samma poja käest et temma sellepärrast nendega kasa lähnud et temmale Rosen ühhe püssi kinginud. Temma kätte püssi ei olle sanud ja Rosen sest asjast ka temma Jürgensonile polle enne middagi kõnnelnud ja selle perrast tema ei wõi püssi ei püssi hinda taggasi maksa wait wõib sedda Rosen selle käest nõuda kelle kätte püssi annud. 20 kopikat hõbbedat on temmal Rosenile anda, agga arwab endale sele waewa eest, et neid linnu ja lõngu sealt üllesotsinud, kohhe Roseni naine wino need olli ärraannud ja kas kedruse hind temma Jürgensoni naise poolt on ärra maksetud wai mitte sedda temma ei tea ja wõib Rosen temma naisega selletada.
Suud suu wasto jäi Rosen selle jure et Jürgensohn tõusnud maggamast ülles, katsunud sedda püssi, nenda sammati ka temma poeg Friedrich, lubbanud temma wäimehhele metsa wahhi asset ja pannud selle püssi omma käega kambri nukka; kohhe sesamma jänud, kui nemmad kolmekeisi ärra lähnuwad. Ka kolm näddalad öösi kui Jürgenson küsinud mis se püss maksab, kostnud Rosen et maksab 5 rub. 60 k. hõbbedat ja Jürgenson lubbanud assemed.
Temma wäimees wõiwa sedda tunnistada, mis üllewel nimetud. Jürgenson jäeb selle jure seisma et püssi ei olle katsunud, ei ka sel korral nähnud ja ka et püs ei olle jänud temma maija. Kui peale selle wande eest Jürgenson sai küssitud, kas temma wistist püssi eest Roseni wäimehhele metsawahhi asset ei olle lubbanud, ei issi egga temma lubbaga temma poeg Friedrich püssi Roseni käest polle wasta wõtnud, nenda sammati kunnagi ei olle Rosen temmaga ei assemest ei ka püssist ehk sest püssi hinnast perrast räkinud: siis kostis Jürgenson et temma selle ülle wõib wanduda. Jürgenson kostis selle peale, kus temma poeg Friedrich, et sesamma ollema Tallina maal. Nenda kui ühhelt poolt kaibaja tunnismees temma lihhane suggulane, teiselt poolt Jürgensoni poeg üks innimene kel warra ei olle ja kelle ello asse teadmata ning Jürgensoni wasto se tunnistusest jäeb et üks waene innime, naggu Rosen mitte ühte püssi mis 5 rub. 60 kop. hõbb. maksab selle eest temma poja Friedrichile ei wõinud kingitud et temma tedda 2 wersta issa jure wiis, siis on arwata et se püssi andmine mitte Jürgensoni lubbata ei wõinud olla, agga nenda kui Jürgenson sedda merki / diese sohn Kündigung luftskeit ?/, mis selle läbbi temma peale langeb ühhe wandega /Kuinigungdnid ?/ lubbab kaotada ja koggokohtul mite wallida ei olle tedda laska wanduda, siis peab sedda, mis temma wande eest tunnistanud ka tõeks piddama ja selle järrele sai mõistetud.
Jürgensoni püssi maksust lahti arwata ja kaibajale lubba anda püssi selle käest nõuda, kelle kätte annud.
Märt Kiesel xxx
Märt Pibar xxx
Josep Otterklau xxx
Sarewallast Jürri Rosen tulli koggokonna kohto ette ja kaibas et temma annud arwab nelli astad taggasi ennise saksa metsa wahhile Jürgensonile ühhe pistoni lukkuga püssi, mis omma rahha 5 r. 60 k. hõbbedat maksnud, selle eest et lubbanud temma wäimehhe Jaanile, kes Saare mõisa all Oddiwerres koolmeistrist olnud, ühhe metsawahhi asseme, mes hea eest se nimetud koolmeister weel Jürgensonile peale selle 50 kopika hõbb eest rannast kallu winud. Nüüd Jürgenson mitte polle temma wäimehhele asset annud, ei ka tassu temmale sedda püssi hinda ärra ja ka püssi taggasi ei anna, selleperrast siis pallub et, kohhus temmale Jürgensoni käest ehk püssi ehk ka püssi hinna taggasi nõuab. Ka on weel temmal Jürgensoni käest nõuda 20 kop. hõbbedat rahha ja 10 naila kedruse rahha 3 rubla waske, ja ka pallub sedda sisse nõuda.
