Astus ette Jurri Petris ja kaebas, et Jaan Tombak on selle, nende kätte moisa maast piddada antud heinama tükki parrema pole ennese lubbaga ärraniitnud; selle heinama ollid nemmad issekeskis nenda jagganud, et mollemad piddid sest ühhetassa kasso sama.

Selle järrel sai Jaan Tombak ettekutsutud ja räkis wälja: Kui minna olleksin selle pole heinamat, mis Jurri Petris mulle kättejuhhatas, niitnud, olleks temmale ennam metsajanud, kui minnul; ma ei sanud sealt ka ennam heino kui temma.

Et Jaan Tombak omma heinad, ülle tallitaja keelmisse, sui kohhe ärraweddanud, olli ta süiallune, ja ei woinudenna, arro sada, kuipalju ta rohkem sai; agga et Jurri Petris middagi tassumist ei noudnud, kui sedda et se jäggaminne, mis nemmad sui teinud piddi jäma, moistis kog. kohhus, et Jaan Tombak teise sui ja eddaspiddi sedda heinamaad peab niitma kuidas nemmad jautanud on; agga et ta se aasta suremat heina kasso sanud, jääb se mets Jurri Petrissele ja temma sest ilma.