Wõru walla kohus Wõru walla majas sel 7 aprilil 1908 aastal

                                       Kohtu eesistuja J. Raag

          Juures ollid        Kohtu liige J. Loos

                                       Kohtu liige T. Müürsep

Ette tullid Wõru walla Peebu talu N 86 omanikud Jaan nink Mihkel Koiwsaar, talu pojad, nink Räppina walla talu poeg Jakob Kristjaani poeg Warusk andsid üles et nemad eneste wahel, Jaan nink Mihkel Koiwsaar ühelt poolt ja Jakob Warusk wahel teiselt poolt suu sõnalise leppingu omma teinud mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa

Lepping om järgmine

Jaan nink Mihkel Kõiwsaar annawa nende omanduses olewast Palometsa talo maast 6 nurme mille arwus ühe nurme peal rüga seisab, ja teised 5 nurme rentnikule ära omma neidatu ühes aastas see om 23 aprilist 1908 aastal kooni 23 aprilini 1909 aastal rendile, maha arwata rüa nurmest 2 waka maad kei-

ge rüaga ja nurmest kos kartohwli tulewa panda kaks wakamaad mes mitte rentniku kätte ei saa, see, kummastigi nurmest maha arwatu wakkamaa saab maha arwatud metsa poolsest otsast. Peale eennimitedu põllumaa saab weel rentniku kätte heino maad nimelt Märssoo, Silla soo nink Kundoja niidud sanna man ollew aija maa, uibu aija jagu ja usaija man pedastiku lahidal olew Lombi jago jäwa rendile andjatele.

Rentnik massab selle rendile antud maa eest 90 rubla renti aastast kahes terminis I pool 45 rubla 1 mail 1908 aastal ja teine pool 45 rubla 10 septembril 1908 aastal teep summa üheksakümmend rbl.

Üks nurm tuleb koik terwe nurm ruas külwa teisi nurmi woib rentnik tarwita oma tahtmise järele ainult nurme piire ei woi rikku

Rentnik teep keik töö päewa ja kiudu päiwa Palometsa talo eest, maksab Palometsa talo eest tule kahjode tasomises seltsi liigetele rahalised maksud ja weab seltsi määruse järele materiali kahjo saaja heaks ja nisamoti massab ka Jaama massud Palometsa talo eest.

Hoonetest jääwa rendi peale andjatele tagomine tare, pool talli ruumi wähemb ait, wähemb laut ja mõlemad aidade päälised, teised ruumid jääwa renti peale andjatega ütte pruuki.

Rentnikul ei ole luba renditud maad edasi renti, haino ja olgi nink aganit ei ole rentnikul luba ara müwwa ei ka ära wedada.

Üles kündmise alla tulew maa tuleb sis üles kunda kui rendile andjad seda nõwwawa.

Rentnik ei woi kewadel rohkemb sõnnikud wälja wedada tõu wiljale kui hobuste sonnik, lammaste sigade nink sarwloomade sõnnik jääb kesa peale weda-

da rüa jauks ja rüga tuleb hea seemnega külwa. Rentnik peab rendi platsi peal pidama üks hobune 4 karja elajat (3) kolm lammast ja (3) kolm tsikka, mes ka kautsionis seisawa. Peale ette lugemise leppisiwa kokko et ka lammaste sõnnik tõu wilja jaoks wälja weetud woib saada ja rükka külwab rentnik ainult nii palju kui temale maha külwetud rükka kätte om saanu 

Rendi aig lõppeb ilma üles ütlemata.

                                                        Mihkli Kõiwsaar

                                                       Jaan Kõiwsaar

                                                      Jakon Warusk

1908 aastal aprili kuu 7 päewal 1908 aastal om eenseiswa lepping leppingu tegijatelt suu aõnal walla kohtule ette pantud om nende suu sõnalise seletuse järele sisse kirjotedu leppingu tegijatele pooltele ette loetud mille juure walla kohus tõendab et leppingu tegijad pooled Mihkel Koiwsaar nink Jaan Kõiw-

saar nink Jakob Warusk kes keik palelikuld walla kohtu liikmetele palelikuld tuntawad omma oma käega oma nime eenseiswa leppingule ala kirjotasid.

                                       Kohtu Eesistuja J Raag

                                       Kohtu liige J Loos

                                       Kohtu liige T. Müürsep.

                                                     Kirjotaja M Melz /allkiri/