Ennine saksa metsa waht Jürgenson kostab selle wasto: et üks wiis astad taggasi tulnud Jürri Rosen omma wäimehhega ja Jürgensoni poja Friedrichiga ühhel ösel temma jure sel ajal kui magganud, perenaine sedda temmale üttelnud, et se Rosen tahhab metsawahhi asset, agga temma Jürgenson sängist ülles ei olle tõusnud ja lasknud üttelda se asse ei olle wõimalik, tõrrelenud weel selle ülle mis poeg , kes sel korral Alliko mõisas olnud tulnud nendega otsima. Peale selle lähnuwad nemmad kolme keisi jälle ärra. Mõisas kui Jürgenson pojaga kokko sanud, tõrrelenud sedda selle ülle et ösete ilma sakste lubbata ümber ulgub ja kuulnud siis se samma poja käest et temma sellepärrast nendega kasa lähnud et temmale Rosen ühhe püssi kinginud. Temma kätte püssi ei olle sanud ja Rosen sest asjast ka temma Jürgensonile polle enne middagi kõnnelnud ja selle perrast tema ei wõi püssi ei püssi hinda taggasi maksa wait wõib sedda Rosen selle käest nõuda kelle kätte püssi annud. 20 kopikat hõbbedat on temmal Rosenile anda, agga arwab endale sele waewa eest, et neid linnu ja lõngu sealt üllesotsinud, kohhe Roseni naine wino need olli ärraannud ja kas kedruse hind temma Jürgensoni naise poolt on ärra maksetud wai mitte sedda temma ei tea ja wõib Rosen temma naisega selletada.
Suud suu wasto jäi Rosen selle jure et Jürgensohn tõusnud maggamast ülles, katsunud sedda püssi, nenda sammati ka temma poeg Friedrich, lubbanud temma wäimehhele metsa wahhi asset ja pannud selle püssi omma käega kambri nukka; kohhe sesamma jänud, kui nemmad kolmekeisi ärra lähnuwad. Ka kolm näddalad öösi kui Jürgenson küsinud mis se püss maksab, kostnud Rosen et maksab 5 rub. 60 k. hõbbedat ja Jürgenson lubbanud assemed.
Temma wäimees wõiwa sedda tunnistada, mis üllewel nimetud. Jürgenson jäeb selle jure seisma et püssi ei olle katsunud, ei ka sel korral nähnud ja ka et püs ei olle jänud temma maija. Kui peale selle wande eest Jürgenson sai küssitud, kas temma wistist püssi eest Roseni wäimehhele metsawahhi asset ei olle lubbanud, ei issi egga temma lubbaga temma poeg Friedrich püssi Roseni käest polle wasta wõtnud, nenda sammati kunnagi ei olle Rosen temmaga ei assemest ei ka püssist ehk sest püssi hinnast perrast räkinud: siis kostis Jürgenson et temma selle ülle wõib wanduda. Jürgenson kostis selle peale, kus temma poeg Friedrich, et sesamma ollema Tallina maal. Nenda kui ühhelt poolt kaibaja tunnismees temma lihhane suggulane, teiselt poolt Jürgensoni poeg üks innimene kel warra ei olle ja kelle ello asse teadmata ning Jürgensoni wasto se tunnistusest jäeb et üks waene innime, naggu Rosen mitte ühte püssi mis 5 rub. 60 kop. hõbb. maksab selle eest temma poja Friedrichile ei wõinud kingitud et temma tedda 2 wersta issa jure wiis, siis on arwata et se püssi andmine mitte Jürgensoni lubbata ei wõinud olla, agga nenda kui Jürgenson sedda merki / diese sohn Kündigung luftskeit ?/, mis selle läbbi temma peale langeb ühhe wandega /Kuinigungdnid ?/ lubbab kaotada ja koggokohtul mite wallida ei olle tedda laska wanduda, siis peab sedda, mis temma wande eest tunnistanud ka tõeks piddama ja selle järrele sai mõistetud.
Jürgensoni püssi maksust lahti arwata ja kaibajale lubba anda püssi selle käest nõuda, kelle kätte annud.
Märt Kiesel xxx
Märt Pibar xxx
Josep Otterklau xxx
