PROTOKOLL

Vastemõisa: Lepinguraamat (1899-1911)

LeidandmedEAA.3325.1.3
Kaader
13
14
15
16
Daatum11.08.1899
Protokolli number9
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Wastemõisa Wallakohus 11 Augustil 1899 aastal.

Juures oliwad: eesistja J. Tamm ja kõrwalistjad J. Käär ja T. Sander

Wastemõisa walla Uuetahu No 106 talu omanik Tiit Jüri p. Seisler ja Sürgawere walla liige Juhan Juhani poeg Jürgen tullid kohtu ette ja palusid järgnewast endi wahel tehtud kauba kontakti maha kirjutada ja ustawaks tunnistada.

1900 aastal Augusti kuu 11 päewal on Wastemõisa walla Uuetahu No 106 talu peremehe Tiit Seisleri kui rendi peale andja ja Sürgawere walla liikme Juhan Jürgeni kui rendile wõtja wahel järgmine rendi kontakt läbi räägitud ja maha tehtud:

1) Tiit Seisler annab oma talu krundist kahekümne nelja järgimööda aasta peale, se on 23 Aprillist ükstuhat kaheksasada ja üheksakomend üheksandamast aastast kuni 23 Aprillini üks tuhat üheksasada kahekümne kolmandama aastani, rendi peale kolm (3) wakamaad uut maad ja nii sama kolm (3) wakamaad heinamaad sealsamas põllu juures, mis wasta Waiassaare talu piiri tee ja karjamaa wahel on, peale selle lubab Seisler Jürgenile oma talu karjamaal, mis seal juures, kaks lehma ja üks hobune iga suwe karjas käia kuni termini lõpuni.

2) Maade kätte andmisega annab Seisler Jürgenile täielise õiguse omad majad sinna peale üles ehitada, nõnda kuidas Jürgen isi tahab, maad põlluks teha ja põllu ja heinamaa peal kõiki neid töösid ette wõtta, mis tema tarwilikuks arwab ning millest temale kasu ja tulu wõib tulla.

Majad, mis Jürgen ehitab, jääwad ikka tema omaks, ega wõi neid Seisler omale wõtta ehk Jürgeni sundida neid ära lõhkuma ehk ära wedama.

3) Eelnimetud põllumaa eest maksab Jürgen esimese aasta eest, see on 23 Airllist 1899. a kuni 23 Aprillini 1900. a mingid renti, aga järel tulewate aastate eest, se on 23 Aprillist 1900. a kuni 23 Aprillist 1923 a maksab Jürgen Seislerile iga wakamaa põlluks arwatud maa eest iga aasta neli rubla (4 rubl) se on kokku kaksteist kümme rubla (12) renti, seega tuleb Jürgenil kõigi rendi aja eest üleüldse kaks sada seitsekümmend kuus rubla (276) renti maksta. Heinamaa ja karjamaa pruukimise eest ei maksa Jürgen Seislerile midagi.

4) Karjamaad ei tohi Jürgenil ialgi wähem pruukida olla, kui üks dessatin, selle karjamaale, kus Jürgeni loomad käiwad, teewad Seisler ja Jürgen ühe tasa aia ümber, aga aia puud annab Seisler.

Se aid, mis Seisler enne on teinud, jääb ikka tema oamaduseks.

5) Jürgen teeb peale raha rendi Seisleri eest iga aasta ühe korra kaks kirku ehk postimaanteed. Aga kui krooni poolt Uue Tahu talu peale mõni uus kohus peaks pantama, siis peab ka Jürgen seda ühe tasa maa suuruse järgi täitma.

6) Kui Jürgen oma jures wargaid peaks pidama, ehk isi warguse eest trahwitud peaks saama, siis on Seisleril õigus seda kontakti tühjaks tunnistada.

7) Pärast kondrakti aja lõppu wõib Seisler põllud ja heinamaad Jürgeni käest jälle tagasi wõtta.

Et see kondrakt wabal kokkulepimisel on tehtud, selle tõenduseks kirjutawad mõlemad pooled omad nimed alla.

Se kondrakt sai lepituse tegijatel enne alla kirjutamist awalikult ette loetud millega mõlemad täitsa rahul olid.

Tiit Seisler (allkiri)

Juhan Jürgen (allkiri)

Seda tähele pannes, et need inimesed kohtule tutwad on, siis Wastemõisa Wallakohus määrab: Se lepitus ustawaks tunnistada.

