Võru: Aktiraamat (1908-1917)
| Leidandmed | EAA.3381.1.31 |
|---|---|
| Kaader | 29 30 |
| Daatum | 25.04.1912 |
| Protokolli number | 2 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Märkused | Protok. lõpetamisel ekslikult a 1913, p.o 1912. |
Wõru walla kohus Wõru wallamajas sel 25 aprilil 1912 aastal.
Kohtu Eesistuja M. Rocht
Juures ollid Kohtu liige J. Loos
Kohtu liige P. Kindsigo
Ette tullid Wõru wallast talupojad Wõru walla Sakstalu N 10 omanik Peeter Jaagu poeg Kõiwsaar nink Eduard Kaarli poeg Kõiwsaar nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu kokko omma kõnelnu mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa.
Lepping om järgmine
Peeter Jaagu poeg Kõiwsaar wõttab hendale Eduard Kaarli poeg Kõiwsaare üttes aastas, see om 23 aprilist 1912 aastal kooni 23 aprilini 1913 aastal, pooleterani-
kus. Poole teranik Eduard Kõiwsaar teep kõik talo töö oma rahwaga ja ommi hobustega ja poole tera peale andja juhatuse järele ja saab selle eest pooletera peale andja käest palgas, põllu saagist nink heinast, wiljast, kartohwlidest nink linast poole saaki. Poole tera peale andja annab külwi tarwis seemne ja põllu harimise riisto nii paljo kui poole tera peale andjal neid olemas om. -
Poole tera peale andja poolt külwamises antu seeme saab enne jagamist poole tera peale andja heaks mant ära wõetud ja mes järgi jääb, saab pooleks jäetud. -
Poole teramees peab poole tera peale andjale osas tulewa heina, põhu, wilja nink kartohwli kodo wedama ja paigale panema senna kos pooletera peale andja käseb. Poole tera peale andja annab poole tera mehele kraami panemises tarwiliku ruumi elamises nink kraami panemises kas ühises ruumis ehk eraldi nagu seda poole tera andja woimaliku leiab olewad. -
Poole tera peale andja kari käib poole tera mehe karjas nink karjuse hoitmise ala mille jaoks poole tera peale andja karjuse palgas poole palka maksab, poole tera mees peab niisama paljo rükka eentulewa aasta jaoks maha külwma hästi haritud nink sõnnikuga wäetadud maa peale kui tema käesolewa aastal rükka wasta om wõtnu. -
Poole tera mees peab põhu nink heina koha peal ära tarwitama ja ei ole temal luba heino ja põhku, ei müwwa ega wälja lainata. Lõppeks tunistawa poole tera andja nink poole tera peale wõtja et selle leppingu wäärtus 300 rubla wäärtusest üle ei käi. -
P Kõiwsaar
E Kõiwsaar
Eenseiswa lepping om walla kohtu koosistumisel sel 1913 aastal leppingu tegijate poolte Peeter Kõiwsaar nink Eduars Kõiwsaare poolt 25 aprilil suusõnal walla kohtule ette pantud om nende seletuse järele sisse kirjotedu nink kohtu koosistumisel leppingu tegijatele pooltele ette loetu seija suure tõendab walla kohus et leppingu tegijad pooled Peeter Kõiwsaar nink Eduard Kõiwsaar walla kohtu kogole palelikuld tuntawa omma peale leppingu ette lugemise leppingu sisoga rahule ollid nink selle kinnituses oma käega oma nime ala kirjotasid
Kohtu Eesistuja M Rocht
Kohtu liige J. Loos
Kohtu liige P Kindsigo
Kirjotaja M Melz
Wõru walla kohus Wõru wallamajas sel 25 aprilil 1912 aastal.
Kohtu Eesistuja M. Rocht
Juures ollid Kohtu liige J. Loos
Kohtu liige P. Kindsigo
Ette tullid Wõru wallast talupojad Wõru walla Sakstalu N 10 omanik Peeter Jaagu poeg Kõiwsaar nink Eduard Kaarli poeg Kõiwsaar nink andsid üles et nemad eneste wahel suusõnalise leppingu kokko omma kõnelnu mida walla kohtu akti raamatusse sisse kirjotada nink kinnitada paluwa.
Lepping om järgmine
Peeter Jaagu poeg Kõiwsaar wõttab hendale Eduard Kaarli poeg Kõiwsaare üttes aastas, see om 23 aprilist 1912 aastal kooni 23 aprilini 1913 aastal, pooleterani-
kus. Poole teranik Eduard Kõiwsaar teep kõik talo töö oma rahwaga ja ommi hobustega ja poole tera peale andja juhatuse järele ja saab selle eest pooletera peale andja käest palgas, põllu saagist nink heinast, wiljast, kartohwlidest nink linast poole saaki. Poole tera peale andja annab külwi tarwis seemne ja põllu harimise riisto nii paljo kui poole tera peale andjal neid olemas om. -
Poole tera peale andja poolt külwamises antu seeme saab enne jagamist poole tera peale andja heaks mant ära wõetud ja mes järgi jääb, saab pooleks jäetud. -
Poole teramees peab poole tera peale andjale osas tulewa heina, põhu, wilja nink kartohwli kodo wedama ja paigale panema senna kos pooletera peale andja käseb. Poole tera peale andja annab poole tera mehele kraami panemises tarwiliku ruumi elamises nink kraami panemises kas ühises ruumis ehk eraldi nagu seda poole tera andja woimaliku leiab olewad. -
Poole tera peale andja kari käib poole tera mehe karjas nink karjuse hoitmise ala mille jaoks poole tera peale andja karjuse palgas poole palka maksab, poole tera mees peab niisama paljo rükka eentulewa aasta jaoks maha külwma hästi haritud nink sõnnikuga wäetadud maa peale kui tema käesolewa aastal rükka wasta om wõtnu. -
Poole tera mees peab põhu nink heina koha peal ära tarwitama ja ei ole temal luba heino ja põhku, ei müwwa ega wälja lainata. Lõppeks tunistawa poole tera andja nink poole tera peale wõtja et selle leppingu wäärtus 300 rubla wäärtusest üle ei käi. -
P Kõiwsaar
E Kõiwsaar
Eenseiswa lepping om walla kohtu koosistumisel sel 1913 aastal leppingu tegijate poolte Peeter Kõiwsaar nink Eduars Kõiwsaare poolt 25 aprilil suusõnal walla kohtule ette pantud om nende seletuse järele sisse kirjotedu nink kohtu koosistumisel leppingu tegijatele pooltele ette loetu seija suure tõendab walla kohus et leppingu tegijad pooled Peeter Kõiwsaar nink Eduard Kõiwsaar walla kohtu kogole palelikuld tuntawa omma peale leppingu ette lugemise leppingu sisoga rahule ollid nink selle kinnituses oma käega oma nime ala kirjotasid
Kohtu Eesistuja M Rocht
Kohtu liige J. Loos
Kohtu liige P Kindsigo
Kirjotaja M Melz