Võru: Aktiraamat (1908-1917)
| Leidandmed | EAA.3381.1.31 |
|---|---|
| Kaader | 3 4 5 |
| Daatum | 24.11.1908 |
| Protokolli number | 14 |
| Protokolli teema | 4. Perekonna- ja pärimisasjad |
Wõru walla kohus wõru walla majas sel 24 nowembril 1908 aastal. -
Eesistuja asem. kohtu liige P. Kõiwsaar
Juures ollid Kohtu liige T. Müürsep
Kohtu liige M. Melzow.
Wõru wallas ära surnud Mihkel Mihkli poeg Loosu perijate Katri Mihkli tüttar Sulg sündinu Loosu Ann Mihkli tüttar Loosu nink ära surnud perija Adam Mihkli poeg Loosu perijad: lesk Juuli Loosu sünd Lätt nink Adam Loosu peranduse eest kostja Kusta Ado poeg Lätt poolt kahes eksemplaris kirjalikuld ette pantu surnud Mihkel Mihkli poeg Loosu peranduse jaotamise projekt. ärakiri
Peranduse jaotamise akt.
1908 aastal nowembri kuu 24 päewal olemi meije alnimitedu, surnud Mihkel Mihkli poeg Loosu perijad nimelt Katri Sulg sundinu Loosu, Ann Loosu Mihkli tüttar nink ühe ära surnud perija Adam Loosu läsk Juuli Loosu, peranduse warale nimetadud hoolekandja Kusta Ado poeg Lätt juures olekul, meile; Katre Sulg, Ann Loosu nink Adam Loosule Kreposti akti järele 1906 aastal osas langenud peranduse wara, Wõru walla Tanno talu koht N 70. suur 13,06 tesjatini kõlbliku nink 1,07 tesjatini kolbmata maad, wäärtus talu koha ostmise kondrahti järele (430) nellisada kolmkümmend rubla, meije heneste wahel kokko leppides järgmisel wiisil ära jaotanud:
Iga perija kohta tuleb kolmas osa peranduse warast ent et Katre Sulg nink Ann Loosu peranduse wara ühisele pruukimisele jääwad, siis saawad Adam Loosu perijad ühe kolmanda osa peranduse warast mes loomulikus olekus järgmisel wiisil ära saab jaotedus.
I tük talo maad, kos talu hooned pääl seisawad saab kiik Ann Loosule nink Katre Sulg´le
II maa tük, mis seisab Põhja-hommiku pool talo kohast ja om ümbre piiratud Tanno talu N 69 maadest, Kiwitalu N 81, Peebu talo N 75, Kausta N 76, Peebu talo N 74 ja Tanno talo N 71. ja 72 maadest, saab Ann Loosule ja Katre Sulg´le . -
III Tük maad, seisab põhja pool talu kohast Waimela piiri wasta om ümbre piiratu Waimela moisa maast piiri ojast, Popsi koha N 183, Tanno N 7 1 Kausta N 76 Tanno N 72 Peebu N 75, maadest nink karja teest, sellest maatükist saawad Adam Loosu perijad niipaljo, et üks kolmas osa jaotedawa talu põllu maast wälja teep, järele jäädaw saab Ann Loosule nink Katre Sulg´le . -
IV Tük heinamaad Waimele piiri wasto saab Adam Loosu perijatele. -
V Tük heinamaad, mes seisab talu lähidal, om ümbre piiratu Tanno N 71. ja 72 ja Kausta N 76 ja Mattuse N 80 maadest, saab Katre Sulg´le nink Ann Loo-
sule. -
VI Tük heina maad, nimega "Liitwa heinamaa" Näksi N 68 Leoski N 46, Kusta N 16 ja Tanno N 69 heinamaade wahel saab Katre Sulg nink Ann Loosule. -
VIII Tük heinamaad, mis seisab Kääpa küla lähidal Woo jõe weeren, saab Katre Sulg` le ja Ann Loosule. -
Maa ära jaotamine tuleb maa mõõtja läbi teha lasta, mille juures iga osanik kolmanda jao kulu kannab. - Ann Loosu nink Katre Sulg tulewa wanna talu kohha elama ja saawa kiik need talu koha hooned omale, wälja arwatu üks rehi ilma rehealotseda, mida Adam Loosu perijad hendale ära woiwa wedada. -
Adam Loosu perijad saawad Katre Sule hooned enestele nink lähawa sinna elama, wälja arwata rehe tare, mida Katre Sulg ilma rehealotseda hendale ära woib wedada. Adam Loosu perijad massawa weel Katre Sulg´le paremate hoonete eest nink muude kulude tasomises kolmkümmend kaks (32) rublit ja annab Kääpa heinamaa pääl olewast heina kuhjast poole kuhja Katre Sulg´le. -
Lepping hakab maksma leppingu kinnitamise päewast peale arwates.-
Maha külwetu rüga nink sõnnik jääb selle omaks, kes rüa om maha külwnud nink sonniku tegi ja woib neid ära wedada. - Jaetawa talo massudest, nagu Kroonu, walla, jaama nink kiriku maksudest, mas nüüd omma, ehk weel edespidi peale tulewa, massab iga perija kolmanda osa, niisama teep ka walla töö-
päewad kiik 1 jaanuarist 1909 aastast pääle arwates.
