Tänasel eesnimetatud päewal oliwad awaliku kohtu istumisele ilmunud Jüri Jüri poeg Jürrison ja Juhan Andrese poeg Leppik kui palusiwad oma wahel tehtud rendi kontrahti kinnitada.
Seepeale sai kontraht kohtu ees olejatel awalikult ette luetud, mille tingimistega nad endid rahul tunnistasiwad ja alla kirjutasiwad.
Rentikontraht:
Tänasel allnimetatud päewal on Suure-Kõpu walla liikme ja Upsi talu No 60 omaniku Jüri Jüri poeg Jürisson ja Suure-Kõpu walla liikme Juhan Andrese poeg Leppik wahel allseiswa tintimistega see maa rendi kontraht kümne aasta peale tehtud saanud.
I
Jüri Jürisson rendib oma Upsi talu põllust tükk maad ja heinamaad Juhan Lappikul kohe wälja maksetawa 500 rubla eest kümne aasta peale wälja, see on 23 Aprillist 1891 aastast kuni 23 Aprillini 1901 aastani, kui on need wälja renditawad maa tükkid ja heinamaad Juhan Leppikul nende piiridega tänasel päewal tunnistusmeeste Karl Aunap ja Tönis Friedrichson juures olemisel ette näidatud.
2
Juhan Leppik saab rendikoha juure elamiseks ja pruukimiseks 1 tare, 1 ait, 1 laut ja pesuköök, kui peab need nimetatud hooned Juhan Leppik selle kümne aasta jooksul parandama ja kattused oma pöllu õlgedest tegema, saab aga kui tarwis uued palgid rendiandja käest. Peale selle peab Juhan Leppik üks tükk kople aida ja tükk karjamaa aida, oma puidest rendi andja tahtmist mööda ja järgi tegema. Kui jõe ja oja sillad uuesti teha tulewad, peab Juhan Leppik omalt poolt 50 ladupuud andma kui ise abis tegemas olema ja sildade parandamiseks ka mõned ladupuud omalt poolt andma ja parandama.
3
Juhan Leppik teeb iga aasta kakskord Upsi talu postitee ja annab iga aasta walla pude widamiseks ühe hobusa mehega, niisama peab tulekahju juhtumistel wallas materiali widamiseks üks hobune ja mees andma.
4
Juhan Leppik peab omanikul alla heitlik olema ja ei tohi sinna hoonetesse mis tema käes pruukida ula inimesi ilma omaniku loata elama wõtta.
5
Juhan Leppik peab iga rendi aastal üks süld raudkiwa hoonete parandamiseks õue widama sealt kust omanik kiwid widada annab, ei tohi aga üle kümne wersta kaugel widada olla.
6
Juhan Leppiku kariloomad käiwad ühes omaniku loomatega Upsi talu karjamaal, peab aga omal karjane olema.
7
Kontraht ei saa mitte enne kümne aasta lõppu, ei rendiandja ka mitte rentniku surma läbi murtud.
Karl Aunap ja Tõnis Friedrichson kirjutawad kohtu ees ka omad nimed kontrahti alla kinnituseks et Juhan Leppikul põllu ja heinamaa piirid kätte näitanud.
Jüri Jürisson (allkiri)
K. Aunap (allkiri)
Johan Leppik (allkiri)
Tõnnis Fritrisson (allkiri)
Ustawaks tunnistatud 1890 aastal 2 Augustil Suure-Kõpu kogukonna kohtult. Kontrahti tegijad on näo järgi kohtul tutwad.
Peakohtumees P. Amann (allkiri)
Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)
Tänasel eesnimetatud päewal oliwad awaliku kohtu istumisele ilmunud Jüri Jüri poeg Jürrison ja Juhan Andrese poeg Leppik kui palusiwad oma wahel tehtud rendi kontrahti kinnitada.
Seepeale sai kontraht kohtu ees olejatel awalikult ette luetud, mille tingimistega nad endid rahul tunnistasiwad ja alla kirjutasiwad.
Rentikontraht:
Tänasel allnimetatud päewal on Suure-Kõpu walla liikme ja Upsi talu No 60 omaniku Jüri Jüri poeg Jürisson ja Suure-Kõpu walla liikme Juhan Andrese poeg Leppik wahel allseiswa tintimistega see maa rendi kontraht kümne aasta peale tehtud saanud.
I
Jüri Jürisson rendib oma Upsi talu põllust tükk maad ja heinamaad Juhan Lappikul kohe wälja maksetawa 500 rubla eest kümne aasta peale wälja, see on 23 Aprillist 1891 aastast kuni 23 Aprillini 1901 aastani, kui on need wälja renditawad maa tükkid ja heinamaad Juhan Leppikul nende piiridega tänasel päewal tunnistusmeeste Karl Aunap ja Tönis Friedrichson juures olemisel ette näidatud.
2
Juhan Leppik saab rendikoha juure elamiseks ja pruukimiseks 1 tare, 1 ait, 1 laut ja pesuköök, kui peab need nimetatud hooned Juhan Leppik selle kümne aasta jooksul parandama ja kattused oma pöllu õlgedest tegema, saab aga kui tarwis uued palgid rendiandja käest. Peale selle peab Juhan Leppik üks tükk kople aida ja tükk karjamaa aida, oma puidest rendi andja tahtmist mööda ja järgi tegema. Kui jõe ja oja sillad uuesti teha tulewad, peab Juhan Leppik omalt poolt 50 ladupuud andma kui ise abis tegemas olema ja sildade parandamiseks ka mõned ladupuud omalt poolt andma ja parandama.
3
Juhan Leppik teeb iga aasta kakskord Upsi talu postitee ja annab iga aasta walla pude widamiseks ühe hobusa mehega, niisama peab tulekahju juhtumistel wallas materiali widamiseks üks hobune ja mees andma.
4
Juhan Leppik peab omanikul alla heitlik olema ja ei tohi sinna hoonetesse mis tema käes pruukida ula inimesi ilma omaniku loata elama wõtta.
5
Juhan Leppik peab iga rendi aastal üks süld raudkiwa hoonete parandamiseks õue widama sealt kust omanik kiwid widada annab, ei tohi aga üle kümne wersta kaugel widada olla.
6
Juhan Leppiku kariloomad käiwad ühes omaniku loomatega Upsi talu karjamaal, peab aga omal karjane olema.
7
Kontraht ei saa mitte enne kümne aasta lõppu, ei rendiandja ka mitte rentniku surma läbi murtud.
Karl Aunap ja Tõnis Friedrichson kirjutawad kohtu ees ka omad nimed kontrahti alla kinnituseks et Juhan Leppikul põllu ja heinamaa piirid kätte näitanud.
Jüri Jürisson (allkiri)
K. Aunap (allkiri)
Johan Leppik (allkiri)
Tõnnis Fritrisson (allkiri)
Ustawaks tunnistatud 1890 aastal 2 Augustil Suure-Kõpu kogukonna kohtult. Kontrahti tegijad on näo järgi kohtul tutwad.
Peakohtumees P. Amann (allkiri)
Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)
