Sel 27mal Oktobri k.p. 1867
Mõtsawalitsus J. Jürgenson kaibap, et üks hulk innimeisi korjanuwat keeletu railme päält marjat, mõtsawaht Johan Wuchmann tulnut mannu ja tahtnut wälja ajata neit innimeisi railme päält, wanna mõtsawaht Jaan Opmann tulnut agga nink üttelnut: ,,Mõtsawaht ei ka mõtsawalitsus ei tohi keelda marjat korjata, siis Maakohhus om si lubba andnut, et iggast paigast, olgo mõtsa alt, ehk railme päält, om lubba marjat korjata"! tollepääl ei ollewat ka mitte neit marjakorjajat mõtsawahhi Johan Wuchmanni keelmist kuulnut, enge korjanuwat ikka eddessi railme päält marjat ja sökkunuwat palju noore kassu puud mahha. Mõtsawallitsus pallup, et koggokonna kohhus Jaan Opmanni tolle ülles kihhutamisse eest sädusse perra trahwis. Wannnutud mõtsawaht Peter Almann woip ka tunnistada seda Jaan Opmanni Kihhutamissest.
Jaan Opmann wastutap, et temma ei ka temma naine ei olle kunnagi keelatu railme päält marjat korjanut ei olle temma töisel innimestel ka kuulutanut, et maa kohhus lubba andnut railme päält marjat korjata; sii kaibus om kiik wõlts, ja wihha pärrast temma päl töstetu. Meit mullemba mötsawahhi Johan Wuhmann ja Peter Allmann ei wotta temma ka tunnistajast, siis mullemba ollewat temma wihkamehhe ja neide wõltsi pääl om temma enda Kohhast wallale wanut.
Mõtsawaht Johann Wuchman tul ette ja tunnist, et hulk innimeisi korjanuwat keeletu railme päält marjat ja sõkkunuwat toll wiisi pääl hirmses palju noore kassu puu mahha, temma keelnut todda marja korjamist nink tahtnut innimeisi railme päält wälja ajada tulnut agga Jaan Opmann mannu nink üttelnut et maakohhus om lubba andnut railme päält marjat korjada, tolle pääl ei ollewa agga innimeisi mitte ännamb railme päält ärra lainuwat, enge ikka eddessi marjat korjanuwat nink kahju teinuwat; Wihhamees temma ei olle Jaan Opmanniga, agga maja pärrast ollewat temmal kül Jaan Opmanni ülle kaibamist.
Mõtsawaht Peter Allmann tul ette ja aüttel, et wannast olnut temma kül Jaan Opmanniga wihhamees, agga parhilla mitte, nink tunnist et temma näinut kui Johan Wuchmann marja korjajat railme päält tahtnut wälja ajata, Jaan Opmann üttelnut agga, et maakohhus andnut lubba iggast paigast marjat korjata, kelle pääl innimeisi weel julgemast läinuwat ja ikka eddessi marjat korjanud.
Moistus: Koggokonna kohhus arwap et ne mullemba mõtsawahhi Johan Wuchmann ja Peter Allmann ommawa Jaan Opmanni wihhamehhe siis mullemba ommawa Jaan Opmanni pääl kaibanuwat, päälegi ei olle mõtsawahtJohan Wuchmann oma tötes tunnistusse toetamises mitte ütte railme pääl tükkinüid innimesset pandistanud. Mõtsawalitsus J. Jürgenson ei woi selgest tehha, et Jaan Opmann innimeisi ülles kihhutanut; piap rahhule jääma.
Pähkohtomees: Johan Hansen XXX
Kohtomees: Ado Ottas XXX
Kohtomees: Jakob Jansen XXX
Moistus sai kuulutut, nink suuremba Kohto käimisse õppetusse kirri wälja andta.
Sel 27mal Oktobri k.p. 1867
Mõtsawalitsus J. Jürgenson kaibap, et üks hulk innimeisi korjanuwat keeletu railme päält marjat, mõtsawaht Johan Wuchmann tulnut mannu ja tahtnut wälja ajata neit innimeisi railme päält, wanna mõtsawaht Jaan Opmann tulnut agga nink üttelnut: ,,Mõtsawaht ei ka mõtsawalitsus ei tohi keelda marjat korjata, siis Maakohhus om si lubba andnut, et iggast paigast, olgo mõtsa alt, ehk railme päält, om lubba marjat korjata"! tollepääl ei ollewat ka mitte neit marjakorjajat mõtsawahhi Johan Wuchmanni keelmist kuulnut, enge korjanuwat ikka eddessi railme päält marjat ja sökkunuwat palju noore kassu puud mahha. Mõtsawallitsus pallup, et koggokonna kohhus Jaan Opmanni tolle ülles kihhutamisse eest sädusse perra trahwis. Wannnutud mõtsawaht Peter Almann woip ka tunnistada seda Jaan Opmanni Kihhutamissest.
Jaan Opmann wastutap, et temma ei ka temma naine ei olle kunnagi keelatu railme päält marjat korjanut ei olle temma töisel innimestel ka kuulutanut, et maa kohhus lubba andnut railme päält marjat korjata; sii kaibus om kiik wõlts, ja wihha pärrast temma päl töstetu. Meit mullemba mötsawahhi Johan Wuhmann ja Peter Allmann ei wotta temma ka tunnistajast, siis mullemba ollewat temma wihkamehhe ja neide wõltsi pääl om temma enda Kohhast wallale wanut.
Mõtsawaht Johann Wuchman tul ette ja tunnist, et hulk innimeisi korjanuwat keeletu railme päält marjat ja sõkkunuwat toll wiisi pääl hirmses palju noore kassu puu mahha, temma keelnut todda marja korjamist nink tahtnut innimeisi railme päält wälja ajada tulnut agga Jaan Opmann mannu nink üttelnut et maakohhus om lubba andnut railme päält marjat korjada, tolle pääl ei ollewa agga innimeisi mitte ännamb railme päält ärra lainuwat, enge ikka eddessi marjat korjanuwat nink kahju teinuwat; Wihhamees temma ei olle Jaan Opmanniga, agga maja pärrast ollewat temmal kül Jaan Opmanni ülle kaibamist.
Mõtsawaht Peter Allmann tul ette ja aüttel, et wannast olnut temma kül Jaan Opmanniga wihhamees, agga parhilla mitte, nink tunnist et temma näinut kui Johan Wuchmann marja korjajat railme päält tahtnut wälja ajata, Jaan Opmann üttelnut agga, et maakohhus andnut lubba iggast paigast marjat korjata, kelle pääl innimeisi weel julgemast läinuwat ja ikka eddessi marjat korjanud.
Moistus: Koggokonna kohhus arwap et ne mullemba mõtsawahhi Johan Wuchmann ja Peter Allmann ommawa Jaan Opmanni wihhamehhe siis mullemba ommawa Jaan Opmanni pääl kaibanuwat, päälegi ei olle mõtsawahtJohan Wuchmann oma tötes tunnistusse toetamises mitte ütte railme pääl tükkinüid innimesset pandistanud. Mõtsawalitsus J. Jürgenson ei woi selgest tehha, et Jaan Opmann innimeisi ülles kihhutanut; piap rahhule jääma.
Pähkohtomees: Johan Hansen XXX
Kohtomees: Ado Ottas XXX
Kohtomees: Jakob Jansen XXX
Moistus sai kuulutut, nink suuremba Kohto käimisse õppetusse kirri wälja andta.
