Tulli ette Mõisa Wallitsus all nimetud kaibusega. Mõisa wallitseja, kes minnewal pühhapäewal se on 10mal selle ku Tesipäwal Ranna mõisa sõitnud ja seald tahtnud eddesi Mustwe ladale sõita kulnud et päew enne sedda üks Alliko mõisa poisTicheda küllas nentda oddawast tahtnud heinu müija ja ka müinud et mõnned wennelased, kes neid ostnuwad, need sammad taggasi annuwad, sest arwanuwad warrastud ollema. Nenda kui Mõisa karjus Märt Kaur ennast reedi Ninna külla olli pallunud, siis tahtnud se mõisa wallitseja tedda
kasa wõtta, ja saatnud Jaan Moggoma, ilma et sellele middagi sest asjast räkinud temma järrele, agga Märt Kaur ükspainis mitte sedda käsku polle kuulnud, wait paggenud mõisast ärra, ja olnud paggenemas kunni tänna õhtu poleni, kui Mihkel Kriska ja temma wend Jürri Kaur Mõisa wallitsuse kässo peale, on kinniwõtnuwad. Ommedos on Mõisa Wallitsus teada sanud parwe kõrtsimehhe sullase käest, et Märt Kaur on punnaka Ratsa hobbusega esmaspa hommoko ennast parwest üllelasknud wija, agga parwe ülle sealt ennam taggasi polle tulnud, et temma Ticheda küllas on 15 leisikad linnu olnud ärra müinud, agga et need linnad ollewa tel temmale taggasi antud, mutko kudda räkis. 1. Mõisniku Waska sullane ühhe wennelase Sergei kätte 2 leisiked ja 2. Jakob Lautemetsa räkimisse peale ühhe teise wennelasse Tetska kätte 4 leisiked. Kükital sai leitud Mõisa linnu Kükita kaupmehhe juures, kes ütleb ostnud 5 leisiked, ja weel ühhe wenne naise mehhe jures, agga selle külla Raja perremees, kes ka neid sinna ostnud, kudda Mõisniku Waska sullaselle temma sullane räkinud, salgas sedda ärra. Ka andis Mõisa wallitsus koggukonna kohtole teada, et Märt Kaur redi õhta on ilma lubbata Mõisa hobbese ühhe Mõisa kresla ette pannud ja wenna perremehhe Jürri Kauri koddo lähnud ja et sel sammal ösel ka se samma wend Jürri Kaur, kes rehhe pappilt on ilma lubbata koddo lähnud ja on Märt Kauri wennekülla saatnud. Mõisa linnu olnud keldris 4093 naela, nüüd agga ollema , kudda koggukonna kohhus issi leidnud 3702 naela, ja selle perrast ollewa waja 391 naela ehk 19 leisiked ja 11 naela.
Keldris olli nähha et treppi külges, mis lugi jure lähheb ollid linna märgid ja ka seal kohhal kattuse jures, kus sesamma olli lahti mutrud ja ka maa peal ja kellest nähha on et linnad lae peale winud ja need sammad sest ärra murtud kohhast wälja wissinud, ka selle kresla külges, kellega Märt Kaur Redi ösel palja maaga issa jure lähnud, leiti linna märgid. sest on nähha et Märt Kaur need warrastud linna, mis wenne külla müinud selle kreslaga wenna juure winud need warrastud linna, mis wenne jure winud ja sealt eddesi tallitanud.
Selle peale sai küssitud Märt Kauri ja kostis et temma Mõisa linna mitte ei olle warrastanud, temma on agga wõtnud, kui temmale lubba antud wenne külla saapaste järrele minna ilma lubbata mõisa hobbose ja kresla kuri alt ja tehnud sedda sellepärast et issal, kes temma assemelle piddanud jäma kirjan ollewa Mõisa tulla. Et käll palgus olnud, siis temma wõtnud kresla sellepärrast, et wankri peal olnuwad õlled, Kui mõisast lähnud olnuwad kõik rahwas weel üllewal, agga kui wenna jure sanud, kes kaks wersta mõisast ollewa, magganud ja koddo rahwas. Temma saatnud issaga hobbose kreslaga mõisa ja heitnud maggama. Kukke laulu ajal tõusnud ülles , märnud wankri ärra. kus emma tuld näidanud. Sel ajal tulnud ka wend Jürri Kaur kes mõisa rehepapp, koddo ja lasknud tedda rehhe alluse ja õwwe werrawast wälja. Eddesi minnes leidnud Rütli wäljal kaks wõerast meest, ja need weddanuwad möda paljast maad kelgude peal linnu. Need pallunuwad tedda linnu Ommedo wija ja lubbanuwad 1 Rub, hõbbedat selle eest. Temma siis wõtnud need linnad, ja nimmelt 8 tükki enda peale ja lähnud ühhes meestega, kes paljast maad müda kelgosid järrele weddanuwad Ranna mõisa kaudu Ommedose on 15 wersta, agga ei olle ei Rütli , eiRanna mõisaei ka Säritsa kõrtsi sisse lähnud, ka neid mehhi temma ei tunne. Nemad jänuwad Ommedo mahha ja pallunuwad tedda neid linnu ärra müija üks leisik 1 Rub. 20 kop. eest. Temma lasknud ennast ülle parwe wija ja kui Tihhedalle sanud olnud suur walge. Need linnad müinud temma 2 leisikedTihhedalle ja 8 leisiked Kükkita kaupmehhele ja üttelnud eggas kohhas et linnad ollewa temma ommad. Tichedal wõetud linnad temma käest ilma rahhata ärra, agga Kükital sanud kaupmehhe käest 960 kop. Sest rahhast annud temma seppisse eest 1 R. 50 kop, 1 rub, parwe rahha ja se wimse rahha wõtnud temma käest Roo metsas need mehhed jälle ärra , kes need linnu annuwad temale müija. Temma ei tea mes perrast pühhapä ösel, kui Herra tedda Ranna mõisa lasnud kutsuda, sinna ei olle lähnud, ka on temma ommas rummaluses perrast sedda ärra peitnud, agga esmaspäewal ja peale selle ülle Ommedo parwe ei ratsa ei ka jalla ei olle lähnud. Mõisa kreslaga lähnud möda heinamad kunni Matsi Juhhanni wälja jure se on liggi Issa koddo. Jürri Kaur, kes Märt Kauri wend on, kostis et temma lasknud Redi ösist omma norema wenna tulla Rehhe jure ja lähnud issi ösel ilma mõisa lubbata koddo, sest tahtnud Kallaselle minna, agga kui wenna seal ees leidnud ja kuulnud et temma Ninnale lähheb, siis pallunud tedda omma Sepa asju ka tallitada ja saatnud tedda rehhe alluse ja õwwe werawast wälja, ja peale selle lähnud tarre ja heitnud maggama, agga wennal linnu peal ei olle olnud. Tikkusid on temma nelja päewal öest wõtnud et rehhe jures tuld ülles wõtta.
Mõistetud. Märt Kauri panna wahhi alla kunni homneni.
Märt Kiesel xxx
Josep Otterklau xxx
Karel Lea xxx
Tulli ette Mõisa Wallitsus all nimetud kaibusega. Mõisa wallitseja, kes minnewal pühhapäewal se on 10mal selle ku Tesipäwal Ranna mõisa sõitnud ja seald tahtnud eddesi Mustwe ladale sõita kulnud et päew enne sedda üks Alliko mõisa poisTicheda küllas nentda oddawast tahtnud heinu müija ja ka müinud et mõnned wennelased, kes neid ostnuwad, need sammad taggasi annuwad, sest arwanuwad warrastud ollema. Nenda kui Mõisa karjus Märt Kaur ennast reedi Ninna külla olli pallunud, siis tahtnud se mõisa wallitseja tedda
kasa wõtta, ja saatnud Jaan Moggoma, ilma et sellele middagi sest asjast räkinud temma järrele, agga Märt Kaur ükspainis mitte sedda käsku polle kuulnud, wait paggenud mõisast ärra, ja olnud paggenemas kunni tänna õhtu poleni, kui Mihkel Kriska ja temma wend Jürri Kaur Mõisa wallitsuse kässo peale, on kinniwõtnuwad. Ommedos on Mõisa Wallitsus teada sanud parwe kõrtsimehhe sullase käest, et Märt Kaur on punnaka Ratsa hobbusega esmaspa hommoko ennast parwest üllelasknud wija, agga parwe ülle sealt ennam taggasi polle tulnud, et temma Ticheda küllas on 15 leisikad linnu olnud ärra müinud, agga et need linnad ollewa tel temmale taggasi antud, mutko kudda räkis. 1. Mõisniku Waska sullane ühhe wennelase Sergei kätte 2 leisiked ja 2. Jakob Lautemetsa räkimisse peale ühhe teise wennelasse Tetska kätte 4 leisiked. Kükital sai leitud Mõisa linnu Kükita kaupmehhe juures, kes ütleb ostnud 5 leisiked, ja weel ühhe wenne naise mehhe jures, agga selle külla Raja perremees, kes ka neid sinna ostnud, kudda Mõisniku Waska sullaselle temma sullane räkinud, salgas sedda ärra. Ka andis Mõisa wallitsus koggukonna kohtole teada, et Märt Kaur redi õhta on ilma lubbata Mõisa hobbese ühhe Mõisa kresla ette pannud ja wenna perremehhe Jürri Kauri koddo lähnud ja et sel sammal ösel ka se samma wend Jürri Kaur, kes rehhe pappilt on ilma lubbata koddo lähnud ja on Märt Kauri wennekülla saatnud. Mõisa linnu olnud keldris 4093 naela, nüüd agga ollema , kudda koggukonna kohhus issi leidnud 3702 naela, ja selle perrast ollewa waja 391 naela ehk 19 leisiked ja 11 naela.
Keldris olli nähha et treppi külges, mis lugi jure lähheb ollid linna märgid ja ka seal kohhal kattuse jures, kus sesamma olli lahti mutrud ja ka maa peal ja kellest nähha on et linnad lae peale winud ja need sammad sest ärra murtud kohhast wälja wissinud, ka selle kresla külges, kellega Märt Kaur Redi ösel palja maaga issa jure lähnud, leiti linna märgid. sest on nähha et Märt Kaur need warrastud linna, mis wenne külla müinud selle kreslaga wenna juure winud need warrastud linna, mis wenne jure winud ja sealt eddesi tallitanud.
Selle peale sai küssitud Märt Kauri ja kostis et temma Mõisa linna mitte ei olle warrastanud, temma on agga wõtnud, kui temmale lubba antud wenne külla saapaste järrele minna ilma lubbata mõisa hobbose ja kresla kuri alt ja tehnud sedda sellepärast et issal, kes temma assemelle piddanud jäma kirjan ollewa Mõisa tulla. Et käll palgus olnud, siis temma wõtnud kresla sellepärrast, et wankri peal olnuwad õlled, Kui mõisast lähnud olnuwad kõik rahwas weel üllewal, agga kui wenna jure sanud, kes kaks wersta mõisast ollewa, magganud ja koddo rahwas. Temma saatnud issaga hobbose kreslaga mõisa ja heitnud maggama. Kukke laulu ajal tõusnud ülles , märnud wankri ärra. kus emma tuld näidanud. Sel ajal tulnud ka wend Jürri Kaur kes mõisa rehepapp, koddo ja lasknud tedda rehhe alluse ja õwwe werrawast wälja. Eddesi minnes leidnud Rütli wäljal kaks wõerast meest, ja need weddanuwad möda paljast maad kelgude peal linnu. Need pallunuwad tedda linnu Ommedo wija ja lubbanuwad 1 Rub, hõbbedat selle eest. Temma siis wõtnud need linnad, ja nimmelt 8 tükki enda peale ja lähnud ühhes meestega, kes paljast maad müda kelgosid järrele weddanuwad Ranna mõisa kaudu Ommedose on 15 wersta, agga ei olle ei Rütli , eiRanna mõisaei ka Säritsa kõrtsi sisse lähnud, ka neid mehhi temma ei tunne. Nemad jänuwad Ommedo mahha ja pallunuwad tedda neid linnu ärra müija üks leisik 1 Rub. 20 kop. eest. Temma lasknud ennast ülle parwe wija ja kui Tihhedalle sanud olnud suur walge. Need linnad müinud temma 2 leisikedTihhedalle ja 8 leisiked Kükkita kaupmehhele ja üttelnud eggas kohhas et linnad ollewa temma ommad. Tichedal wõetud linnad temma käest ilma rahhata ärra, agga Kükital sanud kaupmehhe käest 960 kop. Sest rahhast annud temma seppisse eest 1 R. 50 kop, 1 rub, parwe rahha ja se wimse rahha wõtnud temma käest Roo metsas need mehhed jälle ärra , kes need linnu annuwad temale müija. Temma ei tea mes perrast pühhapä ösel, kui Herra tedda Ranna mõisa lasnud kutsuda, sinna ei olle lähnud, ka on temma ommas rummaluses perrast sedda ärra peitnud, agga esmaspäewal ja peale selle ülle Ommedo parwe ei ratsa ei ka jalla ei olle lähnud. Mõisa kreslaga lähnud möda heinamad kunni Matsi Juhhanni wälja jure se on liggi Issa koddo. Jürri Kaur, kes Märt Kauri wend on, kostis et temma lasknud Redi ösist omma norema wenna tulla Rehhe jure ja lähnud issi ösel ilma mõisa lubbata koddo, sest tahtnud Kallaselle minna, agga kui wenna seal ees leidnud ja kuulnud et temma Ninnale lähheb, siis pallunud tedda omma Sepa asju ka tallitada ja saatnud tedda rehhe alluse ja õwwe werawast wälja, ja peale selle lähnud tarre ja heitnud maggama, agga wennal linnu peal ei olle olnud. Tikkusid on temma nelja päewal öest wõtnud et rehhe jures tuld ülles wõtta.
Mõistetud. Märt Kauri panna wahhi alla kunni homneni.
Märt Kiesel xxx
Josep Otterklau xxx
Karel Lea xxx
