Kohto ette tulli Einmanni Mõisa Tiselär Jaan Tiik, ja kaebas: et minna käisin Einmanni Raja poes, ja piddin pissut kaupa osdma, ja rahwast olli palju ees, läksin kõrtsi sisse, et ootan pissut; sain Napsu ja jän purje, ja ollen oma rahha kõrsi kõõgis watanud, kot olnud poes, ja penike rahha olnud laua peal, ja seal jures olnud Eimanni Mõlder Karel Ueini, ja Otto Uuslal, selle kõrsi perremees; ja 14 Rubla olli mul pabberi rahha kotti sees, se on keige kottiga kadund, ja 45 kop. penikest rahha olli tasgus alles.
Mölder Karel Ueini, tunnistas: et Jaan Tiik, kül Kõrsi kõõgis olli, ja rahha kott olli temal peaos, ja penike rahha laua peal, ja kotti seest raudade wahhelt paistus: üks punnane pabberi rahha nurk; ja tema ajas mind weel Wiina tooma, agga ma ei läinud, sest et meie põllemad jubba parrajast napsu saand ollime, ja siis tema pisdis rahha kotti pahhema poole püksi tasgu, ja penike rahha olli peos, ja pillas laua peale, sealt aitas Otto Uustal, parrema poole püksi tasgu pisda; selle peale minna läksin kõõgist wälja, ja tulin warsti koddo tullema, ja Jaan Tiik ja Otto Uuslall jäid minnust kõõki
Otto Uuslall tunnistas: et Jaan Tiik ja Mölder Karel Ueini kõõgis laua äres ollid, ja rahha luggesid, ja minna, ja Kuilt Kinksep Jürri Rannamees, ja Hans Hallik, ollime teine pool laua otsas, sedda ma agga pannin tähhele: et üks punnane pabberi rahha äär, Jaan Tiigi kottist wälja paistis, kui kott temmal peos olli, agga sedda ma ei pannud mitte tähhale, kuhhu tema selel kotti panni, peale sedda ma pannin tema penikesse rahha 34 kop. parrema poole püksi tasgu, ja seal tasgus olli üks Wotti ka, ja siis wiisin tedda Letti tahha, pannin tooli peale isduma, ja sealt olli tema pörrandale mahha kukkunud, siis wiisin minna tedda Karel Mõtlikuga kõõki, kust Tallitaja, ja walla kirjutaja leitsid tedda, ülles ajasid, ja tedda läbbi otsisid, ja enam rahha kotti leida ep olnud.
Tunnismees Tallitaja Peeter Saar tunnistas: et kui ma kuulda sain: et Jaan Tiik Kõõgis pitkali maas olla, kutsusin walla kirjutaja Mart Parsniku, et tarwis järrel wadata, ja leida olli: et Jaan Tiik pitgali maas olli, ja seal kõõgis laua ääres sidusid: Otto Uuslall, tema Emand Anette, ja wend Karla Uuslall, ja nenda kui meie sisse läksime, läsgisid nemad tedda ette tuppa wia, agga minna ajawsin tedda maast ülles, ja sai läbbi seal samas otsitud, ja rohkem leida ei olnud kui; 45 kopik ja tema siis (Jaan Tiik) ütles et 14 Rb keige kottiga olla kaddund; tulli koddu tullema, ja rahha jäigi kauksesse, peale sedda ütles mulle Kuie walla osdetud kohha perremees, isse kohto kõrwamees Juljus Tamm, et kas Jaan Tiigi rahha kottist kuulda olled saand, wasdus oli minult ei olle, siis käsgis mind Kõrsi tütruku käest küssida, et tütruk teab rääkida, kelle käes kott olund, et mulle ta räkis; selle peale ma tatsin tütruku käest küssida, mis ta piddi rääkima, essiteks salgas tütruk ärra, et tema sest midagi räkida ei tea, ja kui ma sedda nimetasin et tema Juljus Tammele räkinud on, siis melitamisse peale wiimaks ütles: et sedda ma kül naggin et laua äres Jaan Tiigi rahha kott, meie perremehhe Otto Uuslalli käes olli, ja kui ma kõõgist taha tuppa läksin, jäi kott tema kätte; agga sedda ma ei tea kuhhu ta tema panni. Teist kord kui ma weel küssisin kinnituseks, et ehk salgab oma tenistust ärra, wõtsin walla kirjutaja pealt kulama, ja tunnistas ni sama.
Kohto ette sai kutsutud Raja kõrsi tütruk Leena Stoltsen, ja tema käest se nimetud asja ülle tunnistust küssitud, kus jures Leena Stoltsen tunnistas: et Jaan Tiik, Mõlder, ja Otto Uuslall kolmekesdi laua äres ollid, ja penike rahha olli laua peal, ja üks kopik kukkus mahha, sedda lubasid põrranda pühkiale jätta, ja rahha kott olli Jaan Tiigi käes, ma läksni tahha tuppa, ei pannud ennam tähele.
Koggukonna Kohhos ülles wõtnud, ja Keiserliku Ida Järwa Hakenrihtri kohto selletada wälja annud, sest nenda kui Leena Stoltsen tunnistusse teist modi, ja wägga hoidlikult wälja andis. Ja ka surema seadusse kohto selletada arwanud.
Koggukonna Kohto nimmel: H. Mein A. Rosileht H. Kangur
Kohto ette tulli Einmanni Mõisa Tiselär Jaan Tiik, ja kaebas: et minna käisin Einmanni Raja poes, ja piddin pissut kaupa osdma, ja rahwast olli palju ees, läksin kõrtsi sisse, et ootan pissut; sain Napsu ja jän purje, ja ollen oma rahha kõrsi kõõgis watanud, kot olnud poes, ja penike rahha olnud laua peal, ja seal jures olnud Eimanni Mõlder Karel Ueini, ja Otto Uuslal, selle kõrsi perremees; ja 14 Rubla olli mul pabberi rahha kotti sees, se on keige kottiga kadund, ja 45 kop. penikest rahha olli tasgus alles.
Mölder Karel Ueini, tunnistas: et Jaan Tiik, kül Kõrsi kõõgis olli, ja rahha kott olli temal peaos, ja penike rahha laua peal, ja kotti seest raudade wahhelt paistus: üks punnane pabberi rahha nurk; ja tema ajas mind weel Wiina tooma, agga ma ei läinud, sest et meie põllemad jubba parrajast napsu saand ollime, ja siis tema pisdis rahha kotti pahhema poole püksi tasgu, ja penike rahha olli peos, ja pillas laua peale, sealt aitas Otto Uustal, parrema poole püksi tasgu pisda; selle peale minna läksin kõõgist wälja, ja tulin warsti koddo tullema, ja Jaan Tiik ja Otto Uuslall jäid minnust kõõki
Otto Uuslall tunnistas: et Jaan Tiik ja Mölder Karel Ueini kõõgis laua äres ollid, ja rahha luggesid, ja minna, ja Kuilt Kinksep Jürri Rannamees, ja Hans Hallik, ollime teine pool laua otsas, sedda ma agga pannin tähhele: et üks punnane pabberi rahha äär, Jaan Tiigi kottist wälja paistis, kui kott temmal peos olli, agga sedda ma ei pannud mitte tähhale, kuhhu tema selel kotti panni, peale sedda ma pannin tema penikesse rahha 34 kop. parrema poole püksi tasgu, ja seal tasgus olli üks Wotti ka, ja siis wiisin tedda Letti tahha, pannin tooli peale isduma, ja sealt olli tema pörrandale mahha kukkunud, siis wiisin minna tedda Karel Mõtlikuga kõõki, kust Tallitaja, ja walla kirjutaja leitsid tedda, ülles ajasid, ja tedda läbbi otsisid, ja enam rahha kotti leida ep olnud.
Tunnismees Tallitaja Peeter Saar tunnistas: et kui ma kuulda sain: et Jaan Tiik Kõõgis pitkali maas olla, kutsusin walla kirjutaja Mart Parsniku, et tarwis järrel wadata, ja leida olli: et Jaan Tiik pitgali maas olli, ja seal kõõgis laua ääres sidusid: Otto Uuslall, tema Emand Anette, ja wend Karla Uuslall, ja nenda kui meie sisse läksime, läsgisid nemad tedda ette tuppa wia, agga minna ajawsin tedda maast ülles, ja sai läbbi seal samas otsitud, ja rohkem leida ei olnud kui; 45 kopik ja tema siis (Jaan Tiik) ütles et 14 Rb keige kottiga olla kaddund; tulli koddu tullema, ja rahha jäigi kauksesse, peale sedda ütles mulle Kuie walla osdetud kohha perremees, isse kohto kõrwamees Juljus Tamm, et kas Jaan Tiigi rahha kottist kuulda olled saand, wasdus oli minult ei olle, siis käsgis mind Kõrsi tütruku käest küssida, et tütruk teab rääkida, kelle käes kott olund, et mulle ta räkis; selle peale ma tatsin tütruku käest küssida, mis ta piddi rääkima, essiteks salgas tütruk ärra, et tema sest midagi räkida ei tea, ja kui ma sedda nimetasin et tema Juljus Tammele räkinud on, siis melitamisse peale wiimaks ütles: et sedda ma kül naggin et laua äres Jaan Tiigi rahha kott, meie perremehhe Otto Uuslalli käes olli, ja kui ma kõõgist taha tuppa läksin, jäi kott tema kätte; agga sedda ma ei tea kuhhu ta tema panni. Teist kord kui ma weel küssisin kinnituseks, et ehk salgab oma tenistust ärra, wõtsin walla kirjutaja pealt kulama, ja tunnistas ni sama.
Kohto ette sai kutsutud Raja kõrsi tütruk Leena Stoltsen, ja tema käest se nimetud asja ülle tunnistust küssitud, kus jures Leena Stoltsen tunnistas: et Jaan Tiik, Mõlder, ja Otto Uuslall kolmekesdi laua äres ollid, ja penike rahha olli laua peal, ja üks kopik kukkus mahha, sedda lubasid põrranda pühkiale jätta, ja rahha kott olli Jaan Tiigi käes, ma läksni tahha tuppa, ei pannud ennam tähele.
Koggukonna Kohhos ülles wõtnud, ja Keiserliku Ida Järwa Hakenrihtri kohto selletada wälja annud, sest nenda kui Leena Stoltsen tunnistusse teist modi, ja wägga hoidlikult wälja andis. Ja ka surema seadusse kohto selletada arwanud.
Koggukonna Kohto nimmel: H. Mein A. Rosileht H. Kangur
