Sai kutsutud ette Marri Nõmme ja küssimiste wastu kostis ,, Temma teniwa selle walla perremehhe Jürri Kauri jures ja kui minnewa Redi öse selle perremehe wend Märt Kaur koddo tulnud temma kõige perrerahwaga jo magganud, agga sedda temma ei tea kaua nemmad on magganuwad ja nimmelt olnud koddo perre mehhe issa ja emma, perremehhe weike wend Jaan, agga teine wend Jakob olnud emmast sadetud õhta perremehhe Jürri Kauri järrele et tulleks Rehhe jurest ärra ja lähheks Kallaselle rahha otsima. Kui perremehhe wend Märt Kaur koddo tulnud, siis temma puhkanud tulli ülles ja sesamma saatnud issa mõisa hobbosega taggasi et piddanud temma asemel karja järrele watama. Märt Kaur heitnud peale selle laste wodi maggama, agga emma kutsunud enda kambri, kus ka issa wodi seisma. Sedda temma weel mälletab et issa ei olle paljaga tahtnud hobbost anda ja käsknud õiget teed jalla minna. Enne kukke laulo tõusnud Märt Kaur ülles, märinud wankri ärra ja emma näidanud tuld, ja siis kukk laulnud ja sell ajal tulnud ka peremees Jürri Kaur mõisa rehhepp koddo, heitnud pikkali, agga kui Märt Rehhe alt sisse tulnud, siis tõusnud ülles, küssinud wenna käest kohhe lähheb ja miks nenda warra lähheb selle wasto kostnud sesamma et warra tarwis ollewa minna; peale selle tõusnuwad mõllemat wennad, Jürri lükanud ommad sapa piad mahha ja tahtnud ka essi minna. Peale selle pannuwad Ridesse ja lähnuwad wälja, Jürri Kaur lasknud tedda rehhe alluse werrawast wälja, olnud tük aiga ärra ja kui siis taggasi tulnud, siis üttelnud et lasknud Merdi õwwe wärawast wälja, agga üttelnud et Mert kelanud tedda wenne külla minna se perremees heitnud peale selle maggama si lähnud kui walge olnud jälle rehhe jure. Enne sedda Jürri Kaur kunnagi össiti koddo ei olle käinud.
Tõnnis Kaur kostis et kui temma poeg Märt koddo tulnud ja temma käest hobbust on küssinud siis temma hobbost ei olle lubbanud ja juhhatanud jalla õige tee ja winud Mõisa hobbose kreslaga mõisa ja jänud poja assemelle karja. Sedda küll pannud immeks et palja maaga poeg kreslaga tulnud agga muud temma poja käest ei olle sanud küssida, kui kas ka lubba küssisid.
Marri Kaur, kes Märt Kauri emma kostab Selleperrast kutsunud poja kambri sängi kus issa magganud, et seal olnud pehmem maggada kui tuas põrmanda peal, agga sängis ollewa ka õlled pea all, agga paddi, agga sedda temma ei olle kulnud, et issa temmale hobbest ei olle lubbanud. Muu asju temma rääkis nenda kui Marri Nõmme.
Märt Kaur tunnistab et temma ja nimmelt Neljapäe õhto kattustest sisse lähnud ja linnu warrastanud, ja need linnad on temma ärra winud kodo õhto ja pannud need pool wersta isast mahha, wend Jürri ei ka teised sest wargusest ei teawa.
Karel Lautemets tunnistab et linnad on Tõise mõdoga sanud wasta wõetud , kirja pantud ja linnad keldri ja sealt linnu ei olle saanud mitte wõetud,
Mõisa hinna kirja järrele peab ollema 4093 naela, kohtumehhed leisid 3702 naela, ja selle järrele on warrastud 392 naela ehk 19 leisikad . 11 naela neist linnadest on kohtumees Josep Otterklau ärra tonud 5 leisikad 8 naela, ja 4 leisikad 12 naela länud weel wenne külla; selle järrele tulleb tassuda mõisale weel 14 leisiked ja 4 naela, kelle igga ühhe leisike eest nõuab mõisa 2 Rub. se on üllepea 28 rubla 40 kop.
Mõistetud. Nenda kui Märt Kaur tunnistab et temma Ridi ösel need linnad mõisast ärra winud ja nenda kui Jürri Kaur sel sammal ösel mõisa rehhe jurest ilma lubbata koddo lähnud, seal Märt Kaurile hobbuse annud ja tedda, kui wargusega lähnud tük öd saatmas olnud, siis on nähha et nemmad ühhes nõus olnuwad ja selleperrast wastawad ja tassuwad, nemad mõllemad sedda kahju. Selle jures sai Märt ja Jürri Kaurile kulutud, et kui üks neist selle mõistmisega rahhu ei olle, et sesamma peab 8 päewa sees protokolli wälja wõtma ja kihhelkonna kohtu kaibama, muido sedda perrast ei wõeta kuulda.