Eesistja: J. Tamm (allkiri)

Kõrwalistjad: J. Käärt (allkiri). T. Sander (allkiri)

Wastemõisa Wallakohus 11 Augustil 1899 aastal.

Juures oliwad: eesistja J. Tamm ja kõrwalistjad J. Käär ja T. Sander

Wastemõisa walla Uuetahu No 106 talu omanik Tiit Jüri p. Seisler ja Sürgawere walla liige Juhan Juhani poeg Jürgen tullid kohtu ette ja palusid järgnewast endi wahel tehtud kauba kontakti maha kirjutada ja ustawaks tunnistada.

1900 aastal Augusti kuu 11 päewal on Wastemõisa walla Uuetahu No 106 talu peremehe Tiit Seisleri kui rendi peale andja ja Sürgawere walla liikme Juhan Jürgeni kui rendile wõtja wahel järgmine rendi kontakt läbi räägitud ja maha tehtud:

1) Tiit Seisler annab oma talu krundist kahekümne nelja järgimööda aasta peale, se on 23 Aprillist ükstuhat kaheksasada ja üheksakomend üheksandamast aastast kuni 23 Aprillini üks tuhat üheksasada kahekümne kolmandama aastani, rendi peale kolm (3) wakamaad uut maad ja nii sama kolm (3) wakamaad heinamaad sealsamas põllu juures, mis wasta Waiassaare talu piiri tee ja karjamaa wahel on, peale selle lubab Seisler Jürgenile oma talu karjamaal, mis seal juures, kaks lehma ja üks hobune iga suwe karjas käia kuni termini lõpuni.

2) Maade kätte andmisega annab Seisler Jürgenile täielise õiguse omad majad sinna peale üles ehitada, nõnda kuidas Jürgen isi tahab, maad põlluks teha ja põllu ja heinamaa peal kõiki neid töösid ette wõtta, mis tema tarwilikuks arwab ning millest temale kasu ja tulu wõib tulla.

Majad, mis Jürgen ehitab, jääwad ikka tema omaks, ega wõi neid Seisler omale wõtta ehk Jürgeni sundida neid ära lõhkuma ehk ära wedama.

3) Eelnimetud põllumaa eest maksab Jürgen esimese aasta eest, see on 23 Airllist 1899. a kuni 23 Aprillini 1900. a mingid renti, aga järel tulewate aastate eest, se on 23 Aprillist 1900. a kuni 23 Aprillist 1923 a maksab Jürgen Seislerile iga wakamaa põlluks arwatud maa eest iga aasta neli rubla (4 rubl) se on kokku kaksteist kümme rubla (12) renti, seega tuleb Jürgenil kõigi rendi aja eest üleüldse kaks sada seitsekümmend kuus rubla (276) renti maksta. Heinamaa ja karjamaa pruukimise eest ei maksa Jürgen Seislerile midagi.

4) Karjamaad ei tohi Jürgenil ialgi wähem pruukida olla, kui üks dessatin, selle karjamaale, kus Jürgeni loomad käiwad, teewad Seisler ja Jürgen ühe tasa aia ümber, aga aia puud annab Seisler.

Se aid, mis Seisler enne on teinud, jääb ikka tema oamaduseks.

5) Jürgen teeb peale raha rendi Seisleri eest iga aasta ühe korra kaks kirku ehk postimaanteed. Aga kui krooni poolt Uue Tahu talu peale mõni uus kohus peaks pantama, siis peab ka Jürgen seda ühe tasa maa suuruse järgi täitma.

6) Kui Jürgen oma jures wargaid peaks pidama, ehk isi warguse eest trahwitud peaks saama, siis on Seisleril õigus seda kontakti tühjaks tunnistada.

7) Pärast kondrakti aja lõppu wõib Seisler põllud ja heinamaad Jürgeni käest jälle tagasi wõtta.

Et see kondrakt wabal kokkulepimisel on tehtud, selle tõenduseks kirjutawad mõlemad pooled omad nimed alla.

Se kondrakt sai lepituse tegijatel enne alla kirjutamist awalikult ette loetud millega mõlemad täitsa rahul olid.

Tiit Seisler (allkiri)

Juhan Jürgen (allkiri)

Seda tähele pannes, et need inimesed kohtule tutwad on, siis Wastemõisa Wallakohus määrab: Se lepitus ustawaks tunnistada.

Eesistja: J. Tamm (allkiri)

Kõrwalistjad: J. Käärt (allkiri). T. Sander (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS