Kohtu ette astus Riisipere walla koolmeister Päro Matsar, ja pallus kohhut, sedda warguse asja selledada, mis temma poeg Konrad Matsar, kes tännawo Sui Tallinnast koio tulles tee peal Pölli walla mehhe Willem Tõnsmanni wasto on teinud ja kedda tännaseks pääwaks seia kohtu ette on pallutud, keige hoolega läbbikatsuda, ja kui kohhus leiab, et pois süüdlane on, siis pallun ma kohhut temmale üks hea perse täis witso anda ja minna maksan mehhele se 10 rbl. 30 kop wälja. Et se assi küll Keila poletseis on ülleskaebatud, siiski pallun ma walla kohhut sedda saja selletada, sellepärrast et se liggem on, ja et se laps täieste hukkas on, ihho ja hinge poolest siis soowin ma omma silma all temmale karristust.
Willem Tönsman astub kohtu ette ja kaebab: Tännawo Sui Augusti ku sees tullin ma Tallinnast koio ja Tallinnas Söbra poe ees, tulleb üks poisike minno juure, ütleb ennast Riiseperest ollewad, ja pallub ennast maale wiia, kunni Arrudewahhe körtso juure ja lubbab selle eest minnule 50 kop. maksa.
Sain ma wanna Kaga körtso juure, jäin nattukesse maggama, ja tullen seia poole Kannama jaama, ärkan maast üllesse, ei olle ennam poisi peal, katsun omma rahha kotti tasko, ei olle ennam kotti taskus ja sellega ühhes 10 rbl. 30 kop. olli ärrawarrastud. ja tullin siis arwata ühhe wersta maad seia poole Kannama jaama, korraga kuulen kange suure posti söido kella parrin tulleb takka järrele, ja nään et se samma pois on posti wankres ja soidab minnust mööda, minna karjon suure healega: Posti pois! posti pois! pea kinni, maasurikas warrastas minno rahha kotti ärra ja se on teie peal; agga nii kui tuld andis takka, ikka eddasi ja minna ka tagga järrel, ja üks tühhi Liiwa jaama posti pois söidab tagga järrel. Nemad söitsid naad ikka eddasi ja minno ka tagga järrele, kunni Laitse Ingo körtso juure, seal ollid kaks tühja Liiwa jaama posti poissi, ja küssisin ühhe käest: kas näggite, kus kohta soitis se wäike pöis selle Kannama jaama posti poisiga? Essete wastas se pois kes temma järrel söitis: ma ei olle näinud. Teiseks: ta soitis Ruunafere jaama poole! Ma utlesin: miks teie walletate, teie tullite Arrudewahelt seia Liiwa jaama poole ja nüüd teie ei tea. Siis utles ta: Oh sa kurrat, kas sa tahhad mind seläbbi kimbotada, ja loi kohhe piitsaga kaks korda ülle pea mind, nenda et mo kael sinnine ja löua ots katki olli.
Siis tullen ma Liiwa jaama peale kaebasin posti herrale, herra ütles: kaeba kohtuse, ma ei wõi ühtegi tehha. Ja sesamma pois isse ütles, (Liiwa jaama sep) et ta on mind 2 korda löönud, ja herra kuulas pealt ja käskis mind kohtuse anda.
Siis ma laksin Ruunafere jaama peale, kuulasin seal järrele, kas se pois on senna söitnud, seal ööldi, et niisuggust poissi ei olle senna söitnud. Siis ma ei teadnud ennam ühtegi kus minna, läksin koio ja tullen teine pääw kotto poissi taggaotsima ja motlesin ta ules jo, et ta Riiseperest on, ehk saan tedda sealt kätte, tullin Nissi kirriko alla, akkan seal innimeste käest küssima, niisugguse poisi järrele siis ööldi mulle: Koolmeistril on üks niisuggune poeg Tallinnas, se olli wist temma. Lahhan koolimaiasse kuulan seal waikest laste käest järrele, kas wend on linnast maale tulnud, wäike tuttar laps ütles: ja Konrad olli koddo, agga Läks Lukkutile. Lähhan pöllule issa juure, sest issa korristas pöllul wilja, räägin temmaga, ta ütleb, et ta sest asjast ühtegi ei tea, kas ta koddo on woi ei olle, agga mo poeg Konrad on kül Tallinnas. Ma ütlesin: ta on koddo teised lapsed ütlesid, et ta on Lükkatile läinud. Lähme issaga ühhes senna, pois istub seal, minna ütlesin: Jah, sesamma pois, issa käskis tedda kinni wõtta ja koio emma juure wiia, koddo hakkas emma suurt kärra töstma ja issa käskis tedda kohhe ärra wiia Tallitaja juure.
Tallitaja juures otsisime tedda läbbi, agga rahha ei olnud ühtegi temma juurest leida, sealt ma wiisin tedda Urjadniko juure, pollosin tedda kinni panna, agga Urjadnik ütles: mis ma tast kinni pannen ma tunnen jo kust ta on, Riisepere koolmeistre poeg ma kirjotan se kaebtus üllesse ja saadan Keilasse.
Teel ütles ta, kui meie Urjadniko juure läksime; et madporro sitta, kui naad tahhawad, et ma pean maksma, siis maksan ma wälja, agga kinni ei lasse ma ennast mitte panna! Ma kussisin siis: On sul siis rahha? Ja mul on issa kä 30 rubla weel, ma ollim mullo Riisepere mõisas kärnali poisiks ja sain 40 rubla palka, issa wõttis keik se rahha ärra, agga kewwade ma warrastasin issa järrelt 10 rubla arra ja 30 rubla on weel järrel.
Kaebtuse kandja Konrad Matsar astub kohtu ette ja ütleb selle kaebtusse peale: Tallinnas Söebra poe ees ma kul tedda pallusin ennast maale wiia ja lubbasin temmale 50 kop. maksa, kunni Arrudewahhe körtso juure ja istusin temma peale, temma maggas peal ja Nõmme körtso juures näitas temma omma rahha kotti ja 4 rbl. 23 kop. olli sees ja ütles: Kül meie linnas heaste purjutasime Aimre meetega, söitsime mööda linna ja käisime hoorade maias. Sealt läksime jälle eddasi ja tullime Peaskülla körtso juure piddasime kinni ja andsime heino hoostele ette, minna wotsin paari koppika eest saia ja nemmad purjotasid Aimre meestega kangeste. Peasküllast tullime ärra, temma heitis peale maggama ja tullime kunni Kannama jaama körtso juure, piddasin hobbuse kinni andsin heinad ette ja läksin isse sisse kortso, wötsin saia ja puddeli öllut akkasin sööma ja temma jäi peale maggama, tullen wälja ja temma olli jubba ärratulnud. Ma läksin Kannama posti peale ja wotsin sealt hobbused kunni Toekmanni körtso, ennam mul rahha ei olnud, ja tullin sealt mahha ja läksin Riiseperesse.
Willem Tönsman ütleb selle wasto: Minna polle hora maias käinud, egga ei tea sest ühtegi, mis ta räägib, minna wiisin omma wäikese kauba linna mis mul olli ja sain sedda rahha ja sesamma pois on sedda warrastanud kui ta minno wankre peal istus ja minna maggasin, mitte ükski teine ja pärrin omma 10 rbl. 30 kop. taggasi.
Poisi issa koolmeister Päro Matsar küssib Willem Tönsmanni käest: mis sa siis tahhad, olled Sa sellega rahhul, kui ma sulle se 10 rbl. 30 kop wäljamaksan? Willem Tonsman ütleb, et ta on rahhul kui ta omma katte saab ja ei tahha muud ühtegi ennam.
Kohhus mõistis: Et siin selget tunnistust ei olle, kas pois warras on, ehk kas Willem Tönsmannil nii paljo rahha on olnud, et se pois agga üks täieste hukka läinud laps on, ja mitto asja räkinud mis selge walle on ja ka omma issa järrelt rahha on warrastanud, siis ei wõi poisi jutto ühtegi ennam uskuda kui Willemi jutto, agga et issa lubbab se rahha 10 rbl. 30 kop. wäljamaksa ja tahhab se tülli assi lõppetada siis möistis kohhus issa palwe peale Konrad Matsurile, kes 15 aastad wanna on, 20 witsa hopi ihho nuhtlust ja issa maksab se rahha 10 rbl. 30 kop. Willem Tönsmannile wälja ja poeg jääb täieste issa wallitsuse alla kunni ta 21 aastad wanna on, Riigi seädusse järrele Willem Tonsman wottis se rahha 10 rbl. 30 kop. wasto ja Konrad Matsar sai omma 20 witsa hoopi ihho nuhtlust trahwi kätte. Sellega on siis se tülli assi lõppetud, agga se protokoll peab Keila politsei wallitsusele ette pandud saama.
Tunnistuseks kirjotasid ommad nimmed alla:
Kohtuwannem Jürri Paulman XXX
korwamehhed Tönno Wiik XXX
Jurri Wiil XXX
kirjotaja Päro Matsar [allkiri]
Se protokoll Keila politsei wallitsusele ette pandud 14mal Nowembri ku pääwal 1889a.
Kohtu ette astus Riisipere walla koolmeister Päro Matsar, ja pallus kohhut, sedda warguse asja selledada, mis temma poeg Konrad Matsar, kes tännawo Sui Tallinnast koio tulles tee peal Pölli walla mehhe Willem Tõnsmanni wasto on teinud ja kedda tännaseks pääwaks seia kohtu ette on pallutud, keige hoolega läbbikatsuda, ja kui kohhus leiab, et pois süüdlane on, siis pallun ma kohhut temmale üks hea perse täis witso anda ja minna maksan mehhele se 10 rbl. 30 kop wälja. Et se assi küll Keila poletseis on ülleskaebatud, siiski pallun ma walla kohhut sedda saja selletada, sellepärrast et se liggem on, ja et se laps täieste hukkas on, ihho ja hinge poolest siis soowin ma omma silma all temmale karristust.
Willem Tönsman astub kohtu ette ja kaebab: Tännawo Sui Augusti ku sees tullin ma Tallinnast koio ja Tallinnas Söbra poe ees, tulleb üks poisike minno juure, ütleb ennast Riiseperest ollewad, ja pallub ennast maale wiia, kunni Arrudewahhe körtso juure ja lubbab selle eest minnule 50 kop. maksa.
Sain ma wanna Kaga körtso juure, jäin nattukesse maggama, ja tullen seia poole Kannama jaama, ärkan maast üllesse, ei olle ennam poisi peal, katsun omma rahha kotti tasko, ei olle ennam kotti taskus ja sellega ühhes 10 rbl. 30 kop. olli ärrawarrastud. ja tullin siis arwata ühhe wersta maad seia poole Kannama jaama, korraga kuulen kange suure posti söido kella parrin tulleb takka järrele, ja nään et se samma pois on posti wankres ja soidab minnust mööda, minna karjon suure healega: Posti pois! posti pois! pea kinni, maasurikas warrastas minno rahha kotti ärra ja se on teie peal; agga nii kui tuld andis takka, ikka eddasi ja minna ka tagga järrel, ja üks tühhi Liiwa jaama posti pois söidab tagga järrel. Nemad söitsid naad ikka eddasi ja minno ka tagga järrele, kunni Laitse Ingo körtso juure, seal ollid kaks tühja Liiwa jaama posti poissi, ja küssisin ühhe käest: kas näggite, kus kohta soitis se wäike pöis selle Kannama jaama posti poisiga? Essete wastas se pois kes temma järrel söitis: ma ei olle näinud. Teiseks: ta soitis Ruunafere jaama poole! Ma utlesin: miks teie walletate, teie tullite Arrudewahelt seia Liiwa jaama poole ja nüüd teie ei tea. Siis utles ta: Oh sa kurrat, kas sa tahhad mind seläbbi kimbotada, ja loi kohhe piitsaga kaks korda ülle pea mind, nenda et mo kael sinnine ja löua ots katki olli.
Siis tullen ma Liiwa jaama peale kaebasin posti herrale, herra ütles: kaeba kohtuse, ma ei wõi ühtegi tehha. Ja sesamma pois isse ütles, (Liiwa jaama sep) et ta on mind 2 korda löönud, ja herra kuulas pealt ja käskis mind kohtuse anda.
Siis ma laksin Ruunafere jaama peale, kuulasin seal järrele, kas se pois on senna söitnud, seal ööldi, et niisuggust poissi ei olle senna söitnud. Siis ma ei teadnud ennam ühtegi kus minna, läksin koio ja tullen teine pääw kotto poissi taggaotsima ja motlesin ta ules jo, et ta Riiseperest on, ehk saan tedda sealt kätte, tullin Nissi kirriko alla, akkan seal innimeste käest küssima, niisugguse poisi järrele siis ööldi mulle: Koolmeistril on üks niisuggune poeg Tallinnas, se olli wist temma. Lahhan koolimaiasse kuulan seal waikest laste käest järrele, kas wend on linnast maale tulnud, wäike tuttar laps ütles: ja Konrad olli koddo, agga Läks Lukkutile. Lähhan pöllule issa juure, sest issa korristas pöllul wilja, räägin temmaga, ta ütleb, et ta sest asjast ühtegi ei tea, kas ta koddo on woi ei olle, agga mo poeg Konrad on kül Tallinnas. Ma ütlesin: ta on koddo teised lapsed ütlesid, et ta on Lükkatile läinud. Lähme issaga ühhes senna, pois istub seal, minna ütlesin: Jah, sesamma pois, issa käskis tedda kinni wõtta ja koio emma juure wiia, koddo hakkas emma suurt kärra töstma ja issa käskis tedda kohhe ärra wiia Tallitaja juure.
Tallitaja juures otsisime tedda läbbi, agga rahha ei olnud ühtegi temma juurest leida, sealt ma wiisin tedda Urjadniko juure, pollosin tedda kinni panna, agga Urjadnik ütles: mis ma tast kinni pannen ma tunnen jo kust ta on, Riisepere koolmeistre poeg ma kirjotan se kaebtus üllesse ja saadan Keilasse.
Teel ütles ta, kui meie Urjadniko juure läksime; et madporro sitta, kui naad tahhawad, et ma pean maksma, siis maksan ma wälja, agga kinni ei lasse ma ennast mitte panna! Ma kussisin siis: On sul siis rahha? Ja mul on issa kä 30 rubla weel, ma ollim mullo Riisepere mõisas kärnali poisiks ja sain 40 rubla palka, issa wõttis keik se rahha ärra, agga kewwade ma warrastasin issa järrelt 10 rubla arra ja 30 rubla on weel järrel.
Kaebtuse kandja Konrad Matsar astub kohtu ette ja ütleb selle kaebtusse peale: Tallinnas Söebra poe ees ma kul tedda pallusin ennast maale wiia ja lubbasin temmale 50 kop. maksa, kunni Arrudewahhe körtso juure ja istusin temma peale, temma maggas peal ja Nõmme körtso juures näitas temma omma rahha kotti ja 4 rbl. 23 kop. olli sees ja ütles: Kül meie linnas heaste purjutasime Aimre meetega, söitsime mööda linna ja käisime hoorade maias. Sealt läksime jälle eddasi ja tullime Peaskülla körtso juure piddasime kinni ja andsime heino hoostele ette, minna wotsin paari koppika eest saia ja nemmad purjotasid Aimre meestega kangeste. Peasküllast tullime ärra, temma heitis peale maggama ja tullime kunni Kannama jaama körtso juure, piddasin hobbuse kinni andsin heinad ette ja läksin isse sisse kortso, wötsin saia ja puddeli öllut akkasin sööma ja temma jäi peale maggama, tullen wälja ja temma olli jubba ärratulnud. Ma läksin Kannama posti peale ja wotsin sealt hobbused kunni Toekmanni körtso, ennam mul rahha ei olnud, ja tullin sealt mahha ja läksin Riiseperesse.
Willem Tönsman ütleb selle wasto: Minna polle hora maias käinud, egga ei tea sest ühtegi, mis ta räägib, minna wiisin omma wäikese kauba linna mis mul olli ja sain sedda rahha ja sesamma pois on sedda warrastanud kui ta minno wankre peal istus ja minna maggasin, mitte ükski teine ja pärrin omma 10 rbl. 30 kop. taggasi.
Poisi issa koolmeister Päro Matsar küssib Willem Tönsmanni käest: mis sa siis tahhad, olled Sa sellega rahhul, kui ma sulle se 10 rbl. 30 kop wäljamaksan? Willem Tonsman ütleb, et ta on rahhul kui ta omma katte saab ja ei tahha muud ühtegi ennam.
Kohhus mõistis: Et siin selget tunnistust ei olle, kas pois warras on, ehk kas Willem Tönsmannil nii paljo rahha on olnud, et se pois agga üks täieste hukka läinud laps on, ja mitto asja räkinud mis selge walle on ja ka omma issa järrelt rahha on warrastanud, siis ei wõi poisi jutto ühtegi ennam uskuda kui Willemi jutto, agga et issa lubbab se rahha 10 rbl. 30 kop. wäljamaksa ja tahhab se tülli assi lõppetada siis möistis kohhus issa palwe peale Konrad Matsurile, kes 15 aastad wanna on, 20 witsa hopi ihho nuhtlust ja issa maksab se rahha 10 rbl. 30 kop. Willem Tönsmannile wälja ja poeg jääb täieste issa wallitsuse alla kunni ta 21 aastad wanna on, Riigi seädusse järrele Willem Tonsman wottis se rahha 10 rbl. 30 kop. wasto ja Konrad Matsar sai omma 20 witsa hoopi ihho nuhtlust trahwi kätte. Sellega on siis se tülli assi lõppetud, agga se protokoll peab Keila politsei wallitsusele ette pandud saama.
Tunnistuseks kirjotasid ommad nimmed alla:
Kohtuwannem Jürri Paulman XXX
korwamehhed Tönno Wiik XXX
Jurri Wiil XXX
kirjotaja Päro Matsar [allkiri]
Se protokoll Keila politsei wallitsusele ette pandud 14mal Nowembri ku pääwal 1889a.
