Wõru walla kohus Timo walla majas sel 1 juunil 1911 aastal 

                                       Kohtu Eesistuja M. Rocht

        Juures ollid          Kohtu liige M. Plado

                                       Kohtu liige P. Kindsigo.

Ette tullid Timo wallast Timo walla talupoeg Jakob Padari nink Periwalla talupoeg Johan Mihkli poeg Ortus nink andsid üles et nemad eneste wahel suu-

sõnalise leppingu omma teinud mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa.

Leping om järgmine.

Jakob Padari annab omast talo maast 39 wakka maad maad Johan Ortuse kätte poole tera peale ninelt.

          7 wakamaad rükka

          8 wakkamaad kaara maad

          1 wakkamaa nisu maad

          3 wakamaad keswa maad

         2 1/2 wakamaad kartohwlimaad 

         5 wakamaad liina maad

         7 1/2 wakamaad ristikheina 

         5 wakamaad heinamma mida poole  teramees oma kuluga ja ommi tööriistoga poole tera peale andja juhatuse järele peab harima ja põllu kokko panema nink heina tegema

 Põllu külwamise tarwis annab poole tera peale andja seemne nii paljo kui lähab mida poole teramees poole tera peale andjale sügisel tagasi peab andma nii et iga punda seemnes antu wiljale 3 naele kuijumise jauks juure paneb. Töö peab poole tera peale andja juhatuse järele nink poole tera andja poolt määratu ajal tehtud saama.

Lina seemnest ei saa poole tera mees poolt waid ainult linost mes sis pooles saawa jaetud kui puhtas omma tehtu. 

Walla asjuse mes Timo walla talu N 19 pealt nõwwetud saawa peab poole tera mees täütma ja tegema

Rehe peab poole tera mees seltsi rehe peksu massinaga peksma. Rehe peksu massina wedamine ja mas rehe peksu eest maksab poole tera mees kõik.

Rehe peksu tarwis annab poole tera peale andja kütte matteriali nii samoti ka wilja ja lina kuiwatamise jauks nii paljo kui tarwis

Wili saab rehe peksu ajal kaaluga pooles mõõdetud nenda samoti ka ole, hagana ja heinad ja kartohwlid.

Poole teranikul ei ole luba olgi, heinu ja aganaid müwwa ega wälja lainata.

Kesa om poole teranikul tarwita kooni sõnniku weoni nii samoti ka aija maa ja nurme seen kos küün pääl ollew wäike niit.

Poole teranikul peab olema 2 hobust 3 sarwlooma 1 ehk kaks lammast.

Poole tera mees rajub 20 süld palotus puid ja nende puude hagu saab poole tera mees enesele kütte materialis mida tema riita rajab puu ragomise eest poole tera mees maksu ei saa

Elamises saab poole tera mees rehe tare rehealotse üls wäike kammer kos sahwri koja sisen om üks ait pool karja lauta ja nurme pääl pool heina küüni ja hobuside panemises üks wäike laut ja kartohwlide panemises üks wäike keller

Tulega peab ette waatlikuld ümbre käidama  Piibu ja paberossi suitsutamine reh al, laudas, tallis ja õue peal om keelatud

Korsna ja truubid peab poole tera mees iga 3 kuu perast puhastama  tulega ei ole luba õue pal ilma latternata käija 

Elamises peab puhtus ja korda pidama 

Warguse wastu wõtmist ja edasi saatmist ei tohi poole teramees toimenda ei ei tohi ka kahtlaisi isikuid oma juures korteris pidada kui peas seda ette tulema sis om kohast lahti. Poole tera mehel peab omal karjus olema ja poole tera andja kari kaib ka poole tera mehe karjuse hoitmise ala

Poole tera mees peab sügisel 20 wakka maad maad kahe hobuse adraga üles kündma kui kündmata jättab maksab poole tera andjale iga kündmata jäänu wakamaa eest 1 rbl wakka maa kündmise eest. 7 waka maa pealt peab poole tera mes kiwi ära korjama ja ära wedama. Poole tera mees peab suwel 25 

koormat sammelt kokko panema ja kodo wedama karjale ala panemises hobuste ja karja söötmise jauks ei anna poole tera peale andja ei heinu ega põhku kooni wastseni pollu saagini. 

Poole tera kaup om ühes aastas see om kooni 23 aprilini 1912 aastal ja kui poole tera mees ära lähab ei ole temal lubba heinu ei ka põhku ühes wija. Kui poole teramees temale osas saanu põhu ja heindega läbi ei tule sis ei saa tema poole tera andja käest lisa waid peab ise mano ostma  poole tera mees peab kewadel 1912 aastal peramise lume teega 50 koormat sõnnikut wälja wedama kuhu tarwis.

Põllu kärba ja roekad peab pole tera mees sügisel senna kokko wedama kost na wõetu omma

Ära mineku kõrral peab pooleteramees põllud nink elamise ruumid selles samas korras käest ära andma nagu ta neid wasta om wõtnu

Poole tera mehel ei ole tarwis üles üttelda waid pooletera kaup lõppeb leppingus nimitedu terminil esi hendast, 23 aprilil 1912 aastal

Eenseiswa leppingu wäärtust arwawa poole tera andja nink pooletera peale wõtja 250 rubla peale.

                                                        J Padari

                                                        Johan Ortus

1911 aastal juunikuu 1 päewal om eenseiswa lepping Timo wallas elawa talupoja Jakob Padari nink Timo wallas elawa Periwalla talupoja Johan Mihkli poeg Ortuse poolt suusõnal walla kohtule ette pantu lepingu tegijate poolte seletuse järele walla kohtu akti raamatusse N 11. al sisse kirjotedu nink kohtu koos-

istumisel leppingu tegijatele pooltele ette loetu.

Sija juure tõendab walla kohus weel et leppingu tegijad pooled Jakob Padari nink Johan Ortus peale leppingu ette lugemise leppingu sisuga rahule ollid nink Jakob Padari, kes palelikuld walla kohtu kogole tunataw, ja Johan Ortus kes Periwalla walitsuse poolt temale 1 juunil 1911 aastal N 145 al antu passi järele tuntaw olli oma käega oma nime eenseiswa leppingule ala kirjotasid.

                                 Kohtu Eesistuja M Rocht

                                 Kohtu liige M Plado

                                 Kohtu liige P Kindsigo

                                             Kirjotaja M Melz