Mihkel Kiisk tuli ette ja kaebas, et Peeter Lepmann olla teda, Weebruari kuul 1889, hulga rahwa ees wargaks ütelnud, et tema olla Weriora mõisa metsast nelja hobusega palkisi warastanud, is aga sugugi tõsi ei olla, sest tema ei olla kellegi palkisi warastanud, millepärast kohut palus, Peeter Lepmanni, sarnase laimduse eest trahwitada.
Peeter Lepmann kostis selle kaebduse peale, et tema ei olla Mihkel Kiiska ialgi palkide wargaks ütelnud ja ei teadwad sellest midagi.
Mihkel Kiisk andis tunnistajateks selle asja kohta üles Jaan Solomoni ja Joh. Nikopensius Kähri wallast ja Jaan Müür Weriora wallast.
Otsus: Kaebaja ja kaewataw ja tunnistajad teiseks korraks ette kutsuda.
Mihkel Kiisk tuli ette ja kaebas, et Peeter Lepmann olla teda, Weebruari kuul 1889, hulga rahwa ees wargaks ütelnud, et tema olla Weriora mõisa metsast nelja hobusega palkisi warastanud, is aga sugugi tõsi ei olla, sest tema ei olla kellegi palkisi warastanud, millepärast kohut palus, Peeter Lepmanni, sarnase laimduse eest trahwitada.
Peeter Lepmann kostis selle kaebduse peale, et tema ei olla Mihkel Kiiska ialgi palkide wargaks ütelnud ja ei teadwad sellest midagi.
Mihkel Kiisk andis tunnistajateks selle asja kohta üles Jaan Solomoni ja Joh. Nikopensius Kähri wallast ja Jaan Müür Weriora wallast.
Otsus: Kaebaja ja kaewataw ja tunnistajad teiseks korraks ette kutsuda.