VII Tük heinamaad Willa küla lähidal Woo jõe weeren saab kiik Adam Loosu perijatele.
1908 aastal nowembri kuu 24 päewal om eenseiswa peranduse jaotamise akt Wõru wallas ära surnud talupoja Mihkel Mihkli poeg Loosu perijate, nimelt: Katri Mihkli tüttar Sulg sündinu Loosu, Anna Mihkli tüttar Loosu nink surnud Adam Mihkli poeg Loosu nimel tema perijate, lesk Juuli Loosu nink eestkostja Kusta Lätti, poolt, kirjalikuld kahes eksemplaris ette pantud, om walla kohtu koosistumisel perijatele ette loetud, mille juure weel Wõru walla kohus tõendab et peranduse jaotamise aktile Adam Loosu nimel tema perijad: lesk Juuli Loosu nink eestkostja Kusta Lätt, Katre Sulg mansaisja tema mees Siimon Sulg nink Ann Loosu kes keik walla kohtu kogole palelikuld tuntawa omma nink Wõru walla elawad egaüks oma käega oma nime peranduse jaota-
mise aktile ala kirjotasid et Adam Loosu nink Katri Sulg nink Ann Loosu Kreposti akti järele 1906 aastal 14 decembri N 3314 Mihkel Loosu peranduse perijad omma nink et see peranduse jaotamise akt walla kohtu leppingu raamatusse sisse kirjotedu N 14 al Üks eksemplar perijatele wälja antud teine walla kohtu akti juures alale hoijetud saab, mille juures perijate käest margi massu kaks rbl 50 kop perijatele wälja antu eksemplari peale tempel margi peale pane-
mise läbi sisse sai nõwwetud.
Kohtu Eesistuja as M Järwpõld
Kirjotaja M Melz
Wõru walla kohus wõru walla majas sel 24 nowembril 1908 aastal. -
Eesistuja asem. kohtu liige P. Kõiwsaar
Juures ollid Kohtu liige T. Müürsep
Kohtu liige M. Melzow.
Wõru wallas ära surnud Mihkel Mihkli poeg Loosu perijate Katri Mihkli tüttar Sulg sündinu Loosu Ann Mihkli tüttar Loosu nink ära surnud perija Adam Mihkli poeg Loosu perijad: lesk Juuli Loosu sünd Lätt nink Adam Loosu peranduse eest kostja Kusta Ado poeg Lätt poolt kahes eksemplaris kirjalikuld ette pantu surnud Mihkel Mihkli poeg Loosu peranduse jaotamise projekt. ärakiri
Peranduse jaotamise akt.
1908 aastal nowembri kuu 24 päewal olemi meije alnimitedu, surnud Mihkel Mihkli poeg Loosu perijad nimelt Katri Sulg sundinu Loosu, Ann Loosu Mihkli tüttar nink ühe ära surnud perija Adam Loosu läsk Juuli Loosu, peranduse warale nimetadud hoolekandja Kusta Ado poeg Lätt juures olekul, meile; Katre Sulg, Ann Loosu nink Adam Loosule Kreposti akti järele 1906 aastal osas langenud peranduse wara, Wõru walla Tanno talu koht N 70. suur 13,06 tesjatini kõlbliku nink 1,07 tesjatini kolbmata maad, wäärtus talu koha ostmise kondrahti järele (430) nellisada kolmkümmend rubla, meije heneste wahel kokko leppides järgmisel wiisil ära jaotanud:
Iga perija kohta tuleb kolmas osa peranduse warast ent et Katre Sulg nink Ann Loosu peranduse wara ühisele pruukimisele jääwad, siis saawad Adam Loosu perijad ühe kolmanda osa peranduse warast mes loomulikus olekus järgmisel wiisil ära saab jaotedus.