Märt Piibar xxx
Jaak Lautemets xxx
Michel Tõrwa xxx
Sai kutsutud ette Marri Nõmme ja küssimiste wastu kostis ,, Temma teniwa selle walla perremehhe Jürri Kauri jures ja kui minnewa Redi öse selle perremehe wend Märt Kaur koddo tulnud temma kõige perrerahwaga jo magganud, agga sedda temma ei tea kaua nemmad on magganuwad ja nimmelt olnud koddo perre mehhe issa ja emma, perremehhe weike wend Jaan, agga teine wend Jakob olnud emmast sadetud õhta perremehhe Jürri Kauri järrele et tulleks Rehhe jurest ärra ja lähheks Kallaselle rahha otsima. Kui perremehhe wend Märt Kaur koddo tulnud, siis temma puhkanud tulli ülles ja sesamma saatnud issa mõisa hobbosega taggasi et piddanud temma asemel karja järrele watama. Märt Kaur heitnud peale selle laste wodi maggama, agga emma kutsunud enda kambri, kus ka issa wodi seisma. Sedda temma weel mälletab et issa ei olle paljaga tahtnud hobbost anda ja käsknud õiget teed jalla minna. Enne kukke laulo tõusnud Märt Kaur ülles, märinud wankri ärra ja emma näidanud tuld, ja siis kukk laulnud ja sell ajal tulnud ka peremees Jürri Kaur mõisa rehhepp koddo, heitnud pikkali, agga kui Märt Rehhe alt sisse tulnud, siis tõusnud ülles, küssinud wenna käest kohhe lähheb ja miks nenda warra lähheb selle wasto kostnud sesamma et warra tarwis ollewa minna; peale selle tõusnuwad mõllemat wennad, Jürri lükanud ommad sapa piad mahha ja tahtnud ka essi minna. Peale selle pannuwad Ridesse ja lähnuwad wälja, Jürri Kaur lasknud tedda rehhe alluse werrawast wälja, olnud tük aiga ärra ja kui siis taggasi tulnud, siis üttelnud et lasknud Merdi õwwe wärawast wälja, agga üttelnud et Mert kelanud tedda wenne külla minna se perremees heitnud peale selle maggama si lähnud kui walge olnud jälle rehhe jure. Enne sedda Jürri Kaur kunnagi össiti koddo ei olle käinud.
Tõnnis Kaur kostis et kui temma poeg Märt koddo tulnud ja temma käest hobbust on küssinud siis temma hobbost ei olle lubbanud ja juhhatanud jalla õige tee ja winud Mõisa hobbose kreslaga mõisa ja jänud poja assemelle karja. Sedda küll pannud immeks et palja maaga poeg kreslaga tulnud agga muud temma poja käest ei olle sanud küssida, kui kas ka lubba küssisid.
Marri Kaur, kes Märt Kauri emma kostab Selleperrast kutsunud poja kambri sängi kus issa magganud, et seal olnud pehmem maggada kui tuas põrmanda peal, agga sängis ollewa ka õlled pea all, agga paddi, agga sedda temma ei olle kulnud, et issa temmale hobbest ei olle lubbanud. Muu asju temma rääkis nenda kui Marri Nõmme.
Märt Kaur tunnistab et temma ja nimmelt Neljapäe õhto kattustest sisse lähnud ja linnu warrastanud, ja need linnad on temma ärra winud kodo õhto ja pannud need pool wersta isast mahha, wend Jürri ei ka teised sest wargusest ei teawa.
Karel Lautemets tunnistab et linnad on Tõise mõdoga sanud wasta wõetud , kirja pantud ja linnad keldri ja sealt linnu ei olle saanud mitte wõetud,
Mõisa hinna kirja järrele peab ollema 4093 naela, kohtumehhed leisid 3702 naela, ja selle järrele on warrastud 392 naela ehk 19 leisikad . 11 naela neist linnadest on kohtumees Josep Otterklau ärra tonud 5 leisikad 8 naela, ja 4 leisikad 12 naela länud weel wenne külla; selle järrele tulleb tassuda mõisale weel 14 leisiked ja 4 naela, kelle igga ühhe leisike eest nõuab mõisa 2 Rub. se on üllepea 28 rubla 40 kop.
Mõistetud. Nenda kui Märt Kaur tunnistab et temma Ridi ösel need linnad mõisast ärra winud ja nenda kui Jürri Kaur sel sammal ösel mõisa rehhe jurest ilma lubbata koddo lähnud, seal Märt Kaurile hobbuse annud ja tedda, kui wargusega lähnud tük öd saatmas olnud, siis on nähha et nemmad ühhes nõus olnuwad ja selleperrast wastawad ja tassuwad, nemad mõllemad sedda kahju. Selle jures sai Märt ja Jürri Kaurile kulutud, et kui üks neist selle mõistmisega rahhu ei olle, et sesamma peab 8 päewa sees protokolli wälja wõtma ja kihhelkonna kohtu kaibama, muido sedda perrast ei wõeta kuulda.
Märt Piibar xxx
Jaak Lautemets xxx
Michel Tõrwa xxx
