Kohtu istumise protukoll
Keiserliku Majestäti Weneriigi Isewalitseja käsu peale seletas Suure-Kõpu walla kohus omal awalikul istumisel 28 Webruaril 1891 a. eesistja Peet Amann ja kõrwalistjate Märt Riesenberg ja Peet Rosenberg juures olemmisel surnud Suure-Kõpu walla Nõrga talu omaniku Mihkel Kalmet päranduse asja.
Kohtu ette oliwad ilmunud surnud Mihkel Kalmet lesk Mari Kalmet, poeg Jaan, tütar Mari, kui allaealise poja Mihkel Kalmet käemees Jaan Jürison ja andsiwad kohtule sisse surnud Mihkel Kalmetist tehtud testamendi 17 Oktobrist 1890 aastast kui palusiwad seda päranduse testamenti kinnitada.
Sisse antud surnud Mihkel Kalmeti testament sai pärandajatele ette luetud kes seda rahulolemisega tõeks tunnistasiwad, seepeale sai Testament kinnitatud ja aktiraamatusse sisse kirjutatud allseiswalt sõna sõnalt.
Tõstament.
Siin allnimetatud kirjas tunnistab Mihkel Kalmet Suure-Kõpu Nõrga talu pärispidaja, et ta oma liikuwa kui liikumata waranduse oma pärijatele ära on lubanud ja neile ise otsuseks ära olen teinud, et pärast minu surma kõik sellega rahul piawad olema. Oma wanema poja jäädawaks Nõrga talu No 74 pidajaks, noorema poja ja tütrele liikuwad warandust.
Jaan Kalmet, wanem poeg kes Nõrga talu pidajaks jäeb piab esiteks kõik talu peal seiswad wõlad maksma.
Mõisa Striki härrale talu eest 400 rubla.
Peet Juurikale (kolmsada wiiskümmend rubla/:350 rubla mis talu peale laenuks wõetud.
Jaan Jürissonil 240 /kakssada nelikümmend rubla/ talu peale laenuks wõetud.
Jaan Lepikule 60 /kuuskümmend rubla/mis teenistusest sisse jäänud.
Siis kannawad need eesnimetatud rahad kõik protsenti.
Õe Marile 1000 /üks tuhat/ rubla raha ja üks kolme aastane täkk, kaks lehma, üks härg, kolme aastased, üks aastane siga, kolm wana lammast. Kui mehele juhtub saama siis 500 rubla kohe kätte maksma, kui ei saa siis wiis aastad ilma protsentita.
Wenna Mihklele 1000 /ükstuhat/ rubla raha, kolme aastane täkk, kaks härga, üks lehm, kolme aastased, üks aastane siga, 3 wana lammast. Ja koolitab kuni kahekümne ühe aastani kreiskoolis.
Emale üks lehm, kaks lammast, 1/2 aastane siga, lammad niita ja siga iga aasta.
Kasu tütrele Kadri Terienile üks lehm ja lammas.
Wastemõisa wallast Jaan Grünpargi käest on sisse nõuda 111 /sadaüksteist/ rubla mis terwelt poja Jaanile jäeb.
Mihkel Kalmet kes selle tõstamenti tegija olen selle tõstamenti tegemise juure kolm meest kutsunud kes asjast kõik teadwad mis sinna on kirjutud need mehed on Jaan Jürrisson, Jaan Mihkelson, Peet Juurik.
Nõrgal sel 17 Oktobril 1890 a.
Koha omanik Mihkel Kalmet.
Eesseiswat testamenti tunnistawad oma alla kirjatega õigeks:
Jaan Jürrison (allkiri)
Jaan Mihkelson eest Jaan Jürrison
Peet Juurik (allkiri)
F. Jürrison (allkiri)
Jaan Kalmet (allkiri)
Mari Kalmet (allkiri)
Madri Terien (allkiri)
Eesseiswad allakirjutajad on kohtule tuttawad.
Peakohtumees P. Amann (allkiri)
Kohtumees M. Riesenberg (allkiri)
Kohtumees P. Rosenberg (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
Kohtu istumise protukoll
Keiserliku Majestäti Weneriigi Isewalitseja käsu peale seletas Suure-Kõpu walla kohus omal awalikul istumisel 28 Webruaril 1891 a. eesistja Peet Amann ja kõrwalistjate Märt Riesenberg ja Peet Rosenberg juures olemmisel surnud Suure-Kõpu walla Nõrga talu omaniku Mihkel Kalmet päranduse asja.
Kohtu ette oliwad ilmunud surnud Mihkel Kalmet lesk Mari Kalmet, poeg Jaan, tütar Mari, kui allaealise poja Mihkel Kalmet käemees Jaan Jürison ja andsiwad kohtule sisse surnud Mihkel Kalmetist tehtud testamendi 17 Oktobrist 1890 aastast kui palusiwad seda päranduse testamenti kinnitada.
Sisse antud surnud Mihkel Kalmeti testament sai pärandajatele ette luetud kes seda rahulolemisega tõeks tunnistasiwad, seepeale sai Testament kinnitatud ja aktiraamatusse sisse kirjutatud allseiswalt sõna sõnalt.
Tõstament.
Siin allnimetatud kirjas tunnistab Mihkel Kalmet Suure-Kõpu Nõrga talu pärispidaja, et ta oma liikuwa kui liikumata waranduse oma pärijatele ära on lubanud ja neile ise otsuseks ära olen teinud, et pärast minu surma kõik sellega rahul piawad olema. Oma wanema poja jäädawaks Nõrga talu No 74 pidajaks, noorema poja ja tütrele liikuwad warandust.
Jaan Kalmet, wanem poeg kes Nõrga talu pidajaks jäeb piab esiteks kõik talu peal seiswad wõlad maksma.
Mõisa Striki härrale talu eest 400 rubla.
Peet Juurikale (kolmsada wiiskümmend rubla/:350 rubla mis talu peale laenuks wõetud.
Jaan Jürissonil 240 /kakssada nelikümmend rubla/ talu peale laenuks wõetud.
Jaan Lepikule 60 /kuuskümmend rubla/mis teenistusest sisse jäänud.
Siis kannawad need eesnimetatud rahad kõik protsenti.
Õe Marile 1000 /üks tuhat/ rubla raha ja üks kolme aastane täkk, kaks lehma, üks härg, kolme aastased, üks aastane siga, kolm wana lammast. Kui mehele juhtub saama siis 500 rubla kohe kätte maksma, kui ei saa siis wiis aastad ilma protsentita.
Wenna Mihklele 1000 /ükstuhat/ rubla raha, kolme aastane täkk, kaks härga, üks lehm, kolme aastased, üks aastane siga, 3 wana lammast. Ja koolitab kuni kahekümne ühe aastani kreiskoolis.
Emale üks lehm, kaks lammast, 1/2 aastane siga, lammad niita ja siga iga aasta.
Kasu tütrele Kadri Terienile üks lehm ja lammas.
Wastemõisa wallast Jaan Grünpargi käest on sisse nõuda 111 /sadaüksteist/ rubla mis terwelt poja Jaanile jäeb.
Mihkel Kalmet kes selle tõstamenti tegija olen selle tõstamenti tegemise juure kolm meest kutsunud kes asjast kõik teadwad mis sinna on kirjutud need mehed on Jaan Jürrisson, Jaan Mihkelson, Peet Juurik.
Nõrgal sel 17 Oktobril 1890 a.
Koha omanik Mihkel Kalmet.
Eesseiswat testamenti tunnistawad oma alla kirjatega õigeks:
Jaan Jürrison (allkiri)
Jaan Mihkelson eest Jaan Jürrison
Peet Juurik (allkiri)
F. Jürrison (allkiri)
Jaan Kalmet (allkiri)
Mari Kalmet (allkiri)
Madri Terien (allkiri)
Eesseiswad allakirjutajad on kohtule tuttawad.
Peakohtumees P. Amann (allkiri)
Kohtumees M. Riesenberg (allkiri)
Kohtumees P. Rosenberg (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