I tük talo maad, kos talu hooned pääl seisawad saab kiik Ann Loosule nink Katre Sulg´le
II maa tük, mis seisab Põhja-hommiku pool talo kohast ja om ümbre piiratud Tanno talu N 69 maadest, Kiwitalu N 81, Peebu talo N 75, Kausta N 76, Peebu talo N 74 ja Tanno talo N 71. ja 72 maadest, saab Ann Loosule ja Katre Sulg´le . -
III Tük maad, seisab põhja pool talu kohast Waimela piiri wasta om ümbre piiratu Waimela moisa maast piiri ojast, Popsi koha N 183, Tanno N 7 1 Kausta N 76 Tanno N 72 Peebu N 75, maadest nink karja teest, sellest maatükist saawad Adam Loosu perijad niipaljo, et üks kolmas osa jaotedawa talu põllu maast wälja teep, järele jäädaw saab Ann Loosule nink Katre Sulg´le . -
IV Tük heinamaad Waimele piiri wasto saab Adam Loosu perijatele. -
V Tük heinamaad, mes seisab talu lähidal, om ümbre piiratu Tanno N 71. ja 72 ja Kausta N 76 ja Mattuse N 80 maadest, saab Katre Sulg´le nink Ann Loo-
sule. -
VI Tük heina maad, nimega "Liitwa heinamaa" Näksi N 68 Leoski N 46, Kusta N 16 ja Tanno N 69 heinamaade wahel saab Katre Sulg nink Ann Loosule. -
VIII Tük heinamaad, mis seisab Kääpa küla lähidal Woo jõe weeren, saab Katre Sulg` le ja Ann Loosule. -
Maa ära jaotamine tuleb maa mõõtja läbi teha lasta, mille juures iga osanik kolmanda jao kulu kannab. - Ann Loosu nink Katre Sulg tulewa wanna talu kohha elama ja saawa kiik need talu koha hooned omale, wälja arwatu üks rehi ilma rehealotseda, mida Adam Loosu perijad hendale ära woiwa wedada. -
Adam Loosu perijad saawad Katre Sule hooned enestele nink lähawa sinna elama, wälja arwata rehe tare, mida Katre Sulg ilma rehealotseda hendale ära woib wedada. Adam Loosu perijad massawa weel Katre Sulg´le paremate hoonete eest nink muude kulude tasomises kolmkümmend kaks (32) rublit ja annab Kääpa heinamaa pääl olewast heina kuhjast poole kuhja Katre Sulg´le. -
Lepping hakab maksma leppingu kinnitamise päewast peale arwates.-
Maha külwetu rüga nink sõnnik jääb selle omaks, kes rüa om maha külwnud nink sonniku tegi ja woib neid ära wedada. - Jaetawa talo massudest, nagu Kroonu, walla, jaama nink kiriku maksudest, mas nüüd omma, ehk weel edespidi peale tulewa, massab iga perija kolmanda osa, niisama teep ka walla töö-
päewad kiik 1 jaanuarist 1909 aastast pääle arwates.
VII Tük heinamaad Willa küla lähidal Woo jõe weeren saab kiik Adam Loosu perijatele.
1908 aastal nowembri kuu 24 päewal om eenseiswa peranduse jaotamise akt Wõru wallas ära surnud talupoja Mihkel Mihkli poeg Loosu perijate, nimelt: Katri Mihkli tüttar Sulg sündinu Loosu, Anna Mihkli tüttar Loosu nink surnud Adam Mihkli poeg Loosu nimel tema perijate, lesk Juuli Loosu nink eestkostja Kusta Lätti, poolt, kirjalikuld kahes eksemplaris ette pantud, om walla kohtu koosistumisel perijatele ette loetud, mille juure weel Wõru walla kohus tõendab et peranduse jaotamise aktile Adam Loosu nimel tema perijad: lesk Juuli Loosu nink eestkostja Kusta Lätt, Katre Sulg mansaisja tema mees Siimon Sulg nink Ann Loosu kes keik walla kohtu kogole palelikuld tuntawa omma nink Wõru walla elawad egaüks oma käega oma nime peranduse jaota-
mise aktile ala kirjotasid et Adam Loosu nink Katri Sulg nink Ann Loosu Kreposti akti järele 1906 aastal 14 decembri N 3314 Mihkel Loosu peranduse perijad omma nink et see peranduse jaotamise akt walla kohtu leppingu raamatusse sisse kirjotedu N 14 al Üks eksemplar perijatele wälja antud teine walla kohtu akti juures alale hoijetud saab, mille juures perijate käest margi massu kaks rbl 50 kop perijatele wälja antu eksemplari peale tempel margi peale pane-
mise läbi sisse sai nõwwetud.
Kohtu Eesistuja as M Järwpõld
Kirjotaja M Melz