Astus ette Tallitaja, kaebas moisa herra assemel, et herja mehhel olla piip suus suitsend kui ta olla tühja põhho korwiga rehhe pole läinud; herra olla winakögist wälja tuld ja herjamees olnud winakögi kohhal sihhi peal, herra käsknud pipo omma kätte tua, heriamees põlle annud pipo herra kätte, wiind omma pibo tuppa.

Astus ette heriamees, Mats Woerahants: Jah mol olli piip suus, põhho hoones ei olle mul woimalik pipo tomma, mõttlesin: ma lähhan tühja korwiga tomban sihhi peal minne suitso, agga ni pea kui ma pibo suitsema tombasin, winagöki kohhal sihhi peal, trehwas herra sedda näggema.

Kohhus katsus sedda asja järrele, et herja mees ei olnud pipo mitte põlletanud põhho hone liggidal, ei ka mitte pohkudega täidetud korwi jures, waid sihhi ehk sure tee peal, sepärrast jäi ta ilma trahwimatta, agga sai ka kõwwaste ähwardud, et kui se assi weel üks kord peaks ette juhtuma siis saab kõwwaste trahwitud